Üksikasjad

Avaldatud: 25 september 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Praktikas on tekitanud küsimusi, mis saab tööandja ja töötaja vahel sõlmitud tähtajatust töölepingust, kui töötaja ei ilmu ühel päeval enam ilma põhjuseta tööle.

Kas tööandja peab sellisel juhul töölepingu lõpetama või saab töölepingu lugeda automaatselt lõppenuks? Mis juhtub aga siis, kui tööandja saadab töötaja töömahtude vähenemise tõttu koju tööandja edasisi juhiseid ootama, kuid ei kutsugi töötajat enam tööle tagasi?

Töölepingu seaduse § 95 lg-st 1 sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Seega kui tähtajaline tööleping lõppeb seaduse kohaselt tähtaja möödudes, siis tähtajatu töölepingu lõpetamiseks on vaja töötaja või tööandja poolset aktiivset tegu ehk töölepingu ülesütlemisavalduse esitamist teisele lepingupoolele. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-117-11 asunud seisukohale, et kuna TLS § 95 lg 1 järgi on töölepingu lõppemise eelduseks ülesütlemisavaldus, ei saa tööleping lõppeda kaudse tahteavalduse ega vaikimise või tegevusetusega. Seejuures ei saa ülesütlemisavaldus olla ka suuline, vaid peab olema esitatud näiteks e-kirja teel.

Töösuhetes on tulnud ette juhtumeid, kus tööandjal ei ole töötajale töömahtude vähenemise tõttu tööd anda. Töötaja on saadetud koju töömahtude taastumist ootama, kuid teda ei ole pikema perioodi jooksul tööle tagasi kutsutud ega talle ka tasu makstud. Sellisel juhul ei ole tööleping siiski lõppenud ning töötajal on õigus nõuda kogu töölt puuduma sunnitud aja eest tööandjalt keskmise töötasu maksmist, samuti öelda tööleping üles tööandja poolse rikkumise (töötasu maksmata jätmise tõttu). Seetõttu peaks tööandja juhul, kui tal töötajale enam reaalselt tööd anda ei ole, töösuhte ka koheselt lõpetama.

Eelnevalt viidatud otsuses on Riigikohus muuhulgas ka kinnitanud, et seadusest tulenevalt ei saa tööandja öelda töölepingut üles tagasiulatuvalt. Seega on oluline, et tööandja reageeriks ka töötajapoolsetele rikkumistele koheselt ning vajadusel lõpetaks töösuhte ühepoolse ülesütlemisavaldusega. Vastasel juhul võib seda olukorda hiljem tõlgendada tööandja kahjuks ning võib juhtuda, et tööandjal tuleb töötajale seetõttu samuti erinevaid tasusid ning hüvitisi maksta.

Kairi Tuulmägi
Advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat

Üksikasjad

Avaldatud: 23 september 2012

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Maaleht

öötuks jäämisel on tähtis, kui mitu kuud on töötul töötuskindlustusstaaži, sest sellest sõltub, kas tal on õigus saada töötuskindlustushüvitist ja kui kaua seda hüvitist makstakse.

Mitmed töötud aga viitavad, et töötukassa on leidnud meetodi ja võimaluse, kuidas nullida osa töötuskindlustusstaažist, sest niimoodi saab vähendada ka väljamakseid töötule.

Nii kirjutab töötu Olev R. Maalehele, et tema Võrumaa Kutsehariduskeskuses töötatud 60 kuust arvati töötuskindlustusstaaži hulka ainult 40 ja Tallinna Tehnikaülikoolis töötatud 48 kuust arvas töötukassa töötuskindlustusstaažikõlbulikuks ainult 39.

Olev R. viitab sellele, et töötukassa arvestab töötuskindlustusstaaži hulka ainult need kalendrikuud, mille eest on tööandja töötuskindlustuse makse üle kandnud.

Kui näiteks tööandja maksab puhkusetasu välja enne puhkusele siirdumist, siis reeglina järgmisel kuul tööandja väljamakset ei tee. Aga see väljamakseta kuu, kus töötaja eest töötuskindlustusmakset üle ei kantud, jääbki välja ka töötaja töötuskindlustusstaažist.

Esile tuuakse sedagi, et näiteks pedagoogidel, kel on pikk suvepuhkus ja puhkusetasu makstakse tavaliselt juunis, jäävad juuli ja august töötustaažist välja.

Milles on siis asi?

Kes saab töötuskindlustushüvitist?

Õigus saada töötuskindlustushüvitist on töötul, kellel on vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelneva 36 kuu jooksul.

Kui töötuskindlustusstaaži on vähem kui 56 kuud, saab töötuskindlustushüvitist maksimaalselt 180 kalendripäeva.

Kui töötuskindlustusstaaži on 56–110 kuud, makstakse töötuskindlustushüvitist kuni 270 kalendripäeva ning 111-kuulise ja enama töötuskindlustusstaažiga töötutele kuni 360 päeva.

Kahjuks ei saa töötuskindlustuse seaduse (TKS) alusel panna võrdusmärki tööstaaži ja töötuskindlustusstaaži vahele, kuigi nii tööstaaži kui ka töötuskindlustusstaaži saab arvestada kalendrikuudes. Kõikide tööl või teenistuses oldud kalendrikuude eest ei pruugi tekkida sama palju kalendrikuid töötuskindlustusstaaži.

Töötuskindlustuse seaduse (TKS) § 7 lg 2 kohaselt üks kuu töötuskindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, millal kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.

Töötuskindlustusmakset ei maksta näiteks haigustoetustelt, koondamishüvitistelt ja lähetustasudelt.

Seega lähevad töötuskindlustusstaaži arvestusse ainult need kalendrikuud, millal tasu on välja makstud, töötuskindlustusmakse kinni peetud ning maksu- ja tolliametile deklareeritud.

Töötuskindlustusstaaži arvestusse ei lähe need kalendrikuud, kus pole makstud tasu, millelt tuleb kinni pidada töötuskindlustusmakse.

Näiteks kaotab töötaja töötuskindlustusstaaži arvestusse minevaid kalendrikuid, kui ta on mitu kalendrikuud olnud töölt eemal puhkuse või töövõimetuse tõttu. Samuti siis, kui töötaja on küll iga kuu töötanud, ent tööandja ei ole töötasu igas kuus maksnud.

Praegu kehtiva TKSi järgi võib seega tekkida olukord, kus töötuks jäänud inimesel pole õigust saada töötuskindlustushüvitist või siis saab ta hüvitist lühemal ajavahemikul.

Kas töötu õigusi on tõepoolest rikutud

Juba 2011. aastal on õiguskantsler leidnud, et TKSi § 7 lg 2, mille kohaselt inimesed võivad jääda töötuskindlustushüvitisest ilma, on vastuolus põhiseaduse paragrahvist 12 tuleneva võrdsuspõhiõigusega.

Õiguskantsler saatis 2011. aasta mais vastavasisulise märgukirja sotsiaalministrile, kuid sotsiaalminister õiguskantsleriga ei nõustunud ning vabariigi valitsusele seaduseelnõu TKSi muutmiseks ei esitanud.

2012. aasta aprillis tegi õiguskantsler ettepaneku Riigikogule viia TKSi § 7 lg 2 kooskõlla põhiseadusega.

Õiguskantsleri 2011. aasta 23. mai märgukirja ja tänavu 10. aprilli ettepaneku nr 15 leiab õiguskantsleri seisukohtade andmebaasist www.oiguskantsler.ee.

Riigikogu arutas õiguskantsleri ettepanekut tänavu 18. aprillil ja tegi Riigikogu sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada seaduse eelnõu TKSi kooskõlla viimiseks põhiseadusega.

Kuigi TKSi § 7 lg 2 on vastuolus põhiseadusega, ei ole hetkel veel seaduse eelnõu selle muutmiseks.

Töötukassa ametnikud juhinduvad otsuste tegemisel kehtivatest õigusaktidest ja eelkõige töötuskindlustusseadusest. Seaduse muutmiseni on paraku kaotajad ikkagi töötuks jäänud inimesed.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 september 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Töötan kolmekuulise summeeritud tööajaga. Siiani hüvitati ületunnid rahaliselt, nüüd tahetakse üle minna ületunnitöö hüvitamisele vaba ajaga. Arusaamatu on, millal mulle see vaba aeg siis tuleks anda, kui ületunnid selguvad alles arvestusperioodi lõpus ja kas ma pean sellega nõustuma?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Ületunnitöö on töötajaga kokku lepitud tööaega ületav töö olenemata sellest kas töötatakse täistööajaga või osalise tööajaga. Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel või erandkorras tööandja nõudel. Viimasel juhul peab see olema seotud ettenägematute asjaoludega või kahju ärahoidmisega tööandja tegevuses või ettevõttes. Ületunnitöö tegemisel tuleb silmas pidada, et täidetaks kõiki töölepingu seaduse (edaspidi TLS) nõudeid igapäevase ja iganädalase puhkeaja osas.

TLS § 44 lg 6 kohaselt on ületunnitöö kompenseerimise eelduslikuks esimeseks valikuks täiendava vaba aja andmine võrdses ulatuses ületunnitöö ajaga. Kui töötaja ja tööandja ei ole ületunnitöö hüvitamise osas kokkulepet sõlminud, hüvitatakse töötajale ületunnitöö vaba aja andmisega. Samas on võimalus leppida kokku ka ületunnitöö hüvitamine rahaliselt. Sellisel juhul maksab tööandja töötajale ületunnitöö eest vähemalt 1,5 kordse töötasu

Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid tõesti alles arvestusperioodi lõpus. Kuna vaba ajaga hüvitamise eesmärgiks on kompenseerida ületunnitööd tehes kaduma läinud puhkeaeg, tuleks see anda võimalikult ruttu peale arvestusperioodi lõppu, millel ületunnid tekkisid. Mõistlikuks ja eesmärgi päraseks ei saa pidada kompenseeriva vaba aja andmist alles järgmise arvestusperioodi lõpus või veelgi hiljem. Eriti kui rakendatakse 4 kuust pikemat summeeritud arvestusperioodi.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 september 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

CV-Online’i mai lõpus läbi viidud uuringust selgus, et 23 protsenti töötavatest inimestest prognoosis, et nende palk tõuseb 2012. aasta teises pooles. 2013. aastal prognoosis palgatõusu 45 protsenti vastanuist.

2011. aasta mais prognoosis 19 protsenti vastanuist, et nende palk tõuseb sama aasta teises pooles, 2012. aasta mais oli see näitaja aga 23 protsenti.

Samas nende inimeste osakaal, kes arvavad, et nende palk tõuseb tuleva aasta sees, on pisut langenud – 2011. aasta mais prognoosis seda pool vastanuist, selle aasta mais aga oli sama näitaja 45 protsenti.

Veidi alla kahe kolmandiku nii 2012. aasta teises pooles kui 2013. aasta sees palgatõusu prognoosinud inimestest arvab, et see jääb vahemikku 1-10 protsenti.

2013. aasta palgatõusu väljavaateid hindavad parimaks Järva- ja Harjumaal töötavad inimesed ning kõige kasinamaks aga Lääne-Virumaal ja Raplamaal töötavad inimesed.

Sektorite lõikes hindavad oma väljavaateid parimaks IT, turunduse/ reklaami ja kinnisvara alal töötavad inimesed. Neis valdkondades hindab üle 50 protsendi töötajatest, et 2013. aasta sees nende positsioonil palk tõuseb.

Kõige tagasihoidlikumad ootused palgatõusu osas on korrakaitses, päästeteenistuses ja avalikus sektoris, kus seda prognoosib ligi 25 protsenti vastanuist. Meditsiini ja sotsiaaltöö valdkonnas, mis on meedias viimasel ajal väga teravalt esil olnud, usub veidi üle 40 protsenti töötajatest, et 2013. aastal nende palk tõuseb.

Ametipositsioonide lõikes hindavad oma väljavaateid parimaks tippjuhid, esmatasandi juhid (töödejuhatajad ja projektijuhid) ning keskastmejuhid ja tippspetsialistid. Väikseim protsent palgatõusu prognoosivaid töötajaid on lihttööliste ning klienditeenindajate seas.

Ka tunnistavad uuringu kohaselt, et tänavu on tunda oluliselt suuremat survet palgatõusuks ning uute töötajate leidmine on muutunud senisest keerulisemaks.

Statistika põhineb CV-Online’i poolt 2012. aasta mai lõpus töötajate ja tööotsijate seas läbi viidud uuringul, millele vastas üle 8000 inimese üle Eesti. Üle 6700 uuringus osalenuist töötas kas täis- või osaajaga ja pisut alla 1300 ei olnud tööga hõivatud.

Toimetas: Adele Pao