Üksikasjad

Avaldatud: 05 Oktoober 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Ärge kasutage Google Translate`i töölepingu tõlkimiseks! Ilma naljata, seda kasutataks ja sellest tuleb palju probleeme,» ütles advokaadibüroo Alvin Rödl & Partnerid advokaat Reesa Paatsi kasvuettevõtjate päeval.

Paatsi jagas nõuandeid, mida pidada silmas töölepingu sõlmimisel, et hilisemates töövaidlustes ei tekiks probleeme:

Lisad peavad ka päriselt olemas olema. Kui töölepingus on viide mingile lisale, siis see lisa peab ka olemas olema. Tihti tehakse tööleping valmis, viidatakse seal paljudele lisadele, aga kuna kõik on lepingut sõlmides väga rõõmsad, läheb lisade koostamine hoopis meelest ära. Ja kui tekib töövaidlus, selgub, et lisasid polegi tehtud.

Eraldi kokkulepe intellektuaalne omandi kohta. Tööandjad arvavad, et kui maksavad töötajale palka, annavad vahendid, siis kõik, mis töötaja teeb, on tööandja oma. Nii ei ole, autor on füüsiline isik. Näiteks IT-töötaja, kelle ülesanne on hoolitseda, et firma arvutipark töötaks. Kui lasta tal siis teha ettevõttele uus koduleht, siis see ei ole tema otsene tööülesanne. Kui koduleht vajab muutmist, siis võib selle looja öelda, et ta ei luba seal midagi muuta. Sellepärast on vaja sõlmida eraldi kokkulepped.

Varalise vastutuse suurust pole mõtet panna töölepingusse. Soovitan mitte panna lepingusse töötaja varalist vastutust, sest töölepingut saab muuta vaid kahepoolsel kokkuleppel, kuid vara koosseisu saab muuta ainult tööandja ühepoolselt, nii et need küsimused peaksid olema vormistatud eraldi kokkulepetena. Rahalised vastutuse ülepiir tuleb kokku leppida. Peab maksma töötajale mõistlikku hüvitist, et selline kokkulepe kehtiks.

Töölepingusse ei maksa märkida katseaja lõpu kuupäeva. Tasub kirjutada näiteks, et katseaeg kestab neli kuud, mitte aga , et katseaeg lõpeb mingil konkreetsel kuupäeval. Töötaja võib näiteks vahepeal võtta palgata puhkuse ja see nullib katseaja. Nii on mõistlik teha, sest pärast katseaja lõppu on töötajat oluliselt raskem lahti lasta.

Konkurentsikeeld pärast töösuhte lõppemist. Konkurentsikeeluks peab olema vajadus ja kui on reaalne vajadus, siis võib seada ajalise piirangu, mille jooksul töötaja ei tohi minna konkurendi juurde. Selline piirang võib kehtida kuni aasta. Kui on selline kokkulepe, siis pärast töösuhte lõppemist tuleb juba endisele töötajale maksta mõistlikku hüvitist.

Töösuhe ei tohi lõppeda emotsionaalselt. Emotsioonid välja! Tehke lõpetamine korralikult. Mõelge välja, miks te tahate töösuhet lõpetada. Mõnikord on vaja pakkuda teist tööd. See ei tähenda, et peate pakkuda täpselt tema kvalifikatsioonile vastavat tööd sama palgaga. Samuti on vaja teha eelnev hoiatus töötajale, see tuleb teha kirjalikult, sest siis on seda hiljem lihtsam tõendada. Tööleping tuleb üles öelda mõistliku aja jooksul ehk et kui inimene täna teeb eksimuse, siis ei saa teda selle põhjendusega lahti lasta 2014 juulis.

Põhjendused lepingu ülesütlemiseks tuleb kohe formuleerida, neid ei saa kohtus ega töövaidluskomisjonis juurde mõelda ega lisada.

Toimetas: Kristina Traks

Üksikasjad

Avaldatud: 04 Oktoober 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper rääkis Postimehele, et kui lapsehoolduspuhkuselt naasnud PRIA töötajad, kelle palka vähendati, leiavad, et neid survestati, siis peaksid nad pöörduma mitmekesi kohtusse.

Sepper saatis põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) peadirektorile Jaan Kallasele märgukirja seoses lapsepuhkuselt tagasitulijate palgakärpega. Nimelt maksti neile naastes 4-6 kuud kümme protsenti väiksemat palka.

PRIA põhjendas 2009. aastast kehtinud korda sellega, et lapsehoolduspuhkuselt naasev töötaja vajab tööle sisseelamiseks aega ja lisakoolitust. Töötajad pidid allkirjastama lepingulisa.

Sepperi sõnul on inimestel, kes leiavad, et neid on kokkuleppe sõlmimiseks survestatud, võimalus minna kohtusse.

«Nad peavad suutma kohtus tõendada, et nad ei kirjutanud sellisele kokkuleppele alla vaba tahtega, vaid neid survestati,» sõnas ta. «Eelkõige ma näen seda, et kui neid naisi on mitu ja minu teada neid on olnud mitu, siis kui nad mitmekesi pöörduvad kohtusse ja annavad vastastikku neid tunnistusi, siis on täiesti võimalik ära tõendada, et see oli survestamine, sellist vabat tahet, et palka vähendatakse, ei olnud.»

Ta lisas, et kui asutus tunnistaks, et nad on läbi viinud seadusvastast praktikat, siis oleks ideaalne, et nad hüvitavad maksmata palga. «Aga selleks peavad nad tunnistama, et neid naisi survestati,» rõhutas Sepper.

Kui inimene tuleb lapsehoolduspuhkuselt tööle tagasi ja ta pannakse sellise valiku ette, siis mida peaks ta tegema?

«Mina soovitaksin kindlasti pöörduda voliniku kantseleisse. Me anname nõu. Kui on kahtlus, et survestatakse, siis minul on võimalus pöörduda asutuse poole ja ma ei pea mainima pöörduja nime,» ütles Sepper.

Olgugi, et volinik on tööga ülekoormatud, on see tema sõnul kiireim variant.

«Õigusnõustamist saab inimene tööajal kohe, märgukirjad üritame välja saata ühe kuu jooksul,» sõnas Sepper.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 Oktoober 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder leiab, et lapsehoolduspuhkuselt naasnud PRIA töötajatele, kelle palka vähendati, pole vaja saamata jäänud raha tagantjärele maksta. N-ö sunnitud kokkuleppeid olevat täis terve riik ja ühte gruppi eelistada ei saa.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper saatis põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) peadirektorile Jaan Kallasele märgukirja seoses lapsepuhkuselt tagasitulijate palgakärpega.

Nimelt maksti neile naastes 4-6 kuud kümme protsenti väiksemat palka. PRIA põhjendas 2009. aastast kehtinud korda sellega, et lapsehoolduspuhkuselt naasev töötaja vajab tööle sisseelamiseks aega ja lisakoolitust. Töötajad pidid allkirjastama lepingulisa.

«Tänaseks on need korrad võrdõiguslikkuse voliniku ettepanekul ümber vaadatud, kõiki koheldakse võrdselt ja tänaseks ei peaks enam probleemi olema,» rääkis Seeder, kelle valitsemisalasse PRIA kuulub.

Palgakärped olid Seederi sõnul juhtkonna otsus, millest ministeerium teadlik ei olnud.

«Ministeeriumi suuniste järgi see ei toimunud,» kinnitas Seeder. «Vabatahtlikud kahepoolsed kokkulepped on lubatud, aga mina ei oska kommenteerida, kui palju kedagi survestati või ei survestatud.»

Minister kordas, et tänaseks on need asjad ümber vaadatud ja seda probleemi ei ole: «Mis ma siin takkajärgi ikka targutan?» Samas ütles minister, et tema ise sellist teguviisi õigeks ei pea. «Nelja lapse isana mul ei tule mõttessegi, et riik peaks lapsehoolduspuhkuselt tulijate arvelt rohkem kärpima. Ma pole sellist teguviisi kunagi õigeks pidanud, põllumajandusministeerium pole kunagi niimoodi kärpinud ega selle peale isegi mitte tulnud,» ütles Seeder.

Volinik Sepperi sõnul on tööandja kohustatud pakkuma lapsehoolduspuhkuselt naasjale taas samaväärset ja sama palgaga tööd. Lisaks keelab soolise võrdõiguslikkuse seadus panna inimest ebasoodsasse olukorda seoses tema lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmisega.

Kas sel juhul peaks lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötajatele saamata jäänud palga tagantjärele maksma?

«Tagantjärele maksmiseks ei ole raha ja teiseks ma arvan, et pole ka põhjust, sest need asjad on vormistatud kahepoolsete kokkulepetena,» vastas Seeder. «Kui palju on üldse avalikus sektoris sunnitud kokkuleppeid? Me ju kärpeplaanide raames tegime kõikide ministeeriumide valitsemisalades väga palju kokkuleppeid, kus me inimesi veensime, et eelarve võimalustest tulenevalt on vaja palka vähendada. Inimesed ei olnud selle üle õnnelikud, aga nõustusid sellega.»

«Kui me hakkame ühele grupile tagantjärele maksma, öeldes, et nad ikka päris nõus ei olnud ja olid sunnitud, siis sellised n-ö sunnitud kokkuleppeid on ilmselt riik täis ja peaksime kõiki neid võrdselt kohtlema,» lisas minister. «Ma arvan, et seda Pandora laegast ei ole kindlasti mõistlik avada, see poleks õiglane ja selleks pole raha.»

Ta rõhutas, et tänaseks on õiglus jalule seatud ja nüüd oleks mõistlik siit edasi minna.

PRIA põhjendas kärbet töötajatele sellega, et lapsehoolduspuhkuselt naasev töötaja vajab tööle sisseelamiseks aega ja lisakoolitust. Kas see on ministri jaoks veenev põhjendus?

«Nii ja naa. See on väga individuaalne – mõni inimene täiendab ennast eemal olles väga põhjalikult, mõni inimene mitte. Siin ei saa üldistada,» vastas Seeder.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 Oktoober 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper saatis hiljuti põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) peadirektorile Jaan Kallasele märgukirja seoses lapsepuhkuselt tagasitulijate palgakärpega. PRIA põhjendas kärbet töötajatele sellega, et lapsehoolduspuhkuselt naasev töötaja vajab tööle sisseelamiseks aega ja lisakoolitust.

Pärast Sepperi märgukirja lõpetaski Kallas alates tänavu oktoobrist juba 2009. aastast kehtinud korra. Korra kohaselt pidi lapsepuhkuselt tagasitulija ise allkirjastama lepingulisa, millega nõustus ajutise palgakärpega. Palka vähendati kümnendiku võrra ajutiselt, neljast kuust poole aastani. Postimehe allikate sõnul otsustas tööle tagasitulija palga vähendamise kestuse otsene ülemus.

Sepperi sõnul keelab soolise võrdõiguslikkuse seadus panna inimest ebasoodsamasse olukorda seoses tema lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmisega. Keeld kehtib võrdselt nii naiste kui ka meeste puhul. Ka meestel on õigus võtta lapsehoolduspuhkust.

Sepperi sõnul on kaebusi seoses lapsehoolduspuhkuselt tagasitulnute diskrimineerimisega jõudnud temani varemgi. «Kahetsusväärselt on sarnaseid juhtumeid olnud ka avalikus sektoris ja jutt ei käi sugugi ainult PRIAst,» ütles ta.

Sepper lisas, et tööandja on kohustatud pakkuma lapsehoolduspuhkuselt naasjale taas samaväärset ja sama palgaga tööd. Veelgi enam – kui kollektiivis on toimunud vahepeal üldine palgatõus, siis on ka lapsehoolduspuhkuselt tagasi tulijal õigus saada paremat palka.

Voliniku märgukirja järgi PRIA-le ei saa ainuüksi lapsehoolduspuhkusel viibimise faktist järeldada, et töötaja kvalifikatsioon on langenud. Sel juhul tuleks lugeda ametniku kutseoskuseid vähendavaks teguriks ka kõik teised juhtumid, mil kellegi töösuhe on peatunud, olgu see siis näiteks õppepuhkus või ajutine töövõimetus.

Postimees rääkis kahe anonüümsust palunud PRIA töötajaga, keda kärbe on puudutanud.

«See, et kümned kõrgharidusega noored naised on kirjutanud sellisele palgavähendamise lepingule alla, näitab palju nii selle asutuse kui ka nende naiste kohta – nad lihtsalt kardavad oma töökohast ilma jääda,» lausus esimene neist.

Allika sõnul on tema palk ka ilma kärpeta alla riigi keskmise ning ka teiste PRIA keskastme töötajate sissetulekud on pigem tagasihoidlikud.

Palga vähendamise põhjendusena nimetati vajadust töötajat vahepealsete uuendustega kurssi viia, seega teha lisakoolitust.

«Selle väljaselgitamiseks võiks ju siis olla mingi test, vestlus või muu kriteerium, mille alusel leitakse, et ma olen kehvem vahepeal tööl olnutest,» lisas allikas.

Masuajast alates on kümneprotsendilise palgakärpe osaliseks saanud erinevatel hinnangutel mitukümmend PRIA töötajat – igal juhul on ligi 400 töötajaga makseagentuuri töötajatest alaliselt lapsehoolduspuhkusel umbes poolsada inimest.

«Minu teada oli ka selliseid töötajaid, kes ei tahtnud kuidagi palga vähendamisele alla kirjutada, aga lõpuks andsid nad ikkagi oma nõusoleku,» lausus teine allikas.

Töötaja sõnul ajab teda lihtsalt kohutavalt vihale, kui seadustest kinni ei peeta. «Riigiasutus peaks olema eeskujuks erasektorile, mitte seadusi rikkuma,» lisas ta.

Kallase sõnul ei tulnud 2009. aastast ehk sügavast masuajast pärinev otsus kahandada lapsehoolduspuhkuselt tulijate palka kergelt. «Probleem on see, et meie ametis muutuvad tohutu kiirusega töövõtted ja -protseduurid,» selgitas PRIA juht.

Lapsehoolduspuhkusel ollakse praegu üldjuhul vähemalt poolteist aastat. «Tööle tagasi tulles on ju tegelikult uus töölaud, mis nõuab uut sisseelamist ja õppimist,» ütles asutuse juht, kelle sõnul tuleb siis motiveerida omakorda neid inimesi, kes juhendavad tagasitulijaid.

PRIA juhi sõnul maksti sellesama kümne protsendi arvelt juhendajaile lisatasu või kaeti tagasitulija koolituskulusid. «Osakonnajuhatajad otsustasid, kuhu nad panevad selle kümme protsenti, aga raha kasutamine pidi olema seotud tagasi tulnud inimesega,» lausus ta.

Kallase hinnangul on ebavõrdsus ka see, et tööle tagasi tulnud inimene pole võimeline panustama teistega võrdväärselt. Ta lisas, et ka naasjatega tegelemisega seotud lisatöö tekitas asutuse sees varem pingeid.

«Püüdsime lahendada olukorra kiriku ehitamisega keset küla, aga samas on kahtlemata õige ka see lähenemisnurk, mille volinik välja tõi. Tegimegi selle märgukirja alusel nüüd oma korra ümber,» tunnistas ta.

Idee palka niimoodi vähendada tuli Kallase sõnul jutuks kolm aastat tagasi ühel juhtkonna seminaril. «Ühine seisukoht oli, et niimoodi võiks selle lahendada,» ütles ta.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam ütles, et poolte kokkuleppel palga vähendamine on iseenesest kooskõlas tööseadusandlusega. Küll aga on selliste kokkulepete sõlmimine eetiliselt üsna küsitav, sest pole ju kahtlustki, kelle poolt tuleb ettepanek palga vähendamiseks.

«Küsimus on selles, kuidas on saadud selleks töötaja nõusolek – kas on avaldatud mingit survet, kas olnud ähvardamist või siis on töötaja saanud aru näiteks tööandja ajutistest raskustest ja tulnud tööandjale vastu,» lausus Siitam.

Igal juhul ei näita selline palga vähendamine riigiasutuses tööinspektsiooni osakonnajuhataja sõnul head eeskuju.

«Peame ikka arvestama seda, et töötasu on äärmiselt tundlik teema ja õhku jääb küsimus, mis juhtub töötajaga siis, kui ta pole selle vähendamisega nõus. Kas järgnevad mingid n-ö repressioonid ja ta on sunnitud asutusest lahkuma? Üsna palju leiab ka selliseid näiteid,» rääkis Siitam.

Osakonnajuhataja sõnul on seoses palga vähendamisega pärast lapsehoolduspuhkust pöördutud ka inspektsiooni poole, aga tavaliselt pärast töölepingu muudatuse allkirjastamist. Sel juhul pole neil aga enam midagi teha.