Artiklid
- Üksikasjad
Viimastel aastatel vähenenud töövaidluste hulk pöördus tänavu tõusuteele: kolme kvartali jooksul on esitatud 2275 töövaidlusavaldust.
Tänavu kolme kvartali jooksul on töötajad esitanud töövaidluskomisjonidele 2006 avaldust ning tööandjad 269 avaldust.
«Vaikselt, aga kindlalt on töövaidluste arv tõusnud kogu selle aasta jooksul,» kinnitas tööinspektsiooni peajurist Elina Soomets.
Enim töövaidlusi toimus 2009. aastal, mil töövaidluskomisjonidele esitati 6391 avaldust. Sestpeale töövaidluste hulk langes ning mullu esitasid töötajad ja tööandjad kokku 2909 töövaidlusavaldust, mis on väikseim arv viimase nelja aasta kestel.
Mis põhjustel töövaidluskomisjoni pöördutakse?
Töötajad nõuavad peamiselt saamata jäänud töötasu ja/või lõpparvet. Töövaidluste arvu tõstsid muuhulgas mitu suurt massivaidlust. Näiteks pankrotistunud Pere AS töötajad esitasid 106 sarnast avaldust, et saada kätte palk, puhkusetasu, lõpparve jms.
«Rahuldasime kõik töötajate nõuded ning Pere AS sellele vastu ei vaielnud,» märkis Tartu töövaidluskomisjoni juhataja Jevgeni Kupri.
Tööandjad protesteerivad aina enam selle üle, kui töötaja lahkub omavoliliselt ametist enne tavapärase 30päevase etteteatamistähtaja möödumist. Eelkõige kipuvad nõnda kiirustama lihttöölised, ehitajad ja klienditeenindajad.
Näiteks leiab ehitaja endale tööotsa Soomes, kus lubatakse paremat palka, kuid nõutakse «otsekohe» ametisse asumist. Mida sel puhul teha? Õige oleks senise tööandjaga rääkida ja püüda saavutada kokkulepe varasema lahkumise kohta.
Lühema etteteatamisajaga võib töösuhte üles öelda vaid erakorralistel juhtudel, kui teine pool oluliselt rikub töölepingu seadust.
Näiteks võib tööandja ilma etteteatamiseta vallandada töötaja, kes ilmub kohale alkoholi- või narkojoobes. Töötaja omakorda võib rutem lahkuda, kui tal on pikka aega palk saamata. Äärmuslikel juhtudel võib lahkuda päevapealt, näiteks kui töötaja tervis on otseses ohus.
«Vahel tuleb ette seaduse kuritarvitamist,» märkis Jevgeni Kupri. «Tööandjad püüavad töölepingut erakorraliselt üles öelda, et ei peaks maksma firmast lahkuvale töötajale hüvitisi. Põhjuseks otsitakse näiteks usalduse kaotus või töökohustuse rikkumine. Ka töötaja võib tuua ettekäändeks tööandja käitumise, et saaks erakorraliselt lahkuda ilma etteteatamisajata, ning kui veab, siis veel ka hüvitiseks kolm kuupalka.»
Ent kuritarvitamine pole niisama lihtne: kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, siis tööandja sageli vaidlustab selle. Samuti vaidlustavad töötajad selliseid vallandamisi, mille põhjused tunduvad ebaõiglasena.
Töövaidluste puhul on tavapärane, et töötaja ja tööandja süüdistavad vastastikku teineteist.
«Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, siis tavaliselt tööandjalt tuleb vastuavaldus, näiteks kahjunõue töötaja vastu. Mõnel juhul on see põhjendatud, kuid tavaliselt mitte,» ütles Kupri.
«Juhtub ka vastupidi – kui tööandja esitab avalduse töötaja vastu, siis hakkab töötaja omakorda otsima mingeid tööandja eksimusi, näiteks kunagi minevikus tehtud ületundide eest maksmata töötasu. Viimase aasta jooksul on pea kõigi juhtumite puhul olnud nõnda, et ühest ettevõttest tuleb korraga nii avaldus kui ka vastuavaldus,» lisas ta.
Töövaidluskomisjoni poole pöördumine on tasuta ning lahend saabub tavaliselt kuu aja jooksul.
«Enamik töösuhteid puudutavaid vaidlusi lahendatakse just töövaidluskomisjonides, kus menetlus on lihtsam ja kiirem kui kohtus,» nentis Soomets.
Kui emb-kumb osapool pole töövaidluskomisjoni otsusega rahul, siis võib ta selle kohtusse edasi kaevata. Ent töövaidlusotsuseid vaidlustatakse kohtus üha harvem: kui tänavu kolme kvartali jooksul nõuti kohtu jaoks välja 70 otsuse dokumendid, siis mullu sama aja jooksul läks kohtusse edasi 185 otsust.
Toimetas: Madis Filippov, reporter
- Üksikasjad
Sotsiaalministeerium valmistab ette seadusemuudatust, mille abil tahetakse tööturule võimalikult kiiresti tagasi tuua sealt haiguse tõttu eemale jäänud inimesed, seejuures on kavas suurendada tööandja rolli.
Riigikontroll on viidanud, et praegune töövõimetuskindlustussüsteem käib riigile peagi üle jõu. Töövõimetuspensionäride arv kasvab, mistõttu kasvavad ka kulutused töövõimetuspensionite maksmiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Selle aasta prognoositav töövõimetuskulu on ligikaudu 200 miljonit eurot. Sotsiaalministeeriumi vedamisel ette valmistatava reformi mõte on tööturul hoida nii püsiva kui ajutise töövõime kaoga inimesi.
"Meil on praegu üle 90 000 inimese, kellel on tuvastatud püsiv töövõimetus. Nendest umbes 62 000 inimest ei tööta ehk ainult üks kolmandik töötab. Me räägime tööturule tagasitoomise võtmes nende muudatuste paketis tegelikult ka nendest inimestest, kes on haiged. Ehk me ei räägi ainult püsiva töövõime kaoga inimestest, vaid ka ajutise töövõime kaoga inimestest," selgitas sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet.
Poliitikauuringute keskuse Praxis värskes analüüsis viidatakse, et inimese tööturule tagasitoomisel võiks praegusest suurem roll olla tööandjal. Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis on sellega üldjoontes nõus. Tema sõnul on küsimus, kes katab sellega seotud kulud.
"Üks teema, mis meid hästi huvitab, on tööõnnetuste kindlustamine. Me ei ole selles osas suutnud viimase kümne aasta jooksul sotsiaalpartnerite vahel kokkuleppele jõuda, aga mulle tundub, et täna on olemas üldine arusaam, et me hakkame kindlustama tööõnnetusi, aga kutsehaigused jäävad siis esialgu riigi kindlustada," sõnas Kriis.
Üks konkreetsem meede, mida on plaanis inimeste tööturul hoidmiseks üsna laialt rakendada, on osalise tööajaga töötamine haiguse ajal. Praegu sellist võimalust Eesti seadused ette ei näe.
"Tänane haigushüvitise süsteem on ju selline, et inimene ei tohi tööd teha, kui ta on haige, ometi me teame seda, et on selliseid töid, mida võib täiesti vabalt ka näiteks kaugtööna teha kodust haiguse ajal," lausus Merle Malvet.
Tarmo Kriis märkis, et tööandjad tahaksid saada rohkem paindlikkust näiteks juhtudel, kui töötaja on haiguslehega kodus, aga töövõime on teatud osas säilinud. "Tööandjad on ilmselt valmis tegema töötajatega vastavaid kokkuleppeid," lisas ta.
Töövõimetuskindlustusüsteemi uuendamise eelnõu loodab sotsiaalministeerium valitsusele esitada järgmise aasta märtsis.
Videoklippi saab näha siit>>
http://uudised.err.ee/external/iframeplayer/uudised_iframe.php?playmode=startvideo&lng=0&vid=52505
Allikas: ERR
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Pensionile jäädakse pigem seetõttu, et töökoht kaob, mitte aga kehvavõitu tervise pärast.
„Töötan, sest tahan teatris käia ja reisida ka natuke,” kostis Tallinna ülikooli garderoobis töötav 68-aastane Salme vastuseks küsimusele, miks ta edasi tööl käib ega pea pensionipõlve, millele tal on olnud õigus juba ligi kümme aastat. Üks põhjus veel, miks Salme enda sõnul tööl käima peab, on ravimid, mille ostmiseks muidu raha ei jaguks. Ta nendib, et kui ta elatuks ainuüksi pensionist ja maksaks sellest ära korterikulud, elektri, telefoni ja ravimid, jääks elamiseks, sh söögi jaoks kuus 80 eurot. „Ja see pole laiamine, kui jagada 80 kolmekümne päevaga,” tõdes ta. „Teatrit endale lubada ei saaks.”
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Kuidas peaksin käituma või mida tegema juhul, kui mul arvestati lõpparvest maha tööriiete ja visiitkaartide maksumus. Kas neil oli see õigus?
Vastab METI personaliabi OÜ juhatuse liige Tiit Kruusalu:
Ilma teie kirjaliku nõusolekuta võib tööandja lõpparvest kinni pidada ainult teile tehtud ettemaksed ja tasu väljatöötamata puhkuse eest (TLS § 78).
Soovitaksin tööandjalt kirjalikult nõuda lõpparve täielikku tasumist, andes selleks ka mõistlik tähtaeg, mida oleks võimalik täita. Kui see tulemusi ei anna, siis on võimalik pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni poole. Töövaidluskomisjoni pöördumine on tasuta, kui te ei otsusta kasutada kõrvalist kvalifitseeritud abi.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Ettevõte, kus ma töötan, on jaganud, et nii tavapuhkuse kui ka õppepuhkuse (õpin töö kõrvalt) normtunnid nädalas on 40 tundi nagu töötunnidki. See on jaotatud päevade peale: esmaspäevast neljapäevani 8 tundi ja 15 minutit ning reedel 7 tundi. Laupäev ja pühapäev on võrdsustatud 0 töötunniga, sest need on vabad päevad.
Minu teada ei ole täiskasvanute koolituse seaduses õppepuhkuse tasu arvutamist reguleeritud, mis tähendab, et õppepuhkuse tasu arvutamine ja maksmine toimub tavalise puhkusetasuna. See, millist tööajarežiimi firmas kasutatakse, pole arvutamisel oluline.
Kuna täiskasvanute koolituse seaduse alusel antakse õppepuhkust kalendripäevades, siis tuleb ka tasu arvutades lähtuda kalendripäeva keskmisest tasust.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Lehekülg 1146 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee