Artiklid
- Üksikasjad
TÖÖINSPEKTSIOON
Pressiteade
20.12.2012
Lähinädalatel on ees neli riigipüha, mis on töötajate jaoks vabad päevad: 24., 25. ja 26. detsember ehk jõululaupäev ja 1. ja 2. jõulupüha ning 1. jaanuar ehk uusaasta. Lisaks on tööandjal kohustus lühendada riigipühale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra.
Tööpäeva lühendamine ei ole tööandja õigus, vaid kohustus. Tööpäeva peab kolme tunni võrra lühendama kõigil inimestel, kes töötavad pühapäeval 23. detsembril ja esmaspäeval 31. detsembril. „Seaduse mõte on selles, et lühendatud peab olema just riigipühale eelnev tööpäev. Tööandja ei tohi seda asendada lühema tööpäevaga mingil muul ajal. See ei ole lubatud,” rõhutas Niina Siitam, Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja.
Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööaja puhul, kui töötaja on tavapäraselt ametis ainult 3 tundi päevas, siis riigipüha-eelsel päeval ei pea ta üldse tööle tulema.
Mõnel tegevusalal on siiski nõudlus töötada tavapäraselt ka riigipühade eel. Näiteks on sageli avatud kauplused, tulles vastu klientidele, kes teevad enne pühi veel viimaseid sisseoste.
Kui majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama kokkuleppe töötajaga, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua nagu tavaliselt. Kui töötaja on sellega nõus, loetakse lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks, mille eest saab töötaja 1,5 kordset tasu. „Ületunnitööd saab teha ainult poolte kokkuleppel – kui töötaja ei nõustu ületunnitööga, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida,” kinnitas Niina Siitam.
24., 25. ja 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad. Kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel töötatakse riigipühal, siis peab tööandja maksma töötajale selle aja eest kahekordset tasu.
Lisainfo:
Evelin Kivimaa,
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist
Tel: 626 9403, 5699 2324
- Üksikasjad
Tööandjate keskliidu volikogu otsustas oma korralisel koosolekul 19. detsembril muu hulgas vastu võtta ametiühingute keskliidu ettepaneku tõsta 2013. aastal alampalk 320 eurole kuus. Volikogu liikmed arutasid samas ka alampalga otstarbekuse üle laiemalt.
Volikogu otsustas alustada sotsiaalmaksu jagamise läbirääkimisi ametiühingutega, et netopalka vähendamata muuta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa töötaja maksuks, et laiemal üldsusel tekiks tunnetus tööjõu tegelikust maksukoormusest. Keskliidu töötukassa nõukogus osalemise kogemuse põhjal mõjutaks see sarnaselt töötuskindlustusmaksega ametiühingute suhtumist sotsiaalmaksu määra ja ravikindlustusraha kasutamisse.
Tööandjate keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ja ametiühingutega.
Eesti Tööandjate Keskliidu 19.12.2012 pressiteade
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Kui mul on töötasu kuus kindel summa, kas tööandja peab siis maksma ka riigipühade eest? Lepingus on ka öeldud, et kuutöötasu arvestatakse proportsionaalselt tegeliku tööaja suhtele. Olenemata sellest, kas kuus on 20 või 23 tööpäeva, palk on ikka sama.
Küsija töötasu arvutatakse ilmselt ajatöö alusel ja kuupalk on kindla summana töölepingus kokku lepitud. Sellisel juhul ei loeta eraldi riigipühi, puhkepäevi ega tööpäevi. Olenemata tööpäevade arvust, on töötasu lepingus näidatud kindel summa.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Kaire Talviste
Täiskasvanud õpivad üha usinamalt, vaid Kirde-Eestis püsib õppimise määr 2007. aasta tasemel.
See selgus Karolin Kõrreveski ja Monika Oberšneideri analüüsist, mis avaldati statistikaameti väljaandes „Eesti piirkondlik areng 2012”. Vaatluse all on 25–64-aastased ja võrdluseks kasutati 2007. ja 2011. aasta täiskasvanute koolituse uuringute andmeid. Kui kõikjal Eestis oli täiskasvanuhariduses osalemise määr kasvanud 50% lähedale või üle selle, siis Kirde-Eestis püsis see visalt 33% juures. Kõige vähem on täiskasvanud õppijaid Kirde-Eesti meeste hulgas: vaid 28%.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Kultuuriministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, mis muudab loometoetust saava vabakutseliste loovisiku ravikindlustuse saamise lihtsamaks.
Seadusemuudatus vabastab loometoetust saavad inimesed kohustusest registreerida end toetuse saamiseks füüsilisest isikust ettevõtjana, selgitas kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsler Ragnar Siil ministeeriumi kodulehel.
Eelnõu järgi hakkab loometoetuse maksmise perioodil maksma sotsiaalmaksu loovisiku eest loomeliit. Eelnõu muudab loometoetuste taotlemise ja seeläbi ravikindlustuse saamise oluliselt lihtsamaks.
Loometoetust saab taotleda mõnda loomeliitu kuuluv loovisik, kellel ajutiselt puudub loometegevusest saadav sissetulek.
Asekantsler Siili sõnul on antud muudatus üks mitmest, millega valitsus loovisikute sotsiaalseid garantiisid suurendab. Näiteks on valitsuse tegevuskava järgi plaanis muuta ravikindlustuse seadust selliselt, et ravikindlustus tekiks ka ühekuulise võlaõigusliku lepingu puhul. Praegu on selleks vaja vähemalt kolmekuulist lepingut. Ettepaneku selleks muudatuseks tegi kultuuriministeeriumi juurde moodustatud töörühm, kuhu kuulusid ka loomeliitude ja loovisikute esindajad.
Siil rõhutas, et täna kooskõlastusele saadetud eelnõu on osa laiemast tegevusest ning koostöös valdkonna esindajatega hakatakse koostama ettepanekuid aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu summeerimiseks. «Paljude vabakutseliste loovisikute sissetulekud on aasta jooksul ebaühtlased, kuid sotsiaalmaksu arvestatakse kuupõhiselt. Praegu võib tekkida olukord, kus inimene on aasta jooksul teeninud miinimumtasu ja maksnud selle pealt ka maksud, kuid sellele vaatamata ei teki tal ravikindlustust.»
Toimetas: Hanneli Rudi, Tarbija24
Lehekülg 1139 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee