Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Küsimus: Tööandjal on vaja koondada üks töökoht töömahu vähenemise alusel. Millised dokumendid tööandja peab vormistama? Kas tööandja peab tegema eraldi käskkirja ning kuidas ja millal teavitama töötajat ja Tööinspektsiooni?

Küsimusele vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Sirje Aava: Töölepingu seaduse järgi võib töölepingu üles öelda ülesütlemisavalduse tegemisega. Selleks tuleb esitada avaldus teisele lepingupoolele. Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega.

Kui on täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused, ei saa teine pool suhte muutmist takistada ning leping lõpeb ülesütlemisega. Selleks, et lepingu lõppemise avaldus kehtiks, peab see jõudma teise lepingupooleni.

Tahteavaldust loetakse kättesaaduks, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tema elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Kui avalduse tegija tõendab, et ta on oma tahet väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi, siis loetakse avalduse kättesaamise ajavahemikuks aega, mil see oleks tavalistel asjaoludel teise pooleni pidanud jõudma.

Seega, tööandjal tuleb töölepingu ülesütlemise avaldus esitada kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Avalduse võib anda kätte näiteks allkirja vastu või elektrooniliselt, sealjuures avaldus ei vaja digitaalset allkirjastamist. Samuti on avaldust võimalik saata tähitud kirjana, säilitades kirja saatmiskviitungi ja avalduse koopia.

Töölepingu ülesütlemise avaldus peab sisaldama lepingupoolte andmeid, tahet töölepingu lõpetamiseks, töösuhte lõpetamise põhjust ning töölepingu viimast kuupäeva. Töölepingu ülesütlemise avaldus on töölepingu lõpetamise juriidiline dokument. Tööinspektsiooni töölepingu lõpetamisest teavitama ei pea. Nende töötajate koondamisest, kelle töösuhe on kestnud viis aastat ja rohkem, peab tööandja teavitama Eesti Töötukassat.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuni 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Ikka veel on palju segadust saabuvate pühade eelsete tööpäevade lühendamisega, eriti osalise tööajaga töötavatel inimestel. Minu tööandja on seisukohal, et kuna töötan niigi vaid mõned tunnid päevas, siis pole vajadust ka minu tööpäeva lühendada. Kas see on ikka nii?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Töölepingu seaduse § 53, mis näeb ette tööaja lühendamise enne riigipüha, kehtib nii täis- kui osalise tööajaga töötajatele. Seaduse eesmärk on tagada töötajatele lühem tööaeg just pühade eelneval päeval. Olukorras, kus töötaja tööpäev kestabki näiteks 2 tundi, kuulub tema tööaeg lühendamisele 2 tunni võrra ehk siis tegelikult ta pühade eelsel tööpäeval ei töötagi.

Juhul, kui töö toimub summeeritult ja tööajakava alusel, tuleb töötaja tööaega lühendada vaid juhul, kui töötaja pühale eelneval päeval tõesti töötama peaks. Kui riigipüha eelsele päevale langeb näiteks 2 töövahetust üks algab kell 8.00 ja teine 20.00, siis lühendamisele kuulub vaid see töövahetus, mis lõppeb riigipüha eelsel tööpäeval. Töövahetust mis algab riigipüha eelsel päeval ja lõppeb riigipühal lühendama ei pea, samas pole keelatud töötajale soodsama kokkuleppe sõlmimine.

Kui tööpäeva lühendamine ei ole võimalik, tuleb pooltel saavutada kokkulepe ületunnitöö tegemises ja sellist töötamist tuleb hüvitada nagu ületunnitööd.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Millisel juhul annab ka töövõtuleping ravikindlustuse?

Ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 5 kohaselt on kindlustatud üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtulepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool vähemalt eelarveaastaks kehtestatud kuumääralt arvutatuna.

Täpsemalt saab küsija teavet Eesti haigekassast (infotelefon 16363) ja lähimast maksu- ja tollikeskusest.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

[Originaal | Kommenteeri]

Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuni 2012

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kristiina Viiron

Õigus hüvitisele tekib piiralatöötajal, võõrsil ajutiselt töötanul või Eestisse naasjal.

Üldjuhul on töötuskindlustushüvitist õigus taotleda riigis, kus inimene viimati töötas ja kus ta töötuks jäi, kuid teatud juhtudel on võimalik seda teha ka Eestis.

Kui inimene elab Eestis, aga töötab teises riigis ning tuleb koju vähemalt kord nädalas, on tegemist piiriala töötajaga ja töötuks jäädes peab ta pöörduma Eesti töötukassase ja taotlema hüvitist seal, selgitab töötukassa hüvitiste ja toetuste osakonna peaspetsialist Merit Aavekukk-Tamm.

„Samuti võib piirialatöötaja registreerida ennast selle riigi tööturuasutuses, kus ta viimati töötas ning seal tööd otsida, kuid hüvitisi maksab üksnes elukohariik,” lisab ta. „Piirialatöötaja näitena võib tuua inimese, kes töötab Lätis Valka linnas, kuid naaseb igapäevaselt Eestisse, kuna elab Valgas.”

Kui inimene elab Eestis ja töötab teises riigis, kuid pöördub koju harvemini kui kord nädalas, on tal töötuks jäädes kaks võimalust – taotleda hüvitist riigis, kus ta viimati töötas, või pöörduda tagasi Eestisse, alustada seal tööotsinguid ja taotleda hüvitist.

„Kui inimese viimaseks töökohariigiks on olnud välisriik, kuid ta otsustab pöörduda tagasi Eestisse ning alustada siin tööotsinguid, siis hüvitise määramisel arvutatakse töötuskindlustushüvitise suurus, võttes arvesse ka välisriigis teenitud tasusid,” ütleb Aavekukk-Tamm, tuues näiteks aasta otsa Soomes 2000-eurose kuupalgaga töötanud inimese, kes tähtajalise töösuhte lõppedes kolib koju tagasi. Hüvitis arvutatakse Soomes teenitud palga alusel, võttes arvesse hüvitise maksimumsuurust Eestis.

Ainult Eesti palga järgi

Kui inimene on töötanud vahelduva eduga kord välismaal, kord Eestis ja tema viimane töökoht oli Eestis, ei lähe tema välismaal teenitud palk töötushüvitise arvutamisel arvesse. Arvestatakse vaid välismaal kogutud töötuskindlustuse staažiga, millest võib sõltuda, kas alust hüvitise maksmiseks üldse on või ei.

„Näiteks jaanuar kuni veebruar 2011 (2 kuud) töötas inimene Soomes,” toob Merit Aavekukk-Tamm näite. „Märts kuni detsember 2011 (10 kuud) töötas ta Eestis. Kuna hüvitise suuruse arvutamisel võetakse arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul vaid Eestis tehtud väljamaksed, siis võetakse arvesse Eestis saadud töötasud alates märtsist kuni septembrini 2011.” Ta möönab, et võib juhtuda ka nii, et kui viimane töötamine Eestis kestiski kolm kuud või vähem ning sellele eelnenud üheksa kuu jooksul oli inimene tööl võõrsil, ei olegi hüvitist võimalik palga järgi arvutada, vaid hüvitist makstakse miinimumsuuruses 4,63 eurot päevas.

Venemaa ei loe

Kõik eelkirjeldatud juhud kehtivad, kui inimene on töötanud Euroopa Liidu liikmesriikides või Euroopa majanduspiirkonna lepinguriikides, nagu Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits. Kuigi Venemaa on meie naaberriik, ei lähe Venemaal töötamise aeg siin arvesse.

Et üldse tekiks õigus töötuskindlustushüvitise saamiseks Eestis, peab inimesel olema vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Välismaal töötamist tuleb töötukassale tõendada spetsiaalse vormi U1 abil (info täitmise kohta välisriikides on leitav töötukassa leheküljelt).

Hüvitis
Paika pandud määrus

Töötuskindlustushüvitist on 2012. aastal esimesel sajal päeval võimalik saada maksimaalselt 32 eurot päevas (brutosumma). Maksimaalse hüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu.

Alates töötuse 101. päevast on maksimaalne hüvitise suurus 25,60 eurot päevas.

Töötuskindlustushüvitise suuruseks Eestis on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50 ja seejärel 40 protsenti kindlustatu üheksa kuu keskmisest töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele.

Hüvitise maksmise kestus sõltub töötu kindlustusstaaži pikkusest.

Töötul, kes saab töötuskindlustushüvitist, on õigus hüvitist kaotamata minna teise liikmesriiki tööd otsima. Töötuskindlustushüvitise maksmine jätkub üksnes tingimusel, et otsitakse teises riigis tööd ja ollakse valmis seal tööle asuma ning järgitakse selles riigis tööotsijale kehtestatud nõudmisi. Hüvitist on õigus saada piiratud ajal – kuni kolme kuu jooksul (erandjuhtudel kuue kuu jooksul).

Allikas: Eesti töötukassa