Üksikasjad

Avaldatud: 11 detsember 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Ann-Marii Nergi

Firmajuhid tunnetavad survet palkade tõstmiseks, kuid selleks peab ka tootlikkus kasvama.

SEB panga enam kui 900 Eesti ettevõtte seas läbiviidud küsitlus näitas, et vähemalt veerandil neist on plaan järgmise aasta jooksul töötajaskonda suurendada. Kokku luuakse vähemalt 750 töökohta.

Eriti positiivsete plaanidega paistsid silma Hiiumaa, mille suurimad tööandjad on plastitehased, ja Võrumaa, kus töökohti plaanivad luua just mikroettevõtted. „Võib öelda, et tööjõuturg on positiivse varjundiga ja järjest rohkem nähakse vajadust töötajaskonda suurendada. Suurem osa ettevõtjaid plaanib töötajate arvu hoida stabiilsena, mis eeldab ka väikest keskmise palga tõusu,” kommenteeris SEB juht Riho Unt küsitluse tulemusi.

Oskuslikumad töötajad

Eesti Päevaleht uuris ettevõtetelt samuti, kuidas nemad järgmist aastat just töötajate ja palga vaatevinklist näevad. Näiteks Tallinna Kaubamaja personalidirektori Piret Suitsu sõnul on üldist elukalliduse tõusu arvestades töötajate palgasurve tuntav. „Püüame tasupaketi arengu hoida tasakaalus tootlikkuse kasvuga ja suurendame pigem tulemustasu osakaalu, mille maksmise aluseks on suurepärased töötulemused,” tõi Suitsu näite. Võrumaa üks suurimaid tööandjaid Valio Võru juustutehas on aga näiteks otsustanud kõigil 130 töötajal 2013. aasta 1. jaanuarist palka tõsta. Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov nentis, et peamiseks võimaluseks, kuidas palku tõsta, on töötajate kvalifikatsiooni tõstmine, sest oskuslikumad töötajad loovad ka rohkem lisaväärtust ja see võimaldab paremat töötasu maksta.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 detsember 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

••Kas eraettevõttel on õigus töötajate kohta koostada majanduslike huvide deklaratsioon? Tööandja soovis teada, kas mul on lisaks veel mõni töökoht, millise ettevõtte aktsiaid ma oman, kas osalen mõnes ettevõttes juhatuse või nõukogu liikmena? Põhjenduseks oli asjaolu, et ettevõtte omanikfirma on börsiettevõte. Seni ei ole ma tööandja nõuet täitnud.

Majanduslike huvide deklaratsiooni peavad korruptsioonivastase seaduse alusel esitama riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, eraettevõtte töötajad ei pea seda tegema. Samas võib börsiettevõttel oma kohustuste täitmiseks olla õigustatud huvi töötaja osaluse vastu ettevõtluses ja seetõttu võib ta nõuda esitatud küsimustele vastamist. Soovitan küsijal täpsema vastuse saamiseks pöörduda majandusasjatundjate poole.

••Töötan ehitusel ja tööobjektid asuvad laiali mitmel pool Eestis, seega tuleb sinna sõita ja sõidu peale võib vahel ka mitu tundi kuluda. Kas sõit tööobjektile läheb tööaja sisse? Kust algab sõidu alguspunkt? Ettevõte (kontor) asub Tallinnas, ise elan Tallinnast väljas ja vahel on mul kodust objektile lühem maa kui pealinnast sõites. Kuidas peaksin tööaega arvestama?

Tööandja korraldusel objektile sõit tähendab tööülesande täitmist ja seega läheb sõiduaeg tööaja hulka. Kui tööandja nõustub, et sõit objektile algab kodust, siis algab sealt ka tööaeg.

Sõitu kodust tööandja tegevuskohta Tallinnas tööaja hulka ei arvata.

Saada oma tööalane küsimus:

Üksikasjad

Avaldatud: 11 detsember 2012

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kaire Talviste

Kontori­töötajaid varitsevad tervise­ohud on sala­kavalad, taga­järjed ilmnevad aastate pärast.

„Tavaliselt on nõnda, et mida ohtlikum on töö, seda paremini on töölised juhendatud,” ütleb tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon. „Kontoritöö kohta mõeldakse aga, et mis seal ikka juhendada.”

Et juhendamist on siiski vaja, näitab juba see, et üha enam esineb haigestumist karpaalkanali (randmekanali) sündroomi, samuti kaela- ja õlavöötmeprobleeme, millest võivad olla tingitud sagedased peavalud. Valud kaela- ja õlavöötmes võivad omakorda edasi kanduda lülisambasse, tuues endaga kaasa sklerootilised muutused.

Kontoritöötajaid varitsevad terviseohud on salakavalad ja nende pöördumatud tagajärjed ilmnevad oma täies tõsiduses alles aastate pärast. Kui 20 aasta eest jõudsid selja- ja kaelavaludega arsti juurde 40–50-aastased raske füüsilise töö tegijad, siis nüüd kaevatakse kroonilise seljavalu üle juba 20-ndates aastates. Taastusarsti Tiit Ilvese sõnul algas kirjeldatud haigestumuse trend arenenud riikides juba 1990-ndatel aastatel ja on ilmselt tingitud töö iseloomu muutumisest. „Füüsiline töö asendub üha enam istuva tööga. Meie organism on aga ehitatud liikumiseks ja nõnda toimib ta kõige optimaalsemalt. Tundub, et meie organism pole suuteline uute tingimustega kohanema,” selgitab dr Ilves.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 detsember 2012

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Maaleht

Toimetas: Kai Simson, Maaleht

1. jaanuaril 2013 jõustub riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatus, mille kohaselt arvutatakse vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile juurde pensionilisa lapse kasvatamise eest.

Pensionilisale on õigus:

• ühel vanematest, vanema abikaasal, eestkostjal või peres hooldajal iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe pensioni aastahinde suuruses;

• ühel vanematest, vanema abikaasal, eestkostjal või peres hooldajal, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kolme pensioni aastahinde suuruses.

Kehtiv aastahinne on 4,515 eurot.

Kui lapse kasvatamise aastad arvatakse isiku pensioniõigusliku staaži hulka, siis pensionilisa selle lapse kasvatamise eest ei maksta.

Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel õigustatud isikul, lepivad isikud kokku, kes seda õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse vaidlus kohtus.