Artiklid
- Üksikasjad
Silja Lättemäe, Maaleht
Soomes elavad Eesti pensionärid kaebasid Eesti riigi peale, kes võttis nende pensionilt tulumaksu, samas
kui Eestis elavad eakad saavad oma pensioni kätte maksuvabalt. Võit tuli Euroopa Kohtust tänavu kevadel.
“Kui Eestis elavatel pensionäridel oli tulumaksuvaba 336 eurot, siis välismaal elavatele pensionäridele läks iga Eestist saadud pensionikroon maksu alla. Meie pidime Eesti riigile maksma täie rauaga tulumaksu 21 protsenti,” toob Soomes elav pensionär Lembit Int välja ebavõrdse seisu.
Lembit Int elab 1992. aastast Soomes ja saab nüüd pensioni nii Eestist kui Soomest.
Int ja ka paljud teised eakad eestlased Soomes pidid tulumaksuseaduse muudatuse tõttu alates 2005. aastast osa oma Eestist saadud pensionist tulumaksuks loovutama.
Euroopa Kohus nõudis võrdset kohtlemist
Selline seis kestis seitse aastat, kuni tänavu 10. mail tuli Euroopa Kohtu otsus, millega selline pensionäride ebavõrdne kohtlemine lõpetati.
Int lisab, et kaebuse esitas keegi Soomes elav pensionär Euroopa Komisjonile juba mitu aastat tagasi. Kaebuse järgi asus Eesti kodanik tööle Soomes, hakates hiljem saama pensioni nii Eestist kui Soomest. Kaebaja tõi kaebuses esile, et talle ei kohaldatud maksuvaba tulu piirmäära pensioni eest nii nagu pensionäridele Eestis.
“Kui Eesti ei lõpetanud pensionäride ebavõrdset kohtlemist, siis Euroopa Komisjon andis ise asja Euroopa Kohtusse, seda arutati mitu aastat,” räägib Lembit Int.
Tänavu 10. mail tegi Euroopa Kohus otsuse kohtuasjas C-39/10 (Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik), mis puudutab mitteresidendist pensionäride pensioni tulumaksustamist Eestis.
Ebaõiglaselt võetud tulumaks antakse tagasi
“Maksuametist öeldi, et viimase kolme aasta kinni peetud raha võib nüüd tagasi saada,” on Lembit Int rõõmus.
“Mina saan Eestist pensioni 200 eurot ja sealt võeti kogu aeg tulumaksu maha. Nüüd sain korraga tagasi viimase kolme aasta eest kinni peetud tulumaksu, kokku üle 1000 euro,” on kohtuotsusega rahul Vantaas elav eestlasest pensionär Andu Virkala.
“Minul on tulumaksu tagasi saada ühe aasta eest,” räägib Helsingis elav Jaan Leichter. Tema pensioniarvestus on Soomes veidi teistsugune. Nimelt sai mees Eestist pensioni 75%, ülejäänu oli tal Soome rahvapension 44 eurot kuus.
Temalt võeti algul ära tulumaks 21%, hiljem sai ta selle vastava deklaratsiooni alusel tagasi. Tulumaks jäeti osaliselt tagastamata alles siis, kui mees hakkas saama uut liiki pensioni, garantiipensioni, sest selle järgi suurenes Leichteri kogu pension umbes 700 euroni, nii et Eestist saadu oli nüüd väiksem kui 75%.
Edaspidi saab raha tagasi tuludeklaratsiooniga
“Eesti ja Soome vahel on sõlmitud tulu- ja kapitalimaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (maksuleping). See maksuleping annab Eestis makstava pensioni maksustamise õiguse ainult Eestile,” selgitab sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja asetäitja Merle Sumil-Laanemaa.
Ta toob esile, et see kord ei ole muutunud ning sotsiaalkindlustusamet peab Soome residentidele makstavatelt pensionidelt kinni tulumaksu 21% ilma maksuvabastust rakendamata.
Iga aasta lõpus on pensionäridel aga õigus taotleda maksu- ja tolliametilt tagasi enam kinni peetud tulumaks. Euroopa Kohtu otsuse põhjal on maksu- ja tolliamet muutnud tänavu kevadel ka tulumaksu tagastamise korda.
“Tulenevalt Euroopa Kohtu lahendist saavad tõepoolest nüüd ka Soomes elavad Eesti pensionärid Eesti tulumaksusoodustusi kasutada,” teatab maksu- ja tolliameti (MTA) maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.
Liivamägi kinnitab, et sellest muutusest on teadlikud väga paljud Soomes elavad pensionärid, kes on esitanud tuludeklaratsiooni ning saanud ka raha tagasi. Kohtulahend puudutab ka 2011. aastast varasemaid aastaid, seega deklaratsioone on võimalik esitada 2009. ja 2010. aasta kohta, teatatakse maksu- ja tolliametist.
“Peamiselt mõjutabki see teema Soomes elavaid Eesti pensionäre, ülejäänud riikidega sõlmitud maksulepingutes Eestil pensionide maksustamise õigus üldjuhul puudub,” lisab maksude osakonna juhataja Liivamägi.
Soomes on alammäär 700 eurot
Eestis on keskmine pension praegu 309 eurot.
Kuigi Soomes oli see juba enne kõrgem, kehtestati seal 2011. aastast uus pensioniliik – nn garantiipension ehk tagatispension, mille kohaselt Soome tagab kõigile oma pensionäridele miinimumpensioni, mis on umbes 700 eurot.
Kui kõik teised pensionid jäävad alla selle määra, korrigeerib puudujääva osa garantiipension.
“Soomes tasub nüüd tõesti pensionipõlve pidada, sest garantiipension annab võimaluse ära elada,” räägib Jaan Leichter, kelle pension tõusis tunduvalt.
Lembit Int selgitab, et garantiipensioni abil saavad kõik Soomes elavad eakad vähemalt 700 eurot pensioni rahvusest hoolimata, kui nad on vähemalt 65 aastat vanad ja elanud alaliselt Soomes vabariigis vähemalt viis aastat.
Jaan Leichter lisab, et kuigi eestlased töötavad meelsasti Soomes, on paljud eelistanud siiski pensionipõlve Eestis pidada.
“Soome tööpensioni saab Eestisse kaasa võtta, aga garantiipensioni ei saa,” märgib Leichter, lisades, et nüüd võivad mitmedki eakad eestlased ümber mõelda Soome kasuks.
Nii on üle lahe elavatel eakatel tähistada korraga kaks võitu – Soomes suurendati pensioni ja ka Eestis makstakse kopsakas summa mitme aasta tulumaksu tagasi.
VÕRDLUS
Pensionid Eestis ja Soomes
- Eestis on keskmine pension 309 eurot, pensionäril on maksuvaba tulu 336 eurot kuus. Maksuvaba tulu avaldus tuleb esitada Eestis elukohajärgsele pensioniametile.
- Soome keskmine pension on meestel 1530 eurot, naistel umbes 1200 eurot, mõlemast moodustavad maksud kuni 40%.
- 2011. aastal kehtestati Soomes garantiipension, mis tagab Soomes elavale inimesele miinimumpensioni umbes 700 eurot kuus.
- Eesti riigilt saab praegu pensioni umbes 400 000 inimest.
- Välismaal elab ca 6000 inimest, kes saavad Eestist pensioni. Neist üle 2700 elab Soomes, üle 1400 Lätis, alla 1000 Saksamaal ja Leedus.
- Soome riigilt saab pensioni üle 500 eestlase, neist rohkem kui 300 tööpensioni, alla 100 töövõimetuspensioni ja perepensioni (makstakse noortele või leskedele).
- Keskmiselt maksab Soome riik eestlastele pensioni 781 eurot kuus.
Allikas: sotsiaalkindlustusamet, Kansaineläkelaitos, internet
- Üksikasjad
Sotsioloog Iris Pettai sõnul on vanemaealised Eesti tööturul keerulises olukorras ning selle üheks põhjuseks on, et nii riik kui tööandjad peavad nendesse investeerimist mõttetuks.
Eesti tööealisest elanikkonnast kolmaniku moodustavad üle 50-aastased. Kõige enam töötab neid haridussüsteemis, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas ning põllumajanduses, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Töötuid on selles vanuserühmas koguni 30%. Nii nagu nooredki, on üle 50-aastased tööturul riskigrupiks. Pettai rõhutas aga, et noorte ja vanemaealiste probleemid on erinevad.
"Kui vanemaealine kaotab töö, siis ta võib küll olla väga hea jurist või insener, kuid kui tööandja vaatab tema passinumbrit, siis on kõik," märkis ta.
"Vanemaealised peavad reeglina otsima tööd aasta või rohkemgi. Pikaajalistest töötutest moodustavad vanemaealised kolmandiku, mis on väga suur osakaal," ütles Pettai.
"Üle 80% vanemaealistest töötab aga allpool oma võimeid, kvalifikatsiooni või eriala," lisas ta.
Töötukassa koolitustel saavad osaleda ka vanemaealised, kuid Pettai kinnitusel on ametil neile pakkuda väha töökohti.
"Ka seal vaadatakse passinumbrit. Üks probleem on see, et kui inimene üle 60-aastane, siis teda enam naljalt ei koolitata ning tal on raske saada töötukassas nõustamist," ütles ta.
"Tööandjad ei taha temasse investeerida, riik ei taha temasse investeerida - arvatakse, et see on mõttetu."
Töötukassa Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu ei olnud aga sellega nõus. "Teatavatel juhtudel peame me inimest ise motiveerima, et ta oleks nõus koolitusele minema," kinnitas ta.
"Selle vanusegrupi puhul lööb kohati välja, et nõutakse töökohta, mitte koolitust. Selle taga võib peituda hirm, et koolitusel ei saada hakkama," rääkis Sarapuu.
"Kui sellest hirmust üle saadakse, on inimese soov ja tegelik hakkamasaamine hoopis teine asi."
Allikas: ERR
- Üksikasjad
Veel mõnda aega tagasi oli inimeste vene keele oskus midagi elementaarset - kõik oskasid seda. Täna aga ajavad ettevõtted tikutulega taga vene keelt oskavaid inimesi.
Eriti just klienditeeninduse valdkonnas on seetõttu hinnatud töötajad need, kes pärit kakskeelsetest peredest või venekeelsest keskkonnast. Tööandjad tunnistavad, et vene noortel on enamasti eestlaste ees siin konkurentsieelis, sest noored venelased oskavad eesti keelt, kuid noored eestlased jäävad vene keelega enamasti täiesti jänni ja keeleoskus praktiliselt puudub.
Swedbanki personalidivisjoni direktor Signe Kaurson ütles, et vene rahvusest noorte eesti keele tase on üldjuhul parem - neil on enamasti lai eesti keele sõnavara ning nad saavad hakkama ka ladusa eneseväljendusega. «Seevastu noorte eestlaste vene keele oskus on enamjaolt väga vähene või praktiliselt puudub,» ütles ta. «Üldjuhul on aga vene rahvusest noored keeleoskuse poolest hetkel paremas seisus kui eestlased. Eestlaste hulgas on keeleoskuse probleem ka veidi vanemate noorte - ka 25-28-aastaste hulgas, kel lihtsalt praktika puudub.»
Kaurson ütles, et vene keele oskus on väga oluline nendes positsioonides, mis nõuavad klientidega suhtlemist. «Eestlased jäävad sageli juba CVde põhjal tehtavas eelvalikus kõrvale, kuna nende CVs puudub vene keele oskus või on see märgitud algtasemel,» sõnas ta. «Teenindussektoris jääb vene keele oskuse vajadus eriti Põhja-ja Ida-Eesti piirkondades kindlasti väga määravaks teguriks ka tulevikus. Seega võib ühe olulise tarbekeele puudumisest saada tõesti pikemas perspektiivis tõsisem probleem kohalikul tööturul: suureneb või süveneb ühest või teisest rahvusest inimeste jagunemine erinevate tegevusalade või sektorite vahel. Seda eelist suudavad juba täna väga hästi rakendada vene emakeelega ja hea inglise keelega vene noored Eestis.»
Toimetas: Kristina Traks
- Üksikasjad
Helve Toomla
Kas tegemist on töölähetusega ja ma võin lähetusest keelduda? Töölepingus on töö tegemiseks näidatud Tallinn aadressi täpsusega. Tööandjal on tekkinud juurde töökohti Harjumaal. Kas pean seal tööl käima, kuigi lepingut ei ole?
Töölähetus tähendab tööülesannete täitmist väljaspool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Tööandja võib töötaja lähetusse saata kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Kui lähetus kestab kauem, on vajalik poolte kokkulepe, st töötaja nõusolek. Rasedat ja alla kolmeaastast või puudega last kasvatavat töötajat võib mujale tööle saata ainult tema nõusolekul.
Töö tegemise kohana eeldab seadus kohaliku omavalitsuse üksust, st linna või valda. Kui küsija töölepingus on töötamise koht Tallinnas näidatud koguni tänava ja maja täpsusega, siis ei saa tööandja nõuda, et ta alaliselt töötaks väljaspool Tallinna, kuid lähetusse võib teda saata, kui ei ole eelnimetatud kokkuleppe nõuet ja kui tööandja hüvitab lähetusega kaasnevad kulud. Töötajal on seejuures õigus nõuda võimalike kulude hüvitamist juba enne lähetuse algust ettemaksuna ja kui seda ei tehta, on tal õigus lähetusest keelduda.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Peale oma haiguslehe lõppemist tõin tööandjale arstitõendi, kuhu arst oli kirjutanud, et minu senine töö on mulle tervise tõttu vastunäidustatud ja võimalusel tuleks tööandjal mulle pakkuda kergemat tööd.
Tööandja ütles aga, et temal kergemat tööd mulle pakkuda ei ole ja et kirjutagu ma omal soovil lahkumisavaldus. Mina sellega nõus ei ole, sest kui ma end siis töötuna arvele võtaksin, ei hakkaks ma saama töötuskindlustushüvitist. Mida ma peaksin nüüd edasi tegema?
Vastab: Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Kui töötaja esitab arstitõendi või arstliku komisjoni otsuse, mille kohaselt tehtav töö ei vasta töötaja terviseseisundile, ei või tööandja lubada töötajal jätkata töötamist sellel tööl. Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 88 lõikele 2 peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Kui teist tööd pakkuda ei ole, peaks tööandja töötajale töölepingu üles ütlema TLS § 88 lg 1 alusel, näidates ülesütlemisavalduses ära töölepingu ülesütlemise tegeliku põhjuse - töötaja tervisliku seisundi, mis ei võimalda seni tehtud tööd jätkata.
Kui tööandjal tekib kahtlusi perearsti väljastatud tõendis esitatud töötaja tervisliku seisundiga seotud näidustuste osas, siis võib ta töötaja suunata tööandja kulul ja töötaja tööajast töötervishoiuarsti vastuvõtule. Töötervishoiuarst on kompetentne seostama töötaja tervislikku seisundit selle sama töötaja poolt teostatava tööga, andma eriarstina objektiivsema hinnangu ning väljastama vastava arstitõendi. Tööandja aga võtab töölepingu ülesütlemise aluseks nüüd juba töötervishoiuarsti vastava otsuse.
Töötaja ei pea kindlasti ise kirjutama ülesütlemisavaldust tervislikel põhjustel töölepingu ülesütlemiseks, aga võib seda soovi korral teha TLS § 91 lõige 3 alusel.
Töötuskindlustushüvitise saamise võtmes on vahe selles, et kui töölepingu ütleb üles (töötaja tervisest tuleneval põhjusel) tööandja (TLS § 88 lg 1), siis tekib töötajal õigus taotleda töötuskindlustushüvitist. Kui tervislikel põhjustel ütleb töölepingu üles aga töötaja ise (TLS § 91 lg 3), siis õigust töötuskindlustushüvitise saamiseks sellel töötajal ei teki.
Lehekülg 1164 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee