Artiklid

Helve Toomla
jurist

Soovides lahkuda eelmisest töökohast, kirjutasin lahkumisavaldusse „palun vabastada mind töölt omal soovil alates 1.03.2012”.
Kolm päeva enne kuu lõppu ütles personalijuht, et sellise sõnastusega peaks mul olema 1. märts tööpäev ja peaksin avalduses tegema paranduse: vabastada alates 29. veebruarist.
Tegin nõutud paranduse ära. 29. veebruaril laekus mulle aga hoopis väiksem summa kui see, millega olin arvestanud.
Raamatupidaja selgitas, et minu puhkuserahalt on läinud maha terve kuu tulumaks, kuna muutsin avalduses kuupäeva. Et kui avalduses oleks olnud 1. märts, oleks maha võetud poole kuu tulumaks. Kas kuupäeva muutmine oli õige, ja kui selles on mingi „konks”, kas oleks veel midagi võimalik ette võtta? Raamatupidaja küll ütles, et vahe saan ju järgmisel aastal tuludeklaratsiooni alusel tagasi, mul oleks aga seda summat läinud kohe
tarvis.

Tulumaksu kohta tuleks nõu küsida maksu- ja tolliameti spetsialistidelt.
Sõna „alates” tekitab pidevalt segadust. Minu arvates oli küsija viimane töötamise päev esimese avaldusevariandi järgi 29. veebruar ning alates 1. märtsist oli ta vaba ja parandust polnud tarvis teha.
Vanas töölepinguseaduses oli selgelt kirjas, et töölepingu lõppemise päev on viimane töötamise päev. Siis paluti avalduses tööleping lõpetada alalütlevat käänet kasutades – näiteks 29. veebruaril. Mõistlik oleks seda praktikat jätkata või siis avalduses eraldi näidata viimane töötamise
päev.

Saada oma tööalane küsimus:

Toimetaja: Aive Sarjas

Lugeja küsib: Töötan 8 tundi päevas, pärast seda algab minu valveaeg, sest pean olema telefonitsi klientidele kätte saadav. Pole harvad juhtumid, kui helistatakse ka õhtul kell 22 või 23 ja tulebki kliendi juurde välja sõita. Sageli jääb puhkaeg seetõttu vaid 7-8 tunniseks. Kui pikk võib olla minu valveaeg ja kui pikk on valveajaga töötavatele inimeste puhkeaeg, et jaksaks selliselt tööl käia?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Valveaja mõiste ja piirangud on sätestatud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-s 48. Valveaeg on aeg, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma. Valveaeg ei ole ei töö- ega puhkeaeg.

Valveaega saab rakendada siis, kui pooled on selles kokku leppinud ning valveaja rakendamisel peab tööandja tagama töötajale igapäevase ja iganädalase puhkeaja (vt TLS §-d 51 ja 52). Kuna töötajal peab igapäevane puhkeaeg olema vähemalt 11 järjestikust tundi, saab tööaeg, mis sisaldab ka valveaega olla seega maksimaalselt 13 tundi.

Näiteks juhul, kui töötaja tööaeg on 8 tundi päevas ja tema tööpäevasisene puhkeaeg on 30 minutit, võib töötajat samal päeval rakendada valveajale 4 tunni ja 30 minutit ulatuses.

Kompensatsiooniks selle eest, et valveajal ei saa töötaja täiel määral puhkamisele keskenduda vaid peab olema vajadusel valmis koheselt tööülesandeid täitma, on tööandjal kohustus maksta nn valveaja tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust.

Näiteks kui töötaja töötasu on 10 eurot tunnis, peab tööandja valveaja tunni eest maksma 1 euro (1/10 10-st).

Niipea kui töötaja asub tööülesandeid täitma, loetakse see aeg TLS § 48 lõike 3 alusel tööajaks (allub tööandja juhtimisele ja kontrollile) ning selle eest peab tööandja maksma töötajale kokkulepitud töötasu.

Puhkeaja nõuete rikkujat on võimalik karistada väärteo toimepanemise eest kuni 1300 eurose rahatrahviga.

Küsimus: Kas tööandja saab raseda töötaja lahti lasta? Katseaja lõpuni on jäänud 2 kuud.

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Rasedaga on katseajal töölepingu lõpetamine võimalik, kuid kindlasti peab jälgima järgnevat:

Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust (töölepingu seadus § 92 lg 1). Kui tööandja lõpetab töölepingu töötajaga, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast last, loetakse, et tööleping on üles öeldud nimetatud põhjustel ja seetõttu on keelatud. Seega peab tööandja olema valmis asjaolusid tõendama, et ta ütles töölepingu üles töölepingu seaduses lubatud alusel ja põhjendama ülesütlemisavalduses töötajale ülesütlemise alust.

Tööandja ei või töölepingut üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust. Raseda töötaja koondamine on lubatud üksnes tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Eeltoodut kohaldatakse üksnes juhul, kui töötaja on teavitanud tööandjat oma rasedusest või rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusest enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Tööandja nõudmisel peab töötaja esitama rasedust kinnitava arsti või ämmaemanda tõendi (töölepingu seadus § 93 lg 3).

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsioonile esitatud küsimuse koos juristipoolse vastusega. Sel korral on teemaks palga õigeaegne maksmine.

Töötaja küsib

Mida teha, kui tööandja maksab töötasu tihti nädalapäevad hiljem, kui on töölepingus kokkulepitud palgapäev? Mida saab töötaja sellisel juhul ette võtta?

Vastab tööinspektsiooni lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist Egon Raim

Tööandjal on kohustus töölepingus kokkulepitud palgapäeval töötajale töötasu maksta. Töötajal on õigus nõuda töötasu maksmisega viivitamise eest viivitusintressi kaheksa protsenti aastas ülekandmisele kuuluvalt summalt, vastavalt võlaõigusseaduses § 94 ja § 113 sätestatule. Näiteks kui jagada kaheksa protsenti päevade arvuga aastas (365), siis saame 0,02 protsenti viivitusintressi päevas ülekandmisele kuuluvalt summalt.

Kuna töölepingut saab muuta poolte kokkuleppel, siis on võimalus leppida kokku uues (reaalses) palgapäevas. Ühepoolselt ei saa tööandja ega töötaja töölepingut muuta. Lisaks näeb töölepingu seadus töötajale ette võimaluse (mitte kohustuse) töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töölepingu seadus § 91 lg 2 alusel, tööandjapoolse olulise rikkumise korral, näiteks olulise viivitamisega töötasu maksmisel.

Sanktsioonina on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja on sunnitud tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles ütlema.
Toimetas: Eger Ninn

Täna toimunud Eesti Töötukassa nõukogu koosolekul valiti nõukogu uueks esimeheks Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis, sest senise esimehe Ametiühingute Keskliidu juhi Harri Taliga aastased volitused lõppesid. Tarmo Kriis valiti esimeheks ühehäälselt.

Töötukassa nõukogu esimehe Tarmo Kriisi sõnul on oluline järjest rohkem valmistada ette oskustega töötajaid, tehes seda koostöös tööandjatega, kes saavad näiteks pakkuda tööd otsivatele inimestele võimalusi tööpraktika käigus omandada tööks vajalikke oskusi. Kriisi sõnul näitab töötukassa head tööd see, et ettevõtted on töötukassale usaldanud vahendada järjest enam töökohti, käesoleva aasta jooksul pea 30 000 vaba töökohta. Veel lisas Kriis, et üks lähiaja oluline teema on töövõimetuskindlustuse väljatöötamises osalemine ja uue kindlustusliigi rakendamine töötukassas. Kriis rõhutas, et uuele süsteemile üleminek ei too kaasa makskoormuse tõusu.

Juhatus tegi kokkuvõtte teise kvartali majandustegevuse tulemustest ning andis ülevaate Eesti Töötukassa investeerimistegevusest aastatel 2003 kuni 2012.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tõi välja, et selle 10-aastase perioodile tagasi vaadates võisime olla rahul valitud investeerimispoliitikaga, mis tagas töötukassa varadele aastate lõikes kõrge likviidsuse ja positiivse tootluse. Suutsime garanteerida kindlustatutele tõrgeteta väljamaksed perioodil, kus töötukassa hüppeliselt kasvanud väljamaksed ületasid sissetulekut ja kasutusele tuli võtta kogunenud reservid, lisas Paavel.

Kokku teenis töötukassa perioodil 2002-2012 kindlustatute raha investeerimiselt 21,3 miljonit eurot.