Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Inimene töötab kahekuulise summeeritud tööaja arvestusega. Graafiku järgi oli ta riigipühal tööl. Summeeritud tööaeg arvestatakse kokku arvestusperioodi lõpus. Tööandjaga oli kokku lepitud, et töötamine riigipühal kompenseeritakse vaba aja andmisega. Kas tööajagraafikusse tuli teha vastav märge, et üks vabadest päevadest oli töötamise eest riigipühal?
Tööajagraafikute koostamisele riigi õigusaktid midagi peale tööandja kohustuse pidada tööaja arvestust ette ei kirjuta, see on tööandja asjaajamise, töökorralduse reeglite või kollektiivlepingu küsimus.
Minu arvates oleks igati mõistlik, kui hüvitusena antud vaba aeg seal eraldi kajastuks.
Kui inimene on kuupalgaline ja kokku on lepitud töötamine kolmapäevast kuni pühapäevani. Kas töötamine riigipühal, mis oli pühapäeval, tuli kompenseerida vaba päevaga, kuigi kokku on lepitud, et tööpäevad on kolmapäevast kuni pühapäevani. Jääb tunne, et selline töötaja saab ühe puhkepäeva lisaks võrreldes sellega, kes töötab esmaspäevast reedeni. Tööandja rahaliselt töötamist ei kompenseeri, eelistab vaba aja andmist.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Kas minu suvisel kaitseväe õppekogunemisel oldud aeg arvatakse ikka põhipuhkust andva aja hulka?
Vastas Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 68 lõike 2 kohaselt arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg, samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda TLS § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Seaduseandja on eelnimetatud sättes erandina välja toonud TLS § 19 punkti 3, milline sätestab töötaja õiguse keelduda töö tegemisest juhul, kui ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid.
Seaduseandja ei ole aga teinud erandit sama paragrahvi (TLS § 19) punkti 5 osas, milline sätestab töötaja õiguse keelduda töö tegemisest, juhul kui ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel. Eelnevast tulenevalt võib järeldada, et kaitseväe õppekogunemisel oldud aega ei arvata põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka. Küll võivad aga töölepingu pooled vajadusel eraldi kokku leppida selles, et õppekogunemisel viibitud aeg arvatakse töötaja põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka.
Juuli Laanemets
- Üksikasjad
Vilve Torn
Sclerosis multiplex’i põdejad varjavad oma haigust tööandja eest, sest kardavad töökohta kaotada.
Anu (26, nimi muudetud) põeb sclerosis multiplex’i (SM) kuuendat, Siret (29, nimi muudetud) üheksandat ja Pille-Katrin Levin (41) üheksateistkümnendat aastat.
Noorte täiskasvanute kesknärvisüsteemi haigus sclerosis multiplex (SM) armastab endast märku anda 20. ja 40. eluaasta vahel.
Anu kuulub nende patsientide hulka, kellel igapäevane kätevärin enam üle ei lähe. See muudab tööturul oleku tema jaoks mõnevõrra keeruliseks, sest seda seika ei saa tööandja eest ühegi nipiga varjata.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Streik ja toetusstreik on teemad, mis viimastel nädalatel ohtralt käsitlemist on leidnud. Ometi on see teema paljudele võõras ning tekitab palju küsimusi. Järgnevalt toome välja streigiõiguse kohta käivad kõige olulisemad küsimused-vastused.
Mis on streik?
Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate algatusel. Eesmärgiks on saavutada tööandjalt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Näiteks soovivad töötajad, et tööandja tõstaks nende töötasu, pikendaks puhkust, muudaks töökorraldust.
Millal tohib streikida?
Streikida tohib juhul, kui pooled on eelnevalt püüdnud rahumeelselt oma erimeelsusi lahendada, kuid see ei ole õnnestunud ka lepitaja vahendusel. Streikimine tuleb põhjalikult ette valmistada. Streigi toimumisest peab streigi korraldaja tööandjale, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult ette teatama vähemalt kaks nädalat. Teates peab olema selgelt kirjas, mis põhjusel streik toimub ehk mida streikijad nõuavad, millal streik algab, kaua kestab ja kes streigis osalevad.
Millal tohib korraldada toetusstreiki?
Toetusstreiki korraldatakse streikivate töötajate toetuseks. Seega on toetusstreigi eelduseks, et samal ajal toimub streik. Toetusstreikijad toetavad streikijate nõudmisi (kui streikijad nõuavad oma töötasu tõstmist, siis toetusstreikijad oma aktsiooniga annavad märku, et ka nemad leiavad, et streikijate töötasu tuleks tõsta). Toetusstreik ei või kesta üle kolme päeva ning sellest tuleb tööandjale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette teatada. Kui streigi korraldamise eelduseks on eelnev lepitusmenetluse läbimine streiki korraldavate töötajate ja nende tööandja vahel, siis enne toetusstreigi korraldamist lepitusmenetlust läbima ei pea. Põhjuseks asjaolu, et toetusstreikijate ja nende tööandja vahel töötüli ei ole.
Kas töötajad tohivad streikida/toetusstreikida, kui nad ei ole ametiühingu liikmed?
Streikimine ja toetusstreikimine ei ole ainult ametiühingu õigus. Kui aktsioonideks vajalikud toimingud on korrektselt teostatud, on ka ühingutesse mitte kuuluvatel töötajatel õigus toetusstreiki korraldada ning toetusstreigis või streigis osaleda. Ametiühingusse mitte kuuluvatel töötajatel on võimalik ametiühingu aktsioonides osaleda, kuna kollektiivsetes töösuhetes võib ametiühing esindada ettevõtte kõiki töötajaid. Ametiühingu olemasolul ettevõttes on just ametiühingul eelisõigus töötajate töötingimuste osas läbirääkida ning mitte ametiühingu liikmetel nõudmiste täitumisele aktsioonides osalemisega kaasa aidata.
Kas tohib streikida, kui asutuses on sõlmitud kollektiivleping?
Läbi kollektiivlepingu on töötajatel võimalik saavutada paremaid töötingimusi. Tööandjale annab kollektiivleping kindluse, et seni kuni kollektiivleping kehtib ning tema omapoolseid kohustusi täidab, töötajad samade tingimuste parendamise nimel streikida ei tohi. Toetusstreigi korraldamise võimalust see aga ei välista. Pooltel on võimalik kollektiivlepingut sõlmides küll kokku leppida ka teistsuguses töörahu klauslis, mis näiteks välistab ka toetusstreigi korraldamise. Seega tuleks enne streigi või toetusstreigi korraldamist meelde tuletada, milles kollektiivlepingut sõlmides kokku sai lepitud.
Mida teha streigi/toetusstreigi ajal töötajaga, kes aktsiooniga ei ole ühinenud?
Streigis ja toetusstreigis osalemine on vabatahtlik ja loomulik on, et kõik ei soovi nende aktsioonidega ühineda. Need töötajad ja tööandja jätkavad töölepingu täitmist vastavalt seal kokkulepitule ehk töötaja peab tegema tööd, tööandja talle selle tagama ja maksma töötasu. Olukorras, kus suur hulk töötajaid tööd ei tee, ei pruugi ka nendel töötajatel, kes aktsioonidega ei ühinenud, olla võimalik oma tööd teha. Sellisel juhul võivad töötaja ja tööandja näiteks kokku leppida võimalikes alternatiivsetest ülesannetes, mida töötaja oleks valmis aktsiooni perioodil täitma, mis teistest töötajatest ei sõltu. Samas võib juhtuda, et parim lahendus on, et selline töötaja jääb neil päevil lihtsalt koju. Töötasu on tal selle aja eest siiski õigus saada, kuna töötakistus ei ole tema poolt põhjustatud.
Kas tööandja tohib töötajal streigis/toetusstreigis osalemise keelata?
Tööandja ei tohi keelata töötajatel streikimist või toetusstreigis osalemist. Töötajal on õigus sellel ajal töötegemisest keelduda. Rakendada hilisemaid sanktsioone töötajate osas, kes osalesid seaduslikus streigis või toetusstreigis just selle pärast, et töötajad neid aktsioonides osalesid, on samuti keelatud.
Kas töötajale tuleb maksta töötasu streikimise/toetusstreigis osalemise aja eest?
Tööandja ei pea streikivale või toetusstreigis osalevale töötajale streikimise aja eest töötasu maksma.
Kas töötaja peab streikima/ toetusstreigis osalema, kui töötajate üldkoosolek või ühing on otsustanud, et streigitakse/korraldatakse toetusstreik?
Streigist ja toetusstreigist osavõtt on vabatahtlik. Töötaja ei pea streikima, vaatamata sellele, et enamus tema kolleegidest on sellise otsuse teinud. Jääb tema otsustada, kas olla teiste töötajatega solidaarne või mitte. Streikijatel ja toetusstreigis osalejatel ei ole lubatud takistada aktsiooniga mitteühinenud töötajate tööleasumist.
Kelle käest saada töökohal informatsiooni toimuva kohta?
Kõige informeeritum inimene streigi/toetusstreigi situatsioonis peaks olema streigijuht. Tema on kohustatud rakendama meetmeid tööandja vara säilimiseks, seaduslikkuse ja avaliku korra tagamiseks ning jagama ka vajalikku informatsiooni.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Tööandja lühendas kogu meie kollektiivil (kolm inimest) täistööaega osalisele tööajale (0,75 koormust) alates eelmise aasta 1. novembrist, pannes meid fakti ette, et kas üks meist koondatakse või lühendatakse kõigil tööaega. Muidugi ei tahtnud keegi ära minna ja nõustusime küsimata, kui pikaks ajaks. Alla pole me kuskile kirjutanud.
Töölepingud on meil algsed. Juhataja olevat saatnud meili teel mingi ühisavalduse, mida me näinudki pole.
Kui pikaks ajaks võib tööandja meie tööaega lühendada. Tööandja ise ütles, et meil ei kehti töölepingu seaduse paragrahv 37. Millise paragrahviga sel juhul on tegu? Kas me võime soovi korral nõuda täistööaja taastamist avalduse alusel?
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Lehekülg 1162 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee