Artiklid
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Kas mul on õigus nõuda tööandjalt kirjalikku töölepingut? Meie juhataja räägib, et sa oled juba tööle asunud ja sellisel juhul loetakse tööleping nagunii sõlmituks. Kõik maksud on minu töötasu pealt korralikult makstud ja mul on haigekassa kindlustus, ainult töölepingut me kirjalikult sõlminud ei ole.
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu seaduse § 1 lõige 2 kohaselt, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Seega püsib töölepingu eeldus niikaua, kuni tõendatud ei ole, et pooled sõlmisid teistsuguse võlaõigusliku lepingu (töövõtulepingu, käsunduslepingu vm).
Töölepingu kui kokkuleppe sõlmimine on reguleeritud töölepingu seaduse ja võlaõigusseadusega.
Töölepingu seaduse § 4 lõike 2 kohaselt tuleb tööleping sõlmida kirjalikult, seadus ei nõua töölepingu sõlmimisel kirjaliku vorminõude järgimist vaid siis, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. Eeldatakse, et tööleping on kestvusleping, mis on sõlmitud pikaajaliselt, lepingu kirjaliku vormi nõue annab kindlustunde võimalikes vaidlustes töösuhte üle. Töötaja kaitse on tagatud töölepingu seaduse § 4 lõige 4 sätestatuga, mille alusel töölepingu kehtivus ei sõltu vorminõude täitmisest, kuna tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui pooled ei ole kirjalikku vorminõuet järginud, seega kirjaliku dokumendi puudumine ei välista töösuhet.
Töölepingu sõlmimiseks on vajalik kattuvate tahteavalduste olemasolu, mis on suunatud töösuhte loomisele. Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud vastastikuse kokkuleppe kõigis neile olulistes tingimustes. Reeglina on olulisteks tingimusteks töötasu, tööaeg, tehtavad tööülesanded, töö tegemise koht. Seega töölepingu sõlmimine võib toimuda nii kirjalikult kui ka tegeliku tööle asumise teel, kuid tuginedes töölepingu seaduse § 4 lõikele 2 sõlmitakse tööleping kirjalikult ning mõlemal lepingupoolel on õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist. Töölepingus kokkulepitud tingimusi saab muuta ainult poolte kokkuleppel, nende tingimuste olulisel rikkumisel teise lepingupoole poolt saab töölepingu erakorraliselt üles öelda.
Töölepingu seadus § 5 sätestab nende andmete loetelu, mis peavad sisalduma töötaja töölepingus ning nende andmete esitamise ja muutmise korra. Suurem osa töölepingu seadus § 5 lõikes 1 loetletud andmetest (tööülesannete kirjeldus, töö eest makstav tasu, aeg, millal töötaja täidab tööülesandeid, töö tegemise koht, puhkuse kestus jms.) võivad, kuid ei pruugi olla poolte vahel eraldi kokku lepitud. Eeldatakse, et töölepingu kokkulepped ja muud andmed esitatakse töötajale kirjalikus töölepingus või töölepingu juurde kuuluvas dokumendis enne tööle asumist.
Kui Teie tööleping on mingil põhjusel jäänud kirjalikult sõlmimata on Teil õigus nõuda tööandjalt töölepingu kirjalikku dokumenti. Soovitatav on nõue esitada kirjalikult näiteks paberkandjal avaldusega või e-kirjaga. Töölepingu kirjalik dokument peab sisaldama kokkulepitud töötingimusi ja töölepingu seadus § 5 lõikes 1 nimetatud andmeid, milles pooled ei ole kokku leppinud. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul nõude saamisest. Kui tööandja kohustust ei täida on õigus pöörduda avaldusega tööinspektsiooni poole. Töölepingu seaduse § 5 lõige 1 sätestab andmete loetelu ja lõige 3 esitamise korra, mille täitmise kontrollimine on tööinspektsiooni kui järelevalve asutuse kohustus.
- Üksikasjad
Tallinna Tehnikaülikooli külalisprofessor ja Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu (PARE) juhatuse esimees Milvi Tepp on seda meelt, et sünniaasta tuleks CVst hoopis kaotada, selleks et inimest pelgalt vanuse pärast tööotsingul juba esimeses ringis välja ei praagitaks.
«Tööandjale on tähtis leida endale head inimesed ning see eeldab natuke põhjalikumat süvenemist kui ainult sünniaasta vaatamist. Paraku seda esineb ja seetõttu jäävad paljud kogenud ja haritud inimesed juba tööotsingute esimeses faasis kõrvale,» tõdeb ta.
«Kuigi elulookirjeldusse süvenedes näeb ära, et inimene pole enam 25-aastane, ei tohiks teda pelgalt sünniaasta pärast kõrvale heita. CVsse ei pruugi ju kõiki töökohti kirja panna, vaid näiteks üksnes 10 viimase aasta omad,» õpetab professor. Probleemi näeb Tepp eelkõige tööandjate poolel, kes ei taha tunnistada fakti, et Eestis noori lihtsalt enam ei jätku.
«Töössesuhtumine ei käi kuidagi kaasas vanusega, see on pigem isiksuslik aspekt – ükskõikseid, kohusetundetuid ja töötahteta inimesi on nii vanade kui ka noorte hulgas. Me ei tohiks vastandada vanu ja noori,» leiab personalitöö spetsialist. Vanemaks saades võivad väheneda küll inimese füüsilised võimed, mis tähendab, et nad ei sobi sõna otseses mõttes rasket tööd tegema, aga muudes valdkondades pole mingeid piiranguid, kui just tervis neid ei sea. Seetõttu ei tarvitse ka keegi oma vanust häbeneda ja selle tõttu tööd otsides latti väga madalale lasta.
«Vastupidi, arvan, et need tööandjad, kes väärtuslike kogemuste ja elutarkustega inimesed üles leiavad, on tööturul võitjad,» kinnitab Tepp. «Natuke hilja on hakata selle peale, et pean töötama veel 15–20 aastat, mõtlema 50-aastaselt. Pigem peaks hakkama oma tööinimese elu teise poole karjääri planeerima juba 30–40 aasta vanuselt,» lisab professor.
Seda peaks silmas pidama nii endale töökohti valides kui ka midagi juurde õppides. Tööandjad ei peaks aga kartma investeerida üle 50 aasta vanustesse inimestesse, sest nad võivad töötada veel aastaid ja olla vägagi kohusetruud ja lojaalsed töötajad. Tegelikult vahetavad kergemini töökohti just noored.
Tepp lükkab ümber ka müüdi, et vanemad inimesed ei oska keeli ega valda arvutit: «Infotehnoloogiline revolutsioon tuli meile ju umbes 20 aasta eest ja need inimesed olid siis 30–40 aastat vanad,» märkis ta.
Professor soovitab töö otsimisel kasutada julgelt oma tuttavaid ja ka suhtlusvõrgustikke.
Sirje Niitra
- Üksikasjad
Riigikontrolli audit näitab, et töötute toetamise süsteem vajab muutmist, sest see ei taga abi kõigile tööd otsivatele abivajajatele, ei aita efektiivselt leevendada struktuurset tööpuudust ega pikaajalist töötust.
Auditi kohaselt on reformid on hädavajalikud, et riik suudaks ära hoida eesseisva tööjõu vähenemisega kaasnevaid võimalikke sotsiaalseid probleeme ja saavutada paremaid konkurentsitingimusi tööhõive suurendamise abil, teatas riigikontroll.
Eesti töö- ja sotsiaalpoliitika eesmärkideks on tagada tööhõive kõrge tase ning sissetulekute, elukvaliteedi ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Riik on seadnud eesmärgiks suurendada hõive 2015. aastaks 72%-ni ja 2020. aastaks 76%-ni. 2012. aasta keskpaigas oli see 71,8%.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et suurimaks takistuseks tööhõive suurendamisel on saanud kvalifitseeritud tööjõu puudus.
"Kui töötukassa jätkab toimimist kui töötute käitlemise süsteem ja meie süsteem ei suuda kohandada töötute oskusi ettevõte vajadustega, süveneb üha olukord, kus ettevõtjad otsivad tikutulega tuhandete töötute hulgast sobivaid töökäsi, kuid ei leia neid. Töötute oskused ja tööandjate vajadused on lihtsalt sedavõrd lahku kasvanud," nentis peakontrolör.
Praegune süsteem ebapiisav
Riigikontroll uuris äsja lõppenud auditis, kui hästi suudab riik toetada neid, kes on töö kaotanud. Audit näitas, et praegune töötute toetamise süsteem inimestele piisavat abi ei paku. Ebapiisav on praegune töötukassa kaudu pakutav rahaliste toetuste ja tööturuteenuste süsteem eelkõige seetõttu, et toetustest ja teenustest ei saa osa kõik töötud.
Viimase kolme aasta jooksul on töötuskindlustushüvitist saavate töötute osakaal pidevalt kahanenud. 2011. aastal sai töötutoetust 15,9% ja töötuskindlustushüvitist vaid 18% töötukassas registreeritud töötutest. Ülejäänud registreeritud töötud töötute toetamise süsteemi kaudu rahalist tuge ei saanud. 2012. aasta keskpaigas oli riigis üle 27 000 töötu, kes ei olnud töötukassas arvel ning kes ei saanud samuti rahalist abi, kuna raha saamise eelduseks on arvelolek töötukassas.
2011. aastal sai töötukassas registreeritud töötutest tööturuteenuseid igas kuus keskmiselt 20%. Teenuseid ei saa töötud sellepärast, et kõikidele töötutele sobivaid teenuseid pole ning kõigi tööle naasmist takistavate põhjuste kõrvaldamine pole töötukassa ülesanne.
Pooltel töötutel puudub kvalifikatsioon
Teiseks ebapiisava abi põhjuseks on see, et praegune töötute toetamise süsteem ei suuda lahendada struktuurse töötuse probleemi, kuna tööturumeetmed ja nendest osasaamise tingimused ei soodusta töötute ümberõpet ega arvesta regionaalsete eripäradega.
Töötukassa pakutavad koolitused on riigikontrolli hinnangul üldjuhul lühiajalised ega soodusta uue kutse omandamist kutse- või kõrghariduse süsteemis.
Audit näitas, et töötute eelneval ametialal omandatud oskused ei vasta enam tööjõuvajadusele enamikus sektorites.
Pea pooltel töötutel puudub kvalifikatsioon, neil on kõigest alg-, põhi- või üldkeskharidus. Ainult üksikutes sektorites oli töötute teadmistele ja oskustele vastavaid vabu töökohti. Paljud aktiivselt tööd otsivad inimesed ei saa tööle siirdumiseks rahalist tuge või teenuste valiku puudumise tõttu vajalikke teenuseid.
Teistest Eesti piirkondadest eristuvad suurema töötute osakaaluga kogu tööjõust Ida-Virumaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa ja Hiiumaa, kus on keeruline ainuüksi praeguste tööturuteenuste pakkumisega töötust vähendada.
Vastuolu töötajate oskuste, teadmiste ning paiknemise ja tööandjate nõudmiste vahel on kaasa toonud töötuse kestuse pikenemise. Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal üks aasta ja kauem tööta olnud 57% töötutest, 2012. aasta esimese poolaasta seisuga 52%. Viimase kolme aasta jooksul on pikaajaliste töötute hulk püsinud viimase 10 aasta kõrgeimal tasemel.
Riigikontrolli hinnanhul takistavad pikaajalistel töötutel tööle naasmist mitmed erinevad põhjused (kehv tervis, ebasoodne elukoht jm), mida ei saa kõrvaldada vaid olemasolevaid tööturuteenuseid pakkudes. Töölt pikaks ajaks eemale jäämine toob aga kaasa vaesusriski ja lootusetuse uuesti tööd leida.
Allikas: ERR
- Üksikasjad
Läänemaa Omavalitsuste Liit koos kümne teise omavalitsusliiduga pöördus Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole, et anda noortele parem võimalus osaleda tööturul ja omandada tööharjumusi.
Pöördumises tehakse järgmised ettepanekud:
vabastada töö-ja puhkelaagrites/töömalevates töötavad alaealised ja neile tööd pakkuvad tööandjad töötasuga seotud maksudest või vähendada seda maksukoormust oluliselt;
algatada seadusemuudatused, mis vabastaks lühiajaliselt (kuni 3 kuud aastas) töötavad alaealised ja neile tööd pakkuvad tööandjad töötasuga seotud maksudest või vähendaks oluliselt seda maksukoormust
algatada Vabariigi Valitsuse määruste nr 93 ja nr 181 ühtlustamine viisil, mis lubaks 7-12 aastastel mõjutusvahenditena lubatavaid töid teha ka rahateenimise eesmärgil.
Pöördumist ajendas koostama noorte tööpuudus ja Eestist lahkuvate noorte arv. Mõlemad tendentsid on ohtlikud riigi jätkusuutlikkusele. Kolmanda asjaoluna on eesmärk motiveerida ettevõtjaid noortele ajutise/hooajalise töövõimaluse pakkumiseks.
Maksusüsteemi arendamise põhjendustena tuuakse välja, et töötuskindlustusmaksest ei saa alaealine midagi tagasi, sest alaealine ei saa end töötuna arvele võtta ning ravikindlustus on alaealistele tagatud läbi vanemate sotsiaalmaksu. Tulumaksu saab alaealine tuludeklaratsiooni esitades tagasi, järelikult ei ole mõistlik teha liigset tööd selle maksu arvestamise ja hilisema tagasimaksmisega.
Vabariigi Valitsuse määruste „Alaealistele lubatud kerged tööd“ ja „Üldkasulike tööde loetelu kinnitamine“ ühtlustamise põhjendustena tuuakse välja, et on arusaamatu miks töölepinguseaduse alusel kehtestatud õigusaktid keelavad 7-12 aastastel lastel raha teenimise eesmärgil kergemate füüsiliste tööde tegemise, samas kui alaealiste mõjutusvahendite seaduse alusel kehtestatud õigusaktid lubavad sellist tegevust kasvatusmeetodina. Töö olemus ei muutu ju sellest kas töö on mõjutusvahend või teenimisvahend.
Omavalitsusliidud on seisukohal, et kergemaid füüsilist pingutust nõudvate tööde lubamine peaks aitama täita eesmärki, et lapsed/noored saaksid omandada praktilisi töökogemusi ja -harjumusi.
Pöördumises paluvad omavalitsusliidud algatada kogu laste töötegemise võimalusi hõlmavate õigusaktide ülevaatamine ja ühtlustamine viisil, mis tagaks lastele paremad ja mitmekesisemad võimalused hooajaliste ja ajutiste tööde tegemisel ning aitaks sellega kaasa õigete hoiakute ja tööharjumuste kujunemisele.
Pöördumist toetavad Järvamaa, Saaremaa, Pärnumaa, Võrumaa, Viljandimaa, Põlvamaa, Tartumaa, Jõgevamaa, Harjumaa ja Ida- Virumaa omavalitsusliidud.
Allikas: Läänemaa.ee
- Üksikasjad
Proovipäeva tasustamine sõltub sellest, kas töötaja täidab samal ajal ka tööülesandeid, märgib Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Egon Raim. Kui töötaja proovipäeval tutvub tulevase tööga – jälgib tööprotsessi toimumist ilma, et teeks ise konkreetset tööd – pole Raimi sõnul tegu tööga, mille tegemist eeldatakse üksnes tasu eest.
"Kui töötaja lubatakse proovipäeval tegema tööd, st täitma konkreetseid tööülesandeid – näiteks teenindama kliente kaupluse kassas või panema müügisaalis riiulitesse kaupa – eeldame, et tegemist on tööga, mida tehakse üksnes tasu eest. Sellise näite puhul on tegemist tasulise proovipäevaga," kinnitab Raim.
Töölepingu seadus ei tunne proovipäeva mõistet kui niisugust. Töölepingu seadus sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga ja selle eest tuleb maksta tasu.
Kui töötaja ja tööandja vahel tekib lahkarvamus, kas tegemist on tasulise või tasuta proovipäevaga, on töötajal võimalus pöörduda töövaidlusorganisse töösuhte tuvastamise nõudega ja sellest lähtuvalt töötasu nõuda.
Allikas: Tööinspektsiooi 31.10.2012 teade
Lehekülg 1154 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee