Artiklid

Tööotsijad kurdavad, et konkursi välja kuulutanud ettevõtted ei vasta neile musta ega valget.
Masu on möödas, tööpuudus väheneb, ent üks jututeema püsib tööotsijate seas muutumatuna: ettevõtted ei vasta töölekandideerijatele. Ja seda niisugustel puhkudel, mil nad ise on konkursi vabale ametikohale välja kuulutanud ja vajavad töötajat.

„Kümnest kaks vastavad sulle,” tõdeb aastaid fotograafina töötanud Marge (nimi muudetud). Töötuks jäänuna oli tema pilk suunatud tööpakkumistele, mis seostuksid erialaga: eelkõige fotograafiaga, aga sobinuks ka arhiivindus jms, mille puhul ta tundis, et võiks pädev olla. Tagasisidet tuli aga vähe. „Ja siis sa istud ja ootad, sest tööle on ju vaja saada, aga vastust lõpuks ei tulegi,” nentis Marge, et töötu jaoks on teadmatust väga raske taluda. Kiitvaid sõnu lausub ta logistikafirma Itella kohta, kes vastas väga püüdlikult. „Tundus, et see on n-ö automaatne vastus, aga samas teadsin ma kogu aeg asjade kulgu,” rääkis ta.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Paljudes Euroopa riikides on tähtpäevadel poed suletud, miks peab Eestis teisiti olema, uurib Postimehe lugeja.

Vastab Rimi kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats.

Eestis on kauplused riiklikel tähtpäevadel avatud põhjusel, et nõnda on see alati olnud ning klientidel on ka selles osas ootused välja kujunenud. Mujal maailmas on see ka riiklikult reguleeritud ning seetõttu ka kaupmeestel piirid ees. Eestis aga tänases tihedas konkurentsisituatsioonis ükski kaupmees seda otsust üksi teha ei taha. Samas, tänaseks on ka mujal maailmas kujunemas trend pigem pikematele lahtiolekuaegadele.

Rimi kauplused on pühade ajal avatud veidi muudetud graafiku alusel, info tuleb kindlasti üles nii kauplustesse kui ka kodulehele.

Toimetas: Tiina Kaukvere

Tööandja küsib:
Juhul, kui alates 01.01.2013 muutub töötasu alammäär, siis kuidas tuleks sellest töötajaid teavitada? Meie ettevõtte töötajad töötavad tükitöö alusel ja tegelikult saavad tunduvalt rohkem töötasu, kui on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär.

VASTUS:

Tulenevalt töölepingu seaduse (TLS) §-st 5 lg 4 esitatakse tööandja poolt töötajale töölepingu andmete muudatused kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest.

Töötasu alammääraks on käesoleval aastal Vabariigi Valitsuse määrusega 22.12.2011 nr 169 kehtestatud alates 01.01.2012 290 eurot kuus ja 1,80 eurot tunnis.

Teie kirjast selgub, et töötajad töötavad tükitöö alusel ning töötasu on tunduvalt suurem kui 290 eurot kuus. Sellest hoolimata peab töölepingus olema töötajale selgelt ja arusaadavalt esitatud töölepingu andmed, mille hulka kuulub ka töö eest makstav tasu. Töötaja peab teadma, et talle on alati tagatud tööandja poolt vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Töölepingus peab alammäära suurus olema fikseeritud konkreetse summana ajaühiku kohta.

Juhul kui alates 01.01.2013 muutub töötasu alammäär ning antud hetkel saab töötaja töötasu vastavalt praegusele alammäärale, siis arvestades eeltoodut peab tööandja teavitama töötajaid töötasu muutumisest töölepingu lisas, millele on võetud töötaja allkiri. Igal juhul peab teavitamine olema kirjalik.

Autor: Ann Tiitson, Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist
Allikas: Tööinspektsioon

Lugeja küsib: Olin katseaja kestel haiguslehel 2 nädalat, tööandja väidab, et nüüd on katseaeg selle aja võrra pikem. Kas on tõesti nii?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:

Seadus ei reguleeri olukorda, kas katseaeg pikeneb aja võrra, millal töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, näiteks haiguse korral. Katseaja eesmärgiga on kooskõlas, kui katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik katseaja eesmärki täita ehk hinnata töötaja sobivust tehtavale tööle.

Katseaja eesmärgiks töölepingu seaduse § 6 lõike 1 alusel on anda tööandjale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel.

Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata (näiteks on töötaja haiguslehel, puhkusel, rasedus- ja sünnituspuhkusel, ajateenistuses), peatub katseaeg lähtuvalt katseaja eesmärgist. Katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik katseaja eesmärki täita ehk hinnata töötaja-tööandja-töö vastastikust sobivust.

Tarbija24 lugeja tundis huvi, kas tööandja saab tema koondamisel piirduda põhjendusega, et ta ei sobi kollektiivi.

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom.

«Tööandja võib koondada ehk töölepingu erakorraliselt üles öelda majanduslikel põhjustel, kui selleks on töölepingu seaduses (TLS) nimetatud mõjuv põhjus.

Kuigi loetelu on lahtine, ei ole töötaja mittesobimine töökollektiivi mõjuv majanduslik põhjus, mis võimaldaks töösuhte lõpetada.

Töökollektiivi mittesobimine võib tähendada koostöö puudumist. TLS sätestab töötaja kohustused, mida eelkõige tuleb täita. Seda tehes tuleb käituda hea usu põhimõtte kohaselt ja tööandja huve arvestades ehk lojaalselt.

Töötajal on kohustus teha tööülesannete täitmisel koostööd teiste töötajatega. Koostöö tegemiseks saab töötajat kohustada juhul, kui see tuleneb töö iseloomust, selle puudumisel ei ole võimalik saavutada soovitud tulemusi ja koostööst hoidumine võib raskendada tulemuse saavutamist või selle sootuks võimatuks muuta.

Kui töötaja isikust või tema käitumisest tulenevalt on töösuhtes tekkinud olukord, kus ei ole võimalik eeldada töösuhte jätkumist, tekib tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.»

PM