Üksikasjad

Avaldatud: 13 november 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Juhtimine.ee

Tööjõuvoolavus on ettevõttele kallis lõbu ja uute töötajate leidmine pole kerge. Kui aga hea töötaja soovib omal soovil lahkuda, on see tihtipeale märk, et ettevõttes on midagi valesti.

Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1039488/kumme-pohjust-miks-inimesed-kirjutavad-lahkumisavalduse

Üksikasjad

Avaldatud: 13 november 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kristiina Viiron

Palka ei ole tunni- ja tükitöölistele ette nähtud ka enne pühi lühendatud tööpäevade eest.

Mitte kõigil töötavatel inimestel pole põhjust tänavuste kolmele tööpäevale langevate jõulupühade üle rõõmustada. Jah – kui inimene saab kuupalka, siis tähendavad tööpäevale langevad riigipühad talle mõnusaid lisapuhkepäevi, ilma et tema sissetulek langeks. Ent töötatud tundide või tükitöö alusel palka saavate inimeste jaoks on need lihtsalt palgata puhkepäevad.

„Eks naised ikka rõõmustasid puhkepäeva üle, aga palka muidugi ei makstud,” märgib aastaid õmblejana töötanud Eve. „Õmbleja palk on nadi ja kui pühad langesid tööpäevadele, siis oli ta meil veelgi nadim.”

Ka maakonnalehes põhipalga pluss honorari alusel palka saanud Kristiina tõdeb, et kui pühade tõttu mõni ajaleht ilmumata jäi, andis see kohe ka palgas tunda. „Eks vaba aeg kulus muidugi marjaks ära, aga samas häiris, et palka oli seetõttu vähem. Püüdsin küll nendel kuudel palju kirjutada, aga kui lehte lihtsalt ei ilmu, siis polnudki ju võimalik kirjutada,” osutab ta.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul on see igati seaduslik, et tunni- ja tükitööliste jaoks on riiklikud pühad, mil tööd ei tehta, lihtsalt palgata puhkepäevad, mille eest ei ole hüvitist ette nähtud.

Eve meenutab, et soovis kord võtta riiklike pühade ajal korralist puhkust, lootes, et saab niimoodi pisut eelarveauku lappida, ent selgus hoopis, et riiklikud pühad korralise puhkuse arvestusse ei lähe. „Puhkuse ma muidugi sain, pühade võrra pikema siis, aga raha pühade ajal puhatud päevade eest muidugi mitte,” nendib Eve.

Nii ongi: puhkuseseaduse paragrahv 5 ütleb, et puhkuse kestust arvutatakse kalendripäevades, mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Ka siis, kui rahvus- või riigipüha langeb puhkepäevale, ei arvestata seda puhkuse kestuse hulka.

Palka ei ole tunni- ja tükitöölistele ette nähtud ka lühendatud tööpäevade eest. Kolm tundi on tööpäev lühem 23. veebruaril, 22. juunil, 23. detsembril ja 31. detsembril. Kui nimetatud kuupäev on puhkepäeval, kehtib lühendamise nõue neile, kes töötavad.

Kui tööandjal ei ole võimalik tööpäeva lühendada, tuleb tööinspektsiooni tööinspektori-juristi Urve Stroomi sõnul omavahel kokku leppida, kuidas sel päeval töötatakse. „Võimalus on poolte kokkuleppel koostada töö ajakava selliselt, et lühendatakse mõnd teist tööpäeva või lepitakse kokku ületunnitöö tegemises,” osutab Stroom. „Viimase variandi korral hüvitatakse tehtud ületunnitöö eelkõige vaba aja andmisega mõistliku aja jooksul või sõlmitakse kokkulepe ületunnitöö hüvitamises rahaliselt. Kui tööandja töötajaga kokkuleppele ei jõua, on töötajal õigus töö tegemisest keelduda.”

Pühadel topeltpalk

Mõne inimese jaoks võivad pühad tähendada teenimisvõimalust, sest kui inimene on riigipüha ajal tööl (müüjad, meditsiiniõed, tehasetöölised vm), tuleb talle maksta kahekordset palka. „Kui osa vahetusest langeb ajale enne või pärast riigipüha, siis selle eest saab tavalist palka,” selgitab Siitam, kuidas tuleb tasustada siis, kui osa tööst on tavaliselt päeval ja osa riigipühal. „Näiteks kui töötaja vahetus kestab õhtul kella 20-st kuni hommikul kella 8-ni ning kell 24 kuupäeva vahetudes algab riigipüha, siis saab ta tavalist palka nelja tunni eest ja topelttasu kaheksa tunni eest.”

Sel aastal langes tööpäevadele seitse riigipüha. Tuleval aastal on tööpäevadel seitse riigipüha ja üks rahvuspüha (24. veebruar).

Üksikasjad

Avaldatud: 13 november 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Analüüsides keskmiseid brutotunnitasusid vanuserühma ja haridustaseme järgi oli 2010. aastal kõrgeim brutotunnitasu 40–49-aastastel doktorikraadiga palgatöötajatel ning madalaim 60-aastastel ja vanematel põhihariduseta palgatöötajatel.

2010. aastal võrreldes 2008. aastaga tõusis brutotunnitasu alla 30-aastaste vanuserühmas ainult akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajatel (2,8%). Selle vanuserühma ülejäänud haridustasemetega palgatöötajatel tunnitasu langes. Kõige enam langes tunnitasu põhihariduseta palgatöötajatel (11,9%).

30–39-aastaste vanuserühmas tõusis tunnitasu põhihariduseta, rakendusliku kõrgharidusega, akadeemilise kõrgharidusega ja doktorikraadiga palgatöötajatel. Ülejäänud haridustasemetega palgatöötajatel tunnitasu langes. Kõige enam tõusis tunnitasu rakendusliku kõrgharidusega palgatöötajatel ning kõige enam langes põhiharidusega palgatöötajatel (vastavalt 7,0% ja 2,6%).

40–49-aastaste ja 50–59-aastaste vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam doktorikraadiga palgatöötajatel (vastavalt 15,4% ja 15,9%) ning langes kõige enam põhihariduseta palgatöötajatel (vastavalt 7,9% ja 3,9%).

60-aastaste ja vanemate vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam rakendusliku kõrgharidusega palgatöötajatel ning langes kõige enam põhiharidusega palgatöötajatel (vastavalt 15,7% ja 1,6%).

Pärast 2009. aasta kriisi tööturul muutus ka palgatöötajate arv ja struktuur. 2010. aasta oktoobris langes palgatöötajate arv võrreldes 2008. aasta oktoobriga kõigis vanuserühmades. Kõige enam langes palgatöötajate arv alla 30-aastaste vanuserühmas (24,6%) ja kõige vähem 50–59-aastaste vanuserühmas (8,8%).

Alla 30-aastaste vanuserühmas langes kõige enam põhiharidusega palgatöötajate osatähtsus ning tõusis kõige enam akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajate osatähtsus (vastavalt 2,5 ja 2,1 protsendipunkti).

50–59-aastaste palgatöötajate arv langes teiste vanuserühmadega võrreldes küll kõige vähem, kuid ka siin toimus muutusi haridustaseme järgi. Kõige enam langes 50–59-aastaste üldkeskharidusega palgatöötajate osatähtsus (2,0 protsendipunkti) ning kõige enam tõusis kutsekeskharidusega (keskhariduse baasil) palgatöötajate osatähtsus (2,0 protsendipunkti).

Palgatöötajate arvu muutus kõigutas ka brutotunnitasusid ning vanuserühmiti langesid brutotunnitasud kõige enam põhihariduseta ja põhiharidusega palgatöötajatel.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 november 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

••Minu töökoht eeldab sõiduauto kasutamist. Varem oli minu kasutuses ettevõtte auto, kuid siis otsustati, et ettevõtte autot ma enam ei saa ja pean sõitma isikliku autoga. Täidan sõidupäevikut ja selle alusel makstakse mulle ka kompensatsiooni. Nüüd aga hakkas ettevõte nõudma, et paigaldab minu autole jälgimisseadme. Mina ei ole sellega nõus, sest tegu on ikkagi minu isikliku autoga. Kas tööandja nõudmine on üldse õiguspärane?

Kahjuks ei tunne ma seda tehnilist seadet ega tea, kas töötaja saab seda tööväliseks ajaks välja lülitada. Kui mitte, siis ei ole tööandjal õigust selle paigaldamist nõuda. Tööajal on tööandjal õigus töö tegemist ja auto sihipärast kasutamist kontrollida, kuid minu meelest peaks isikliku auto puhul siiski olema vastav kokkulepe.

Saada oma tööalane küsimus