Artiklid

Lugeja küsib: Mul on tööandjaga kokkulepe, et võin aasta lõpus välja võtta oma põhipuhkusest 2 nädalat. Kui minu puhkus algab 17. detsembril, kas pean siis tööl tagasi olema 31. detsembril?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:

Kuigi põhipuhkust antakse kalendripäevades, ei arvata töölepingu seaduse § 54 lõike 3 järgi põhipuhkuse, alaealise põhipuhkuse, töövõimetuspensioni saava töötaja põhipuhkuse ja haridus- ja teadustöötaja põhipuhkuse hulka rahvuspüha ja riigipühi. Seega ei arvata 24. detsembrit (jõululaupäev), 25. detsembrit (1.jõulupüha), 26. detsembrit (2.jõulupüha) ja 1. jaanuari (uusaasta) põhipuhkuse hulka.

Kui teie puhkus algab 17.12.2012 ja puhkuse pikkuseks on 2 nädalat (14 kalendripäeva), siis on esimeseks tööpäevaks pärast puhkust 04.01.2013.

«Minu tööaeg on graafikus 8.00-17.00 ehk 8.5 tundi, kuna 30 minutit on lõunaaeg. Tööl kohal pean aga olema iga päev kell 7.30, et kassa rahad üle lugeda. Kas mul on õigust nõuda selle eest tasu?» soovib lugeja teada.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist

Kui Te peate alustama tööd kell 7.30, siis peab sellest ajast algama ka tööaja arvestus, mille eest tuleb tasu maksta.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetas: Tarbija24

Värske CareerBuilderi ja Economic Modeling Specialists Intl. (EMSI) uuring näitab, et järgmise aasta «kuumimad» ametid on raamatupidaja, süsteemianalüütik ja turundusspetsialist.

Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1066836/vaata-millised-on-jargmise-aasta-perspektiivikamad-ametid

1. jaanuaril 2013 jõustuvad töölepingu seaduse sätted, mille järgi tasutakse isapuhkuse eest isa keskmise töötasu alusel ning lapsepuhkuse eest Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel.

Tasustatud isapuhkus

Alates 2013. aastast taastatakse isapuhkuse eest riigieelarvest tasu maksmine. Isapuhkuse tasu arvutatakse isa keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.

Isapuhkust saavad isad võtta perioodil, mis vahetult eelneb ja järgneb lapse sünnile. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust, mida võib võtta ka osade kaupa. Seejuures peavad kõik puhkuse osad jääma neljakuulisesse perioodi, mis algab kaks kuud enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kestab kaks kuud pärast lapse sündi.

Kümne tööpäeva pikkust isapuhkust on isadel olnud võimalik kasutada 2002. aastast.

Kuni 1. jaanuarini 2008 oli isapuhkuse hüvitise päevamäär 66 krooni (4,25 eurot).

2008. aastal hüvitati isapuhkust isa keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui kolmekordne riigi statistiline keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.

Alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012 on isal küll õigus saada isapuhkust, kuid puhkusepäevi riigieelarvest ei hüvitata.

Tasustatud isapuhkuse jõustumine on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015 pere- ja tööelu ühitamise võimaluste edasiarendamisega, mille raames on ette nähtud tasustatud isapuhkuse taastamine.

Lapsepuhkuse tasu

Alates 2013. aastast suureneb lapsepuhkuse päevade eest makstav tasu. Lapsepuhkuse tasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, mis käesoleval ajal on 290 eurot kuus. Lapsepuhkuse päevatasu suurus on ühele tööpäevale vastav tasu kuu töötasu alammäärast.

Kuni 31.12.2012 on lapsepuhkuse tasu 4,25 eurot päevas.

Lapsepuhkust on õigus saada kas emal või isal, kes kasvatab alla 14-aastaseid lapsi. Emal või isal, kellel on üks või kaks alla 14-aastast last, on õigus igal kalendriaastal kolme tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele.

Emal või isal, kellel on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps, on õigus kuue tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele kalendriaastas.

Õigus lapsepuhkusele on ka lapse eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping.

Eesti üheks suurimaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus, nentisid ettevõtjad Kersti Kracht ja Enn Veskimägi Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse korraldatud finants-ja majandushariduse konverentsil «Rahakool - majandus ja meie».

Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1066982/ettevotjad-eesti-suurim-probleem-on-toojoupuudus