Üksikasjad

Avaldatud: 21 august 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Küsimus: Soovime tööle võtta tähtajalise elamisloaga inimese. Kas me peame temaga sõlmima tähtajalise töölepingu?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee:

Töölepingu seadus ei anna alust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks selle tõttu, et inimesel on tähtajaline elamisluba. Tähtajalise töölepingu saab sõlmida ka välismaalasega ainult tähtajalise iseloomuga töö tegemiseks, eelkõige töömahu ajutisel suurenemisel, hooajatöö tegemiseks või teise töötaja asendamiseks, mitte aga töötaja isikuga seotud asjaoludel.

Tööandjal on kohustus töölepingu kehtimise ajal kontrollida, kas töötajal on seaduslik alus Eestis töötamiseks. Kui töötajal vastavat luba ei ole, tuleb tööleping lõpetada.

Seega, juhul kui töötaja elamisluba kaotab kehtivuse töösuhte kestel, saab tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel.

Teavet elamis- ja tööloa kohta saab Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt (http://www.politsei.ee/et/teenused/eestis-tootamine/).

Üksikasjad

Avaldatud: 17 august 2012

• Tööinspektsioon
• TÄITEMENETLUSE SEADUSTIK

Tööandja poole pöördus kohtutäitur ning teatas, et tööandja on kohustatud teostama kinnipidamisi töötaja palgast täituri esitatud nõude täitmiseks ning nõudes nimetatud summa üle kandma täituri kontole. Kas tööandja on kohustatud täitma töötasu arestimisaktist tulenevat nõuet kanda nõude summa üle kohtutäituri kontole? Kas töötajal võib tekkida nõue tööandja vastu vähemmakstud töötasu osas (juhul kui tööandja kandis nõutud summa täiturile)?

Töötasust kinnipidamist reguleerib TLS § 78. Kuigi TLS §-st 78 ei viita täitemenetluse seadustikule (TMS), tuleb lähtuda TMS-st kui eriseadusest. TMS § 111 kohaselt arestib kohtutäitur nõude sissenõude pööramiseks nõudele ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Kui tööandja keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt, võib täitur teha trahvihoiatuse (TMS § 26´1 lg 1). Seega on tööandjal kohustus täita arestimisaktist tulenevat nõuet ja töötajal ei teki saamata jäänud töötasu nõuet tööandja vastu.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 august 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Lugeja küsib: Olin möödunud kuul kaks nädalat (9.-22.07.) haiguslehel. Tööle tagasi tulles ütles tööandja mulle, et mul tuleb nüüd kuu normtunnid täis teha. Tööl käin ma graafiku järgi, tööaega summeeritakse igakuiselt. Haiguslehe aja sisse jäi mul 7 graafikujärgset 12-tunnist tööpäeva. Tööandja jutust sain aru, et need tööpäevad, mis jäid haiguslehe aja sisse, tuleb mul pärast järgi teha. Kas ma peangi nende haiguspäevade töötunnid järgi tegema?

Vastas Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Tööandja selline nõudmine on ebaseaduslik. Kui töötaja puudub summeeritavas perioodis (näites juulis) haiguse tõttu kaks nädalat (haiguslehel 14 kalendripäeva), siis võetakse töötaja summeeritava tööaja perioodi kalendrijärgsetest töötundidest ehk nn normtundidest (juulis oli neid 176) maha töötaja haiguslehe aja sisse jäävate graafikujärgsete tööpäevade töötunnid (Teie näites 7 tööpäeva X 12 tundi = 84 töötundi). Seega oleks pidanud juulikuu kohustuslike töötundide arv Teie puhul olema 92 (176-84=92).

Juhul kui Teil töögraafikut (ajakava) haiguse perioodiks ei oleks olnud, siis oleks tööandja pidanud Teie juulikuu töötundide arvutamisel lähtuma tavalistest kalendrijärgsetest tööpäevadest, ehk siis lahutama kuu kalendrijärgsetest töötundidest (176) ehk nn normtundidest haiguslehe aja (9.-22.07.) sisse jäävad tavalised kalendrijärgsed töötunnid (10 tööpäeva X 8 tundi=80 töötundi), saades Teie kohustuslike töötundide arvuks juulikuus 96 (176-80).

Igal juhul ei oleks tööandja saanud Teilt nõuda enam mingite töötundide järgi tegemist, sest töö üle kokkulepitud tööaja (ülalpool arvutatud kuu töötundide) oleks Teie jaoks olnud ületunnitöö, milline aga töölepingu seaduse (TLS) § 44 kohaselt eeldab eelnevat poolte kokkulepet.

Juuli Laanemets

Üksikasjad

Avaldatud: 16 august 2012

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kas tõesti peab juba põhikoolis teadma, mida täiskasvanuna teha soovid, küsib töötukassa teenuste osakonna peaspetsialist Kadri Daljajev.

Ehkki põhikoolis käies võib tunduda, et töö leidmine ja tööl käimine on veel kaugel ees, tuleb esimene otsus tuleviku suhtes langetada juba põhikooli lõpus: kas minna gümnaasiumi või kutsekooli või hoopis tööle ja töö kõrvalt edasi õppida?

Hea on, kui otsustad läbimõeldult, selleks on aga vaja teha eeltööd. Oluline osa eeltööst on välja mõelda, millised võiksid olla sulle huvipakkuvad valdkonnad ja erialad. Kuigi mõned inimesed teavad juba lapsepõlves, kelleks nad suurena saada tahavad, on enamiku jaoks valiku tegemine siiski ebaselge ja keeruline.

Julge nõu küsida

Võimalike valikute peale tasuks mõtlema hakata pigem varem kui hiljem – nii jääb rohkem aega erinevate võimaluste, nende plusside ja miinuste vaagimiseks. Esmalt võiksid läbi mõelda, millised ained sulle koolis rohkem ja millised vähem meeldivad, milliste ülesannetega saad paremini hakkama, millised nõuavad rohkem aega ja vaeva? Millised on sinu hobid ja vabaajategevused?

Kui võimalik, tasub pöörduda karjäärinõustaja poole, kellega koos erinevad valikuvariandid põhjalikumalt läbi kaaluda ja iseenese mõtetele täiendust saada. Kõigis töötukassa osakondades on avatud karjääriinfotoad, kuhu saavad tasuta pöörduda kõik soovijad, ka kooliõpilased. Karjääriinfotoas saad tutvuda erinevate õppimis- ja töötamisvõimalustega. Samuti saab sealt abi CV ja teiste kandideerimisdokumentide koostamisel.

Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ei tööta inimesed tavaliselt terve elu ühel ametikohal, tihti peab vahetama lausa töövaldkonda. Väga oluliseks on saanud kohanemisvõime ja paindlikkus ning seetõttu tulevad lisaks lõpetatud haridusteele ja omandatud erialale alati kasuks nn universaalsed oskused, näiteks keelteoskus ja teadmised infotehnoloogiast.

Töökogemusi kogu vargsi

Oma esimesele töökohale kandideerides pole noorel inimesel varasemat erialast kogemust ja see võib teinekord töö leidmisel takistuseks saada. Enne päris-tööle asumist aitavad kogemusi saada näiteks õppetöö käigus toimuvad praktikad, töövarjuks käimine, vabatahtlik töö või suvel tööl käimine. Kõik need võimaldavad ise näha ja proovida, mida töötamine endast kujutab ja aitavad jõuda sammukese lähemale arusaamisele, milline töö võiks just sinule sobida.

Juhul kui sa ei õpi ega tööta ning soovid töötukassa abiga tööd leida, saab töötukassa sind tööandja juurde praktikale suunata. Tööpraktika on hea võimalus omandada lühikese ajaga töölesaamiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi. Vajadusel aitame leida ka sobivat praktikakohta, kuid võid selle ka ise otsida ja välja pakkuda. Praktikandile maksame praktika kestel stipendiumi ja vajadusel sõidutoetust.

Tööpraktika võib kesta kuni neli kuud, kuid sageli on vajalikke oskusi ja teadmisi võimalik omandada ka lühema ajaga. Nii mõnigi kord lõpetatakse praktika varem seetõttu, et praktikant on end igati heast küljest näidanud ja tööandja soovib temaga sõlmida töölepingu.

Üks võimalus juba varakult töökogemusi saada on töötamine vabatahtlikuna. Vabatahtlikuna tegutsemine aitab kaasa suhtlemis- ja koostöö ning teiste tööl kasuks tulevate oskuste arendamisele.

Juba kooli kõrvalt on noorel võimalik panustada oma edasisse töökarjääri, võttes vabatahtlikuna osa näiteks ürituste korraldamisest, tegutsedes kooli õpilasesinduses või käies abiks loomade varjupaigas. Võimalusi jagub ja tulevikus tööle kandideerides on kõik eelnevad tegevused vaid plussideks sinu CVs.

Elulookirjeldus ehk CV

Selleks, et sind märgataks ja leiaksid sobiva praktika- või töökoha, pead tööandjatele nähtav olema. Alustada tuleks CV koostamisest. CV ehk elulookirjeldus loob tööandjale sinust esmamulje, mille alusel otsustatakse, kas kutsuda sind töövestlusele. Seetõttu on oluline, et CV oleks korrektselt vormistatud ja ülevaatlik.

Näidised leiad meie kodulehelt (menüüst «Tööotsijale > Nõustamine»). Kui sul eelnevat töökogemust pole, märgi CVsse kindlasti kõik muud tegevused, mis aitavad tööandjal sinu oskustest saada ülevaade: õppepraktikad, suvised tööd, vabatahtlikud tegevused jms.

Kui CV on koostatud, pane see üles töötukassa iseteenindusportaali (iseteenindus.tootukassa.ee) ja teistesse tööotsinguportaalidesse. Samal ajal räägi oma töö- või praktikakoha otsingutest ka sõpradele ning tuttavatele: räägi konkreetselt, milliste valdkondade praktika- või töökohtadest huvitatud oled, siis on ka tuttavatel lihtsam sind aidata.

Võõrsil viibimine selgitab mõtteid

Kui oled jõudnud teelahkmele, kuid siht pole veel päris selge, võib mõtete ja soovide selginemisele kaasa aidata mõnda aega kodust eemal viibimine. Ajutiselt võõrsil elamine ja töötamine laiendab silmaringi, arendab keelteoskust ning paneb sind ka parajal määral proovile.

EURES aitab leida nii püsivat kui ka hooajalist tööd Euroopa riikides – 31 Euroopa riiki ning rohkem kui 850 nõustajat hõlmav võrgustik puutub igapäevaselt kokku nii tööotsijate kui tööandjatega.

Hooajatööd võib leida eri valdkondades: näiteks sel suvel läks üle saja Eesti noore EURESe abiga tööle Pariisi Disneylandi, paljud noored leidsid töö Küprose hotellides, huvi korral leiti EURES-võrgustiku kaudu ka pikaajalisemaid töökohti.

Kadri Daljajev
Toimetas: Eger Ninn