Üksikasjad

Avaldatud: 10 detsember 2012

• Eesti Päevaleht
• Riiklike peretoetuste seadus

Anna-Liisa Villmann

Võõrsil töötav eestlanna jäi ilma mõlema riigi lapsetoetusest

Juba aastaid ametliku lepinguga Suurbritannias töötanuna tundus Katrinile [nimi muudetud] loogiline küsida töökohamaalt lapsetoetust. „Kõik eestlastest kolleegid olid seda küsinud ja ka saanud. Täitsin suvel dokumendid, aga sain eitava vastuse Inglise osapoolelt, kuna pole alaline elanik ega sisse kirjutatud,” rääkis ta. „Nüüd puhkusele tulles ootas mind pensioniameti Tallinna büroolt üllatav kiri, et omapoolselt on otsustatud peretoetuse maksmine lõpetada. Kusjuures ma ei suhelnud ametiga, sest kavatsesin Eesti poolt teavitada [Briti ametkonna] jah-sõna korral,” lausus Katrin. „Miks lõpetada järsku lapsetoetuse maksmine, kui Briti poolelt pole tulnud jaatavat vastust? Justkui kahe tooli vahele istumine – lõppkokkuvõttes jääd mõlemast ilma, aga kannatajaks on ju alaealine laps, kes elab ja õpib Eestis ning kelle isa elab ja töötab Eestis.”

Kirjas toodi põhjenduseks, et Euroopa Liidus kehtivate reeglite järgi on esmane peretoetuse maksja riik, kus lapse ema töötab. „Helistasin kirja saatnud ametnikule ja tema ei teadnud, miks leping lõpetati, aga soovitas abivalmilt vaide kirjutada. Panin selle posti koos Inglise poole äraütlemiskirjaga, mis peaks tõestama, et ka sealt poolt ei maksta toetust,” kirjeldas Katrin järgmist sammu.

Eelmisel nädalal saatis sotsiaalkindlustusamet teate, et vaie ei vasta nõuetele, ja palus puudused kahe nädalaga kõrvaldada: Katrinil tuleb kinnitada, et vaieldavas asjas ei toimu kohtumenetlust. „Sellest kirjast on raske aru saada. Vaie soovitati esitada käsitsi vabas vormis, aga ju siis see ei sobinud. Miks ma pean tõestama, et pole kohtus käinud? Loogiline on see, et nemad peavad tõestama, et ei pea lapsele toetust maksma,” leidis Katrin.

Sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhi asetäitja Silver Tigane märkis, et peretoetuste maksmist Eestis saab jätkata siis, kui isik lõpetab töötamise Suurbritannias ja on taas Eesti alaline elanik. „Euroopa Liidu reeglite järgi on esmatähtis see, kus isik töötab. Juhul kui ta töötab Suurbritannias, on see riik esmane maksja. Kui ta seal ei töötaks, siis vaadatakse elukohta,” lausus ta.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 detsember 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Juhtimine.ee

Praxise kutseõppeasutuste vilistlaste uuringust selgub, et kutseharidusega meeste ja naiste palgalõhe on lausa hiiglaslik – kutseharidusega mehed teenivad kolmandiku võrra enam kui naised.

Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1069512/kutseharidusega-meeste-ja-naiste-palgaerinevus-on-lausa-hiiglaslik/

Üksikasjad

Avaldatud: 10 detsember 2012

• Juhtimine.ee

Enamasti tahavad inimesed oma töö- ja eraelu hoida lahus ning samamoodi otsib enamik tööandjaid oma tulevaste töötajate kohta ka internetist infot.

Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1069806/viisid-kuidas-su-interneti-elu-voib-toosaamise-voimalused-rikkuda

Üksikasjad

Avaldatud: 10 detsember 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Töötaja küsib:
Minu tööleping lõppes kaks kuud tagasi. Tööandja maksis vastavalt kokkuleppele igakuiselt mulle hüvitist konkurentsipiirangust kinnipidamise eest, kuid nüüd saatis ta mulle teate selle kokkuleppe lõpetamise kohta. Teates oli märgitud, et ärisaladuse hoidmise kohustus jääb mulle alles. Kas selline kokkuleppe osaline lõpetamine on seaduslik?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 22 pole sätestatud ajalist piirangut saladuse hoidmise kohustuse määramiseks ega lõppemiseks. Samuti pole tegemist kokkuleppega. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 652 lõikest 2 säilib nimetatud kohustus pärast töölepingu lõppemist ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Töötaja kaitse on tagatud sellega, et õigustatud huvi olemasolu peab vaidluse korral tõendama tööandja.

Juhin tähelepanu, et TLS § 6 lõige 3 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu töölepingu kirjalikus dokumendis. Kui tööandja ei ole nimetatud andmeid töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkuleppeid ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud.

TLS §-is 23 sätestatud konkurentsipiirangu kokkuleppe võib tööandja TLS § 25 lõike 1 alusel üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette. Sätet kohaldatakse sama paragrahvi lõike 4 järgi ka pärast töösuhte lõppemist kohaldatava konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemisele. Kokkulepe kehtib etteteatamistähtaja lõpuni.

Kuna konkurentsipiirangu kokkuleppe eesmärgiks on tööandja huvide kaitsmine, siis on selle korraliseks ülesütlemiseks õigustatud ainult tööandja ja etteteatamise eesmärgiks on anda töötajale aega leida endale uus sissetuleku saamise võimalus pärast piirangu lõppemist. Seega on antud juhul tegemist kahe erineva kohustusega, millest üks on kehtiv seni, kuni tööandjal on õigustatud huvi ja töötajale on tehtud teatavaks saladuse sisu ning teine on kokkuleppeline piirang, mis saab lõppeda vastavalt seaduses sätestatule tööandja poolse korralise ülesütlemisega sellest ette teatades 30 kalendripäeva.