Artiklid

Lugeja küsib: Käisin koos sõbraga tööl, temal oli kirjalik tööleping, aga minul polnud. Tööandja jättis töötasu maksmata, kas mul on üldse õigus midagi nõuda kuna kirjalikku lepingut polnud?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:

Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Töölepingu olemasolu tõendamisel on oluline tuvastada poolte kattuvad tahteavaldused ehk tegelik soov end lepinguga siduda. Soov end siduda väljendub näiteks töötaja tööle lubamises või lepingueelsete läbirääkimiste raames peetud kirjavahetuses, millest saab järeldada, et pooled on avaldanud ühist soovi töölepingu sõlmimiseks. Töötaja kaitse on tagatud sellega, et tööandja teab, et töötaja tööle lubamine võrdub töölepingu sõlmimisega ning kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. TLS § 4 lõike 2 kohaselt eeldatakse tööülesannete täitmise alustamisel ja tööle lubamisel töösuhte olemasolu. Tõendada tuleb töösuhte puudumist või suhet muul õiguslikul alusel (eelkõige võlaõiguslikku suhet).

TLS § 29 lõike 1 alusel eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku. Töötasu kokkuleppe puudumisel loetakse TLS § 29 lõike 2 alusel töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu. Vaidluse korral, kui töötaja ja tööandja vahel puudub töötasu kokkulepe või pooled ei suuda seda tõendada, tuleb töövaidlusorganil konkreetseid asjaolusid hinnates välja selgitada, milline on sellisel tööl tavaliselt makstav tasu. Tavaliselt makstava tasu suurusjärgu teadasaamiseks võib näiteks kasutada sarnast tööd tegevate töötajate töötasu samas ettevõttes, samal tegevusalal tegutsevate ettevõtete töötasu statistikat jm asjaolusid.

Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata, on õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Töövaidluse käigus peab oma nõudeid tõendama ja tunnistajate ütlused on selleks üks võimalus, samuti kõik kirjalikud dokumendid töösuhte kohta.

Seega on Teil õigus pöörduda saamata jäänud töötasu nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni kodulehel http://www.ti.ee

Tööinspektor Uve Elissaar

Tööinspektsioon on selle aasta esimese viie kuuga tuvastanud umbes 370 rikkumist, mis on seotud esmaabi korraldamisega ettevõttes: 128 ettevõttes ei olnud määratud esmaabi andjaid, 95 ettevõttes puudus esmaabiandjatel kas välja- või täiendõpe ning 148 ettevõttes tuvastati muud esmaabi korraldust puudutavad rikkumised.

Mida on vaja teada ja teha?

Tööandja peab oma ettevõttes määrama esmaabi andjad ning korraldama neile väljaõppe. Esmaabiandjate määramisel tuleb arvestada ettevõtte suuruse ning jagunemisega struktuuriüksusteks. Mitme struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi väljaõppe läbinud töötaja.

Esmaabi andja väljaõpe tuleb korraldada hiljemalt ühe kuu jooksul alates tema määramisest. Väljaõppe eesmärk on põhiteadmiste ja praktiliste oskuste andmine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi korral ning esmaabi osutamiseks.

Samas on tähtis ka täiendõpe, mille läbimise kohustus on iga kolme aasta järel. Täiendõppe eesmärk on korrata ja süvendada väljaõppekursusel omandatud teadmisi ja oskusi. Esmaabiandjate täiendõppekursuse minimaalne kestus on kuus tundi.

Tööandja peab kindlustama esmaabivahendite olemasolu ja kättesaadavuse töökohtadel ja ruumides, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni.

Nähtavatele kohtadele tuleb paigaldada juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, brođüürid jm näitlikud materjalid). Vajalik on määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest. Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas. Nähtavale kohale tuleb välja panna telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112) ja trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi.

Töötajatele tuleb selgitada, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.

Esmane asjatundlik abi õnnetuskohal leevendab tervisekahjustusi ja võib päästa elu.

Lugeja küsib: Käisin koos sõbraga tööl, temal oli kirjalik tööleping, aga minul polnud. Tööandja jättis töötasu maksmata, kas mul on üldse õigus midagi nõuda kuna kirjalikku lepingut polnud?

Vastas Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets

Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Töölepingu olemasolu tõendamisel on oluline tuvastada poolte kattuvad tahteavaldused ehk tegelik soov end lepinguga siduda. Soov end siduda väljendub näiteks töötaja tööle lubamises või lepingueelsete läbirääkimiste raames peetud kirjavahetuses, millest saab järeldada, et pooled on avaldanud ühist soovi töölepingu sõlmimiseks. Töötaja kaitse on tagatud sellega, et tööandja teab, et töötaja tööle lubamine võrdub töölepingu sõlmimisega ning kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. TLS § 4 lõike 2 kohaselt eeldatakse tööülesannete täitmise alustamisel ja tööle lubamisel töösuhte olemasolu. Tõendada tuleb töösuhte puudumist või suhet muul õiguslikul alusel (eelkõige võlaõiguslikku suhet).

TLS § 29 lõike 1 alusel eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku. Töötasu kokkuleppe puudumisel loetakse TLS § 29 lõike 2 alusel töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu. Vaidluse korral, kui töötaja ja tööandja vahel puudub töötasu kokkulepe või pooled ei suuda seda tõendada, tuleb töövaidlusorganil konkreetseid asjaolusid hinnates välja selgitada, milline on sellisel tööl tavaliselt makstav tasu. Tavaliselt makstava tasu suurusjärgu teadasaamiseks võib näiteks kasutada sarnast tööd tegevate töötajate töötasu samas ettevõttes, samal tegevusalal tegutsevate ettevõtete töötasu statistikat jm asjaolusid.

Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kui kokkulepet ei saavutata, on õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Töövaidluse käigus peab oma nõudeid tõendama ja tunnistajate ütlused on selleks üks võimalus, samuti kõik kirjalikud dokumendid töösuhte kohta.

Seega on Teil õigus pöörduda saamata jäänud töötasu nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas Tööinspektsiooni kodulehel: http://www.ti.ee/.

Juuli Laanemets

Marge Mäekivi, Tööinspektsiooni tööinspektor-uurija

Siiani on olnud suhteliselt levinud arvamus tööandjate hulgas, et tööõnnetuse toimumisest teavitamine on ettevõtte mainele kahjulik ning tööõnnetuste varjamiseks mõeldakse välja kõikvõimalikke skeeme. Viimasel ajal on aga olukord muutumas.

Paraku leidub tööandjaid, kes hirmutavad tööõnnetuses kannatanuid töökoha kaotamisega või lubavad maksta „hüvitist“, et tööõnnetuses vigastatu oma suud ei paotaks. Samas aga unustatakse, et olnut ei saa olematuks muuta ja kuulujuttudena levib teave rahvahulgas edasi. Seega jääb pikaks ajaks püsima närvipinge: kas varjatud tööõnnetus tuleb välja või ei tule? Meditsiinivaldkonnas on aga tõestatud, et närvirakud ei taastu.

Tööõnnetuse varjamine on lühinägelik käitumine. Tööandja poolt kerge trauma asjaolude väljaselgitamata jätmine võib hiljem kaasa tuua juba tõsisema õnnetuse koos sellest tulenevate rahaliste kahjudega, mida oleks olnud võimalik ennetada või vältida, kui sellele oleks eelnevalt tähelepanu pööratud.

Kui õnnetuse toimumise asjaolud on segased, selgitab tööinspektor tööandjatele, kuidas jõuda toimunu suhtes selgusele, kuidas vormistada juhtumi dokumentatsioon ning kuidas edaspidi korraldada tööohutusalast tööd nii, et vältida samalaadseid tööõnnetusi või ohuolukordi.

Tööandjad ja töötajad muutuvad aktiivsemaks

Minul kui tööinspektor-uurijal on rõõm tõdeda, et viimasel ajal on tööandjad muutunud tööõnnetuste ja ohuolukordade teatamisel aktiivsemaks ning ka töötajate teadlikus on suurenenud. Töötaja peab julgema enda eest seista, tundma oma õigusi ning nõudma tervislikke ja ohutuid töötingimusi.

Positiivse näitena saan välja tuua tööandja Hiiu maakonnast, kes hiljuti võttis Tööinspektsiooniga ise ühendust, kui kuulis tööl juhtunud õnnetusest noore töötajaga. Vaatamata töötaja kartusele teavitada juhtunust tööandjat, viis tööandja läbi tööõnnetuse uurimise ja esitas raporti toimunud tööõnnetuse kohta.

Statistika on mõtlemapanev: käesoleva aasta seitsme kuu jooksul on Tööinspektsioonis registreeritud 2186 tööõnnetust, lisaks on uurimisel veel 197 õnnetusjuhtumi asjaolud. Registreeritud tööõnnetustest on raskeid 459 ja kergeid 1718. Surmaga on lõppenud 9 tööõnnetust, lisaks on täpsustamisel kahe surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud.

Võrreldes mullu sama ajaga on käesoleval aastal tööõnnetuste arv mõnevõrra kasvanud. Mullu seitsme kuuga toimus tööõnnetusi 2119, sealhulgas 445 rasket, 1657 kerget ning 8 töösurma. Ent positiivne on see, et kasvamas on kergete tööõnnetuste osakaal: seegi on üks märk, et tööõnnetustest teatamine on paranenud.

Tööõnnetuse kohta võib infot anda igaüks

Tööinspektsiooni poole on pöördunud ka tööõnnetustes kannatanute sugulased, kes on teavitanud õnnetuste toimumisest, kui kannatanu ise ei saa seda saadud vigastuse tõttu teha ning tööandjal puudub julgus juhtunut tunnistada. Selliste juhtumite puhul on Tööinspektsioon alustanud teabe kontrollimist sündmuste selgitamiseks. Juhul, kui Tööinspektsiooni uurimise tulemusel selgub, et tegemist oli tööõnnetusega, mida varjasid kas tööandja või töötaja või siis mõlemad, näeb seadusandlus ette karistuse väärteomenetluse korras. Karistada saab nii tööandjat kui ka töötajat.

Samuti võib töötaja kaotada tööõnnetuse registreerimata jätmisel osa haigushüvitisest ning võimaluse taotleda tööandjalt toetust edasisteks ravikuludeks.

Tööõnnetuse varjamine on seaduserikkumine, millega kaasneb väärteomenetlus ja rahatrahv. Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 800 eurot, juriidilist isikut aga trahviga kuni 2000 eurot.

Tervislikke ja ohutuid töötingimusi saab tagada ainult kaasates kõiki tööturu osapooli.

Tööst ei tohi mitte mingil juhul saada inimest tappev ega sandistav tegevus, vaid see peab olema kõigile kasutoov, rahulolu pakkuv ja edukas ettevõtmine.

Töötaja küsib: Selgitage, kuidas arvutatakse puhkuserahasid?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Sirje Aava:

Töötaja puhkusetasu arvutatakse ja makstakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" alusel.

Keskmine töötasu arvutatakse eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mille palgapäev on möödunud. Keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi.

Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu makstud. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu.
Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu, nt kui töötaja oli ajutiselt töövõimetu. Keskmise kalendripäevatasu alusel makstava tasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arvuga.