Artiklid
- Üksikasjad
Küsimus: Olen 16aastane põhikooli lõpetanud tütarlaps ja homme on minu esimene tööpäev. Kokku sai lepitud tööandjaga, et töötan 7 päeva nädalas, päevas 6 tundi. Tekkis küsimus, kas minu tööandja tegutseb seadusega kooskõlas või on selline töötamine ebaseaduslik?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:
Töölepingu sõlmimist alaealisega reguleerivad töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 7 ja § 8 ning alaealise tööaega TLS § 43 lg 4 ja puhkeaega TLS § 51 lg 2.
Juhin tähelepanu, et töölepingu seaduse kohaselt on tööandjal alaealisega töölepingu sõlmimiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek või hilisem heakskiit.
Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (alaealisel lühendatud täistööaeg) 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik (s.o omandanud põhihariduse), ja 17-aastasel töötajal - 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Teie toodud näites kohustute töötama 7x6 ehk 42 tundi nädalas, mis on töölepingu seaduse järgi keelatud. Ka ei ole TLS § 43 lg 5 tulenevalt lubatud alaealise töötaja suhtes kohaldada summeeritud tööaja arvestust (tööaja ebavõrdne jagunemine arvestusperioodil) nimetatud piirangut ületades.
Kokkulepe on tühine, kui selle kohaselt jääb töötajale summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega. Seega ei tohi Te töötada järjest 7 päeva nädalas ja ka selline kokkulepe tööandjaga on tühine. Lisan, et alaealisele töötajale tuleb pikema kui 4,5-tunnise töötamise kohta ette näha vähemalt 30-minutilist tööpäevasisesest vaheaega. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka. Koos selle vaheajaga on tööpäev niisiis pikk antud juhul 6,5 tundi. Tööandja peab võimaldama 16-aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasele töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 17 tundi järjestikust puhkeaega. See on Teie minimaalne puhkeaeg kahe tööpäeva vahel.
Eestielu.ee
- Üksikasjad
Tuuli Jõesaar
Mittetegutsemise põhjus on puuduvas statistikas: kuna probleemi ulatust ei teata, siis riik ei reageeri.
Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et aastas kaotab mitusada noort ema töö seetõttu, et on emapuhkuse ajal tööandjale üleliigseks muutunud või ei taha tööandja teda uuesti tööle rakendada lapse pärast võetavate haiguslehtede tõttu. Sageli on naisest vabanemise instrumendiks seadusepügal „lahkumine poolte kokkuleppel”, kuna koondamiseks õigust pole.
Kuigi töötukassa spetsialistide tähelepanekute põhjal saab öelda, et eeltoodud põhjustel koondatakse või sunnitakse töölt lahkuma igal aastal 400 naist, pole tööinspektsioonil, töötukassal ega ka sotsiaalministeeriumil kindlat arvulist ülevaadet, kui palju selliseid naisi on.
„Tööinspektsiooni juristi infotelefonilt küsitakse palju, nii töötaja kui ka tööandja poolt, mis õigused emapuhkuselt naasjal on,” ütles tööinspektsiooni Põhja osakonna tööinspektor-jurist Kaia Taal ja lisas, et väikelaste emade töölt lahtilaskmise probleem pole uue töölepingu seaduse kehtima hakkamisega muutunud, vaid olnud samal tasemel juba aastaid. Täpset statistikat tööinspektsioon ei kogu, sest nõuandetelefonile pöördujad võivad jääda ka anonüümseks. „Oma kogemuse põhjal saan öelda, et probleem on peamiselt teenindavas sektoris, aga ette tuleb seda ka muudes valdkondades,” lisas Taal.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Kristiina Kruuse, reporter
Tartumaal on arvel ligi 3000 töötut, ent töötegijaid napib, sest umbes pooled töötukassas arvel olevad inimesed eelistavad suvekuudel aktiivse tööotsimise asemel puhata või hooajatöödel mustalt raha teenida.
«See on tõsine probleem. Umbes pooled meie kliendid ei kandideeri praegu nii aktiivselt, kui võiksid. Nad eelistavad jätta tööotsingud sügisele,» ütles Eesti Töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli.
Tööotsimise edasilükkamise põhjuseks on Väli sõnul enamjaolt töötute soov suvekuudel veel töötuhüvitise najal muretult puhata ning niigi nappi suve nautida.
Osa leiab ka suvehooajaks tasuva ebaseadusliku töö, mida nad eelistavad ametlikule tööle.
Eesti Töötukassa Tartumaa osakonna tööandjate konsultant Gätlin Ardel suhtleb enda sõnul iga päev vähemalt ühe tööandjaga, kelle tööpakkumise vastu pole paari nädala jooksul ükski tööotsija huvi tundnud. Selline olukord seab töötukassagi kimbatusse.
«Meil on väga keeruline seletada tööandjatele, kuidas meil on piirkonnas 3000 ringis kliente, aga mitte keegi tööle ei kandideeri,» nentis Ardel.
Salaja passiivsed
Et töötukassa kaudu haigekassa kindlustuse ja töötuhüvitise saamise tingimuseks on aktiivne tööotsimine, ei tunnista inimesed üldjuhul, et nad ei taha suvel tööd teha. «Enamik püüab jätta muljet, et nad on ikkagi tööst huvitatud. Vaid mõni üksik koondatu on ausalt öelnud, et on väsinud ja tahab puhata,» märkis Väli.
Jane Väli möönis, et konsultantidel on põgusa kohtumise põhjal keeruline vahet teha, kas inimesel on tõsine soov tööd leida või ta püüab ainult näida tööotsijana.
Kui aga inimene on jätnud mõnele kohtumisele minemata, lubadusi täitmata või konsultandil tekib muul põhjusel kahtlusi töötu kavatsustes, kutsub töötukassa teda sagedamini ja põhjalikemasse konsultatsioonidesse.
«Varem või hiljem tulevad kõik valed välja ja selgub inimese tegelik motivatsioon. Kui ta ikka tegelikult töökoha leidmisest huvitatud pole, hakkab tal pikas ja põhjalikus konsultatsioonis üsna ebamugav,» lisas Jane Väli.
Sellisel juhul paneb töötukassa inimese valiku ette, kas ta lahkub omal soovil töötukassa klientide nimistust või hakkab tõepoolest aktiivselt tööd otsima. Kui aga selgub, et inimene on töötuna arvel olles ebaseaduslikult tööl käinud, tuleb tal töötukassale saadud hüvitised tagasi maksta.
Vajalik ohver
Aktiivse tööotsimise lükkamine suvelt sügisele tähendab töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli sõnul septembris silmitsi seismist märksa tihedama konkurentsiga tööturul.
«Nii kui suvised ilmad läbi saavad, hakkavad kõik korraga aktiivselt tööd otsima. Suvel puhkamist eelistanud inimesed ei arvesta aga sellega, et nendega sarnaselt mõtleb veel väga palju teisigi,» märkis Väli.
Lisaks võtavad sügisel end töötuna arvele hooajatöödel olnud inimesed, noored, kes pole kooli sisse saanud, ning inimesed, kes on suvel ühest maakonnast teise kolinud.
«Sügisel on igal juhul palju raskem tööd leida kui suvel,» lausus Väli ja soovitas inimestel tööotsimisega mitte viivitada.
«See üks suvi tasub ohvriks tuua, et mitte panna ennast sügisel keerulisse seisu,» lisas ta.
Töötud ja töökohad
• 21. juuni seisuga oli Tartu maakonnas registreeritud 2963 töötut.
• Vabu töökohti oli töötukassa andmebaasis Tartumaal eile 250, neid 145 tööpakkujalt.
- Üksikasjad
Tuuli Jõesaar
Firmad ei vaevu koostama paindlikke töögraafikuid ja noored emad lahkuvad „poolte kokkuleppel”.
25-aastane Birgit (täisnimi toimetusele teada – toim) töötas ühes ketipoes müüjana. Kolm aastat tagasi sai ta lapse. Praegu on Birgit juba poolteist aastat töötu, sest ükski tööandja pole teda pärast lapsepuhkust tööle võtnud. „Kui rasedaks jäin ega saanud enam suuri kaste tõsta, läksin kaupluse juhatajaga rääkima, et kas saaks kergemat tööd või ei peaks hilisõhtuni töötama.
Ta ütles, et ei saa, ja siis hakkas kohe ka rääkima, et ma mõtleks, mis pärast emapalka edasi saab,” rääkis Birgit. „Kaupluse juhataja ütles, et seaduse järgi nad muidugi hoiavad mulle kohta, aga et ma ei hakkaks endale ette kujutama, et pärast emapalka saan mingeid eritingimusi. Ta ütles, et meie kaupluses poole kohaga töötajaid ei peeta, kuna see ajaks graafiku keeruliseks. Ja et mul oleks nii endale kui ka lapsele parem hakata kohe uue töö peale mõtlema,” meenutas ta.
Birgit hakkaski peatselt pärast lapse sündi tööd otsima, kuid pole siiani leidnud. Tal on keskharidus, lisaks kolmeaastane klienditeenindustöö kogemus, samuti oskab ta vene ja inglise keelt. Sellegipoolest pole tööotsingud vilja kandnud. „Eks asi on ilmselt ka selles, et ma elan maal, mitte Tallinnas. Müüjaks ma saaks küll, aga ainult täiskohaga. Aga mul pole last kusagile jätta pika nädala õhtute ajal,” näeb Birgit oma pikaajalise töötu staatuse taga otsust laps saada.
Tallinna töötukassa osakonna karjäärinõustajat Eva Rebast Birgiti lugu ei üllata. „Minu juurde satub igal nädalal üks-kaks sellist,” ütles ta. Korralikku statistikat pärast lapsepuhkust tööst ilma jäänud naiste kohta ei ole kusagilt võtta, sest seda ei tehta.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Küsimus: Mul on peres kaks alla kolmeaastast last. Möödunud aasta oktoobris koondati mind eelmisest töökohast. Õnneks sain novembri lõpust uuesti tööle, kuid kas mul annab veel nii pika aja möödudes eelmisele tööandjale mingit nõuet esitada, kuna mind poleks tohtinud laste tõttu koondada?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:
Töölepingu seaduse järgi on alla kolmeaastast last kasvataval töötajal eelisõigus jääda tööle koondamissituatsioonis. See tähendab, et kui on veel töötajaid võrreldaval ametikohal, tuleb koondada keegi neist ja jätta tööle eelisõigusega töötaja.
Töölepingu seadus sätestab, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi. Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajaga, kes kasvatab alla kolmeaastast last, loetakse, et tööleping on üles öeldud ülalmainitud põhjustel ning on seetõttu keelatud. Sellisel juhul peab tööandja tõendama, et ta ütles töölepingu üles töölepingu seaduses lubatud alusel, näiteks koondamise tõttu.
Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine loetakse tühiseks.
Töösuhtest tulenevate nõuete esitamise üldine tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest ning kolm aastat töötasu nõude esitamiseks.
Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval (TLS § 105).
Märgite oma kirjas, et Teid koondati oktoobris 2011.a. Seega möödus ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg novembris 2011.a.
Juhul kui Teil on aga saamata jäänud töötasu nõudeid, on Teil õigus 3 aasta jooksul esitada avaldus kohtule või töövaidluskomisjonile saamata jäänud töötasu nõudes.
Lehekülg 1175 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee