Artiklid

Olen momendil lapsehoolduspuhkusel. Laps on kolme kuune. Vanemahüvitise õigusest loobusin ja andsin selle isale. Ise soovin tööle minna alates, kuid töögraafik on öine ja päevane vaheldumisi.

Öösel töötamist ma ei soovi. Kas mul on õigus nõuda päevast tööd? Kui jah (tööandjal pole mulle võimalik ainult päevast tööd anda, sest minu paariline pole nõus ainult öösiti tööl käima ja osakonnal pole muud tööd pakkuda), siis kuidas tuleks tööleping lõpetada ja millisel juhul on õigust töötuskindlustushüvitisele? Olen firmas töötanud 7 aastat.

Vastab METI personaliabi OÜ juhatuse liige Tiit Kruusalu:

Juhul kui te enne lapse sündimist töötasite vaheldumisi öises ja päevases vahetuses, siis võib eeldada, et see oli üks töölepingus kokkulepitud tingimusi. See eeldus kehtib ka siis, kui töölepingus vastav märge puudub, kuid oma pikaajalise faktilise käitumisega (graafiku alusel töötamine) olite seda aktsepteerinud.

Saan aru, et praegu soovite sõlmida töölepingu muudatust perekondlike kohustuste täitmise eesmärgil, aga seda saab teha üksnes poolte kokkuleppel. Kui tööandja sellega nõus ei ole, tuleb jätkata tööd kokkulepitud tingimustel.

Teine võimalus on teil endal tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtaega järgimata üles öelda TLS § 91 lg 3 alusel (perekondlike kohustuste täitmine). Paraku ei kaasne sellega õigust töötuskindlustushüvitisele.

Tööandjal endal on keelatud töötajaga töölepingut erakorraliselt üles öelda põhjusel, et töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi.

Kuna olete väikelast kasvatav vanem, siis koondamise korral on teil tööle jäämise eelisõigus, mis tähendab seda, et enne teid tuleb teised sama töö tegijad eest ära koondada.

Juhul kui tööandja on valmis seadust rikkudes teid "poolte kokkuleppel" ära koondama, mis annaks teile õiguse Töötukassa hüvitistele, oleks see tema poolt väga libedale teele minek.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Lugeja küsib: Kuna sel aastal on 24. detsember esmaspäev, siis kas esmaspäevast reedeni tööl olevatel inimestel peaks olema eelnev reede lühendatud või ei?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:

Töölepingu seaduse §53 kohaselt tuleb jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendada kolme tunni võrra. Kuigi seaduses ei ole seda otsesõnu öeldud, on seadusandja mõelnud siinjuures vahetult riigipühale eelnevat tööpäeva. Seega käesoleval aastal on töötajatel, kes töötavad esmaspäevast reedeni, reede tavaline tööpäev ja lühendatud tööpäev on neil, kes peavad graafikujärgselt töötama pühapäeval.

Urmas Kaldmaa

"See oli nagu välk selgest taevast! Ma ei osanud midagi niisugust isegi mitte unes näha," õhkab Maire (nimi muudetud) talle ühel päeval koju tulnud kirja kohta. Nüüd sai ta teada, et pensionile lisa teenimine võib tuua endaga kaasa kopsaka võlanõude.

"Nädala või nii olime päris näljas," meenutab Maire (75), mis võlg maksuameti ees endaga kaasa tõi. "Kas nüüd päris näljas, aga... Mis siis inimesel vaja on, natukene vett ja midagi kõhtu ka," täpsustab tema poeg, kes tollal oli töötu.

Maire võlg maksuameti ees oli tema pensioni suurust arvestades tohutu – koos intressiga 850 eurot.

"See on peaaegu minu kolme kuu pension. Mul arestiti pangaarved ja puha," ütleb Maire. Võlg maksuameti ees tõi omakorda kaasa selle, et kätte jäänud pensionirahast piisas vaid hinge sees hoidmiseks, mitte rohkemaks. Puudus hakkas igapäevaelu pärssima ja tekkisid uued võlad. Maire ei jõudnud puid osta ja pidi kütma elektriga. Elektrivõlg keris kuust kuusse, kuni kasvas tal samuti üle pea. Elekter võeti ära.

Konks oli maksuvabas miinimumis

Maire võlaprobleem sai alguse esmapilgul heast mõttest piskule pensionile tööga lisa teenida. Tagantjärele targana ta muidugi teab, et selle asja juures on väike konks ja oleks tulnud kohe kõik täpselt endale selgeks teha.

Seadusepügalad ei ole aga 75aastase Maire tugevaim külg. Tema mõtles maainimese moodi lihtsalt ja selgelt: kui teen tööd ja selle eest makstakse palka, siis on see minu ja kogu lugu. Ja nii võttis Maire veel teisegi väikese tööotsa, tervist ja aega tal oli. Ikka selleks, et ise paremini toime tulla ja veel lastelegi toeks olla.

Konks, mida Maire algul arvestada ei osanud, seisnes aga selles, et tal arvestati maksuvaba miinimumi nii pensionist kui tema palgast. Seaduse järgi saab seda arvestada ainult ühes kohas ja Maire oleks pidanud valima kahest võimalikust ühe. Maksudeklaratsioonide esitamise järel tuli see välja ja maksuamet nõudis terve aasta vältel maksmata jäänud tulumaksu osa tagantjärele sisse. Niimoodi ränk arve Maire postkasti potsataski.

Nüüd on ta suutnud juba võla ära maksta. "Ma olen eestiaegse kasvatuse saanud inimene. Võlg on võõra oma, see tuleb ära maksta. Kas või veri ninast välja," ütleb Maire. Samas jäi talle tunne, et midagi on ka riigi või tööandja suhtumises valesti. Tema arvates peaks keegi vanainimest õpetama, et teda pärast maksudeklaratsioonide esitamist selline üllatusarve postkastis ei ootaks. "Ma ei tahtnud ju kedagi petta, ma lihtsalt ei teadnud. Lihtsalt ei tulnud selle peale, et tööd tehes võid endale võla kaela tuua," põhjendab Maire.

Maksuametist öeldi, et tema mure ei ole neile sugugi uus ega tundmatu ja seda tulevat suhteliselt sageli ette. "Tööandja peaks vanainimesega töölepingut sõlmides temalt kindlasti küsima maksuvaba miinimumi arvestamise kohta. Nooremad pensionärid üldjuhul muidugi teavad seadust, aga eakamad mitte alati," rääkis oma kogemuse põhjal maksuameti infotöötaja. Kui palju selliseid juhtumeid aastas ette tuleb, ei osanud ta öelda.

Levinud arvamus on, et vanemaealisi ei taheta tööle võtta nende vanuse pärast. Tuntud firmade personalijuhid aga kinnitavad, et inimese vanus pole sugugi CV-s see esimene asi, mille pärast CV kõrvale tõstetakse ja et põhimõtteliselt võiks sünniaasta CV-s ka märkimata olla.

Selveri personalidirektor Kristiina Palm ütles, et ta vaatab, mis keeli inimene oskab ja vanust. Kuid viimast mitte sellepärast, et vanemaid inimesi välja praakida, vaid selleks, et alaealised kõrvale jätta.

ABB Elektrimasinate tehase personalijuht Piret Vink sõnas, et heidab enne CV-d pilgu hoopis kaas- või motivatsioonikirjale. «Kui see on hästi asjalik, siis ma ei peagi CV-d avama, sest inimese väljendusoskus räägib temast väga palju,» rääkis Vink. «Lihtsamate ametikohtade puhul vaatan CV-st, kui tihti on kandidaat töökohti vahetanud.»

ISS Eesti personalijuht Helo Tamme ütles, et puhastusteenindajaid otsides polegi otseselt välistavaid näitajaid. «Kui inimene täna töötab kontoritöötajana ja soovib saada puhastusteenindajaks, ei välista tema tööle kutsumist,» rääkis ta. «Ei välista ka vanus – meil on üks 84-aastane puhastusteenindaja, kellega kõik on väga rahul. Ta toimetab käbedalt ja saab kõigega hakkama.»

Personalijuhid rääkisid, et pigem pärineb eelarvamus vanemate töötajate suhtes tippjuhtidelt: mida noorem on juht, seda rohkem vaatab ta vanust ja jätab valikul pigem vanemad inimesed kõrvale. «Kui rääkida, et miks nii, siis kumab sealt läbi hirm, et äkki ma ei saa hakkama teisest generatsioonist inimesega,» ütles Vink.

Eesti Posti personaliosakonna juhataja Kadi Tamkõrv sõnul on asi ilmselt selles, et tänased juhid on enamasti 30–40-aastased ja arvavad, et see ongi parim vanus inimeste tööle võtmiseks. «50+ vanuses töötajatesse suhtutakse juba kahtlevalt ja ega 20-aastaseid ka ei taheta,» ütles ta. «Eks see muutub ajas ja kui juhid saavad vanemaks, hakkavad nad ka laiemat pilti nägema.»

Piret Vink sõnas, et inimestele peaks andma ausat tagasisidet, miks neid päriselt vestlusele ei kutsuta. «Praegu on küll jah nii, et need, keda me vestlusele ei kutsu, saavad standardvastused ja sealt võib jääda mulje, et me valime vanuse järgi,» ütles ta

Kui CV-des ei oleks enam kirjas inimeste vanust, kas siis muutuks midagi? Personalijuhid kinnitasid, et tegelikult mitte. «Me oleme harjunud CV-sid lugema sellisena, nagu nad on ja inimesed on harjunud sinna oma vanust kirjutama. Otsin sealt ikka seda, et mis on see, miks ma peaks selle inimese välja kutsuma. Inimese ligikaudse vanuse saan ka muud moodi tuletada,» ütles Santa Maria personalidirektor Peeter Kodar. «Olen ka sellega patustanud, et kutsun reaalkoolis käinud inimesi vestlema. Mida aga kindlasti soovitan vältida on CV-sse igasuguste imelike piltide lisamist.»

Ka Piret Vink ütles, et vanuse lisamata jätmine CV-sse ei muudaks tegelikult eriti midagi. «Küsimus on hoopis selles, kuidas õpetada noori CV-sid nii kirjutama, et seal oleks sisu, mida lugeda,» lisas ta.

Ilmselt peab aga juba lähiajal toimuma tööandjate mõtteviisis muudatus, sest Eesti potentsiaalne töötajaskond ehk 18–65-aastaste inimeste arv väheneb väga kiiresti: kui 2010. aastal oli see veel 870 000 inimest, siis 2020 on neid inimesi vaid 820 000. 2020. aastal tuleb võrreldes 2010. aastaga tööjõuturule 50 000 noort vähem ja vanusegrupis 55–65 eluaastat on 150 000 inimest rohkem.

Allikas: Postimees

«Minu töölepingus on töötasuks määratud X summa, kuid ühest palgapäevast alates maksti mingi periood rohkem ja siis jälle vähendati (mitte algse summani), ilma lepingut muutmata. Kas mul on õigus tööandjalt nõuda selle palga maksmist, mis oli suurem algselt lepingus kokku lepitust, kuna suurema palga laekumine toimus 17 kuud ja ülekande selgituseks oli tulemustasu vastavalt tööle? Lepingus lisatasude kohta kokkulepet ei olnud eraldi,» kirjutab lugeja.

Küsimusele vastab Merike Michelson METI personaliabist.

Tööandja on kohustatud kandma Teie poolt määratud palgakontole kokkulepitud kuupäeval summa, mis on märgitud Teie töölepingus.

Heade töötulemuste eest võib tööandja vastavalt võimalustele maksta tulemustasu, mida ei saa tõlgendada lisatasuna. Lisatasu määratakse tööülesannete eest, mis ei kuulu Teie igapäevaste töökohustuste hulka. Seega on Teil õigus nõuda vaid seda töötasu, milles leppisite kokku tööle asudes ja lepingut sõlmides.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetas: Tarbija24