Artiklid
- Üksikasjad
Tööpakkumised on enamikel juhtudel sarnase ülesehitusega nii visuaalsete lahenduste kui keelekasutuse poolest. Samas otsitakse väga erinevate omaduste ja oskustega töötajaid. Töökuulutuses isikupära ei väljendu.
Analüütilise loovagentuuri Creatum juht Moonika Kiop annab olukorrale oma hinnangu.
Miks on nii, et firmad kulutavad toodete/teenuste reklaamide ideekavanditele ja disainile aega ja raha, aga töökuulutused on ilmetud ja igavad?
Asi võib olla selles, et töökuulutust ei käsitleta reklaami- või turundusosakonnas samaväärsena teenuste/toodete reklaamile. Samuti võib tegemist olla olukorraga, kus uue töötaja otsimine tundub niivõrd reglementeeritud ja struktrueeritud protsess, et töökuulutuse kujundamisele või idee leidmisele, kuidas töökuulutus atraktiivsemaks muuta ei tulegi pähe aega investeerida. Ehk on asi ka selles, et uusi töötajaid otsitakse läbi personaliotsinguettevõtte, kellele on üsna kitsalt määratletud töökuulutuse kujunduslikud reglemendid, millest reeglina üle ei astuta.
Kindlasti sõltub n.ö vaeva nägemise määr töökuulutuse loovale kujutamisele ka sellest, missugune on üldine tööturu seis. Masu aegadel oli Eestis rekordiline tööpuudus ning selletõttu kandideerijaid vakantsetele ametikohtadele oli niigi. Majanduse tõusuaegadel tublide tööinimeste määr aga väheneb ning tööjõuturg kujuneb ümber mitte tööandjakeskseks vaid töövõtjakeskseks ning niisuguses situatsioonis on vajalik oma töökuulutus enam brändida selle invidiidi järgi, keda otsitakse. Kui töökuulutuse loovkäsitlus vastab selle otsitava ideaalinimese nägemusele potentsiaalsest soovitud töökohast, siis sellevõrra oleks ju loogiline eeldada, et suureneb kvaliteetsete kandidaatide määr.
Kui suure investeeringuga peaks üldjoontes silmapaistva töökuulutuse loomisel arvestama?
Kui võrrelda töökuulutuse kujundamist näiteks reklaamikampaania idee genereerimise ning kõikide materjalide kujudamisega kokku lepitud kanalitesse (olgu need näiteks printmeedia kanalid, outdoor), siis töökuulutuse kujundamine on kindlasti mitmeid kordi väiksem investeering.
Kui oleks teie teha, siis mida eelkõige töökuulutustes muudaksite?
Töökuulutusted võiksid enam kõnetada seda inimest, keda otsitakse. Pikas perspektiivis ei ole mõtet luua suvalist, copy-paste tekstiga ettevõtte blanketil ja sektretäri poolt kokku tõstetud töökuulust, sest niisugusel moel loodud kuulutus annab juba eelnevalt hoiatussignaali antud ettevõtte üldise sisemise kultuuri ja väärtushinnangute kohta. Inimesed on suurim väärtus, niisiis nende otsimisse ja heade inimeste hoidmisse tuleb panustada.
Moonika Kiop näitab ja analüüsib 13. novembril parimaid töökuulutusi Best Salesi seminaril "Kuidas leida müügitalente?" Tulge kuulama!
Allikas: bestsales.ee
- Üksikasjad
Halbu harjumusi on kõigil inimestel. Mõnele meeldib klatšida, teine ei suuda kunagi õigeks ajaks kohale jõuda… Need halvad harjumused ei tee sind automaatselt halvaks inimeseks, kuid võivad maksta töökoha.
Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1016046/halvad-harjumused-mis-voivad-maksta-tookoha
- Üksikasjad
Töötaja lahti laskmine on keeruline otsus ja tihti venitavad juhid selle otsuse tegemisega viimase minutini ehk liiga kaua. Millal on õige aeg inimese vallandamiseks?
Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1014466/millal-on-oige-aeg-inimese-lahti-laskmiseks
- Üksikasjad
Riin Aljas
Noorte tööpuudus on Eestis jätkuvalt üks kriisi tõsisemaid tagajärgi. Noori tööle vahendav Kadri Seeder leiab, et noored teevad karjäärivalikuid uisapäisa, aga ka tööturg ise ei suuda noortega veel kaasas käia.
Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, et noorte tööpuudus on nii Euroopas kui ka Eestis jätkuvalt väga tõsine probleem – 15-29 aasta vanuste eestlaste seas on töötuid ligi 15 %. Delfi uuris noori töölevahendava projekti „Nupp tööle“ juhilt Kadri Seedrilt, miks Eestis nii palju töötuid noori on ja kuidas saaks olukorda parandada.
Kas noored ei kohandu tööturuga või vastupidi?
Elu on läinud kiiremaks ja oskused muutuvad. Kindlasti ei saa öelda, et praegused noored inimesed oleks kuidagi kehvemad kui nende eelkäijad. Neil on just palju plusse: noored on uue tööturu nõuetele vastavamad, paindlikumad, orienteeruvad kiiremini ja on kergemini kohanduvad. Seetõttu on probleem pigem selles, et tööturg on ise ajast veidi maha jäänud ja ei jõua veel noortega kaasas käia ja nende oskusi hinnata.
Teisalt võiks noortele südamele panna, et tööandjad ootavad neilt rohkem iseseisvust. Tööturule tahetakse ikkagi täiskasvanud inimesi, kes saavad oma tööga ise hakkama ja näitavad initsiatiivi ja pakuvad uusi ideid, mitte neid kellele peab pudru ette söötma.
Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest on Eesti noorte töötute seas palju kõrgharitud ja varasema töökogemusega inimesi. Miks nad tööd ei leia?
Suuresti mõjutas praegust suurt noorte tööpuudust muidugi kriis. Töökohti vähendati ja ettevõtted eelistasid alles hoida vanemaid, kogenumaid töötajaid ning just nooremaid tõrjuti kõrvale. Mis puudutab aga just neid haritud töökogemusega noori, siis siinkohal on küsimus selles, missugune see haridus ja töökogemus on?
Tegelikkus näitab, et noored ei tea mida nad tahavad. Neil võib kõrgharidus olla, ent sageli on erialavalikud tehtud uisapäisa ning ülikooli lõpetanult ei ole noorel õrna aimugi, kus ja kuidas oma eriala rakendada. Ja see ei puuduta muide ainult kõrgharidust, probleem on ka kutsehariduses. Mis puutub töökogemust, siis on see tihti on mitteerialane töö, mida on tehtud kooli kõrvalt. Mõnikord on tööandjatele ka ohumärgiks, kui töökogemust on lühikese aja jooksul väga palju ja erinevatelt firmadelt – see ei näita stabiilsust.
Milliste erialadega noorte seas tööpuudus suurim on?
Enamasti seal, kus on haridus väga üldine ning suuremalt jaolt kutseoskusteta. Näiteks ärijuhtimine, projektijuhtimine, filosoofia ja muud sellised. Loomulikult pole neis erialades midagi halba ning neid on tarvis, ent noor peab endale aru andma, kas ta sel alal ka tööd saab, kui suur on seal konkurents jne. Näiteks juristid: nad on muidugi kõrgelt makstud ning kui seal läbi lööd, on kõik suurepärane, ent sel erialal on Eestis praegu meeletu tootmine ja meeletu konkurents ja see tuleb paljudele noortele üllatusena.
Ka ei mõista nad sageli, et ärijuhiks ega finantsjuhiks ei võta keegi sind kogemusteta – sa pead alustama madalamalt kohalt. Pahatihti ei oska aga 24-aastased, äsja koolisttulnud arvatagi, et ehk peaks alustama assistendi ametipostilt.
Kas ülikoolides peaks olema rohkem kohustuslikku praktikat või mida teha tuleks?
Ma ei tea, kas seda kohustuslikuks saaks muuta, ent kui lähed mingit eriala õppima, võiks eelneda nõue, et oled enne veetnud aega selles valdkonnas töövarjuna. Nii saaks endale reaalse ettekujutuse, milline on selle eriala argipäev ja võimalused. Põhiprobleem ongi, et hobiharidus aetakse segamini tööharidusega: paljud asjad on huvitavad, võtkem kasvõi Idamaade kultuurid, kui aga keegi sult seda teadmist osta ei taha, siis tasuks ehk midagi muud õppida. Seda enam, et ülekvalifitseeritutel on raske saada tööd ka muudel aladel.
Üldiselt oleks tarvis, et karjääriõpe algaks meil võimalikult varakult, kasvõi selles osas, et noortel oleks teadmine, millised oskusi erinevad erialad jõuavad. 16-aastaselt on juba liiga hilja mõista, et IT sektoris läbilöömiseks on matemaatikat vaja ning väljavenitatud kolmest siin ei piisa. Mida varem tekib see teadvus, mis suunas kunagi liikuda tahetakse, seda kergem on hakata vundamenti laduma. Ja see tuleb tööturul vägagi välja: noortel, kes on varasest east end arendanud ja selge eesmärgi poole püüelnud, on juba päris varakult suur edumaa. Maailm on üha enam lahti ja tasemevahed tekivad juba üsna varakult need käärid lähevad ajaga üha suuremaks.
Ka võiks noortele 16-aastastele võimaldada mitteformaalses ja igapäeva keskkonna väliselt erinevates situatsioonides kätt proovida milles nad on tugevad ja millised erialad neile sobivad.
Milliseid teadmisi siis praegu osta tahetakse?
Praegu on suur nõudlus IT ja tööstuse inimeste järele ja muidugi tahetakse häid müügiinimesi. Puudu jääb just korralikest kutseoskustest: vähem üldist, rohkem oskusi. Muidugi ma ei oska öelda, mis kümne aasta pärast toimuma hakkab, siis on vajadused võib-olla hoopis teised.
- Üksikasjad
Lugejat huvitab, kas töötajal on kohustus olla töökohal enne tööpäeva algust.
Lugeja selgitab: «Näiteks tööpäev algab 7.00 ja tööandja nõuab, et ollakse kohal varem, et vajalikud arvutiprogrammid kella seitsmeks töövalmis oleksid. Nende käivitamine kestab ca 5 – 10 minutit. Küsimus on sellise olukorra kohta, kus need eelnevad 5 – 10 minutit ei ole tasustatud ega kuulu tööaja sisse.»
Vastab vastused.ee leheküljel METI personaliabi info- ja personalitöötaja Merike Michelson
Kui kehtib nõue, et arvutid kella 7.00-ks töösoojad oleksid, siis selle nõude tagamiseks peaks Teie ametlik ja tasustatud tööpäev algama tõepoolest enne kl 7.00.
Normaalsete töösuhete juures ei tee sellises olukorras tavaliselt kumbki pool varasemast tööpäeva algusest probleemi, kui sellega kaasneb töötaja võimalus mõistlikkuse piirides reguleerida lõunapausi pikkust või tööpäeva lõpuaega.
Teie poolt püstitatud küsimus viitab teravnenud töösuhetele ja ilmselt oleks mõistlik pöörduda algpõhjuse juurde ning teise osapoolega olukord emotsioonidevabalt läbi arutada. See eeldab muidugi mõlema poole vastavat soovi.
Toimetas: Liis Velsker, reporter
Lehekülg 1157 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee