Üksikasjad

Avaldatud: 10 mai 2012

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Tööandjate keskliidu jurist Marek Sepp rääkis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ajakohastamise ümarlaual muu hulgas sellest, et tööandjad on hädas töötajate joobe tuvastamisega töökohal.

Sepp rääkis, et praeguse seaduse järgi on tööandjatel kohustus alko- või narkojoobes töötaja töölt kõrvaldada, kuid siin tekib konflikt delikaatsete isikuandmete kaitse reeglitega. Teiseks saab joovet tuvastada ainult politsei, aga tavaliselt see nii tühisel põhjusel välja ei tule.

Tööandjal pole ka õigust pärida töötaja haiguse kohta, ehkki see oleks töötingimuste kohandamise seisukohalt väga vajalik. Haiguslehele diagnoosi ei märgita, samas ei tohi perearst pärida inimese töökoha järele. Tööga seotud haigustest saab seega teavet omada üksnes töötervishoiuarst.

Sepa sõnul tuleks töötajaid julgustada inimesi endid oma tervisehädadest tööandjaid teavitama, sest see oleks kõigile kasulik ja võimaldaks töökeskkonna parandamisega tegeleda.

Tööandjate keskliit ei näe hetkel põhiprobleemina sugugi seadusandlust. «Me ootaks, et sotsiaalministeerium töötaks välja vastava poliitika - praegu me ei tea, mis suunas liigume. Olulised on juhised ja pehmed reeglid, mis oleks inimesele arusaadavad ja lihtsalt loetavad. Samuti oleks oluline teada, millised on tööinspektsiooni prioriteedid ja järelevalve põhimõtted, mille alusel valitakse külastatavaid ettevõtteid,» rääkis jurist.

Ta lisas, et tööõnnetuse arvude osas eesmärke seades võiks konsulteerida tööandjatega - praegu pole eesmärgid alati realistlikud. Pingutused tööõnnetuse andmestiku kättesaamiseks statistilisel eesmärgil ei tohiks aga olla tööandjale liigseks koormaks.

Riskianalüüsi ei tohiks teha pelgalt paberi pärast, oluline on reaalne olukord. Töötervishoiuarstilt ootavad tööandjad selget otsust, kas inimene tohib töötada või mitte. «Tööandja üldjuhul kalleid ümberkorraldusi niikuinii tegema ei hakka. Õigusakt võiks ehk reguleerida, milline võiks olla soovituste rahaline kulu,» lausus Sepp.

Sirje Niitra

Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Töötaja küsib:
Töötan piltide raamimise töökojas, mis on pindalalt üsna suur ruum. Töötajatel on olemas ka riietus- ja pesuruum. Kas tööandjal on õigus nõuda töötajatelt töökoja ja riietusruumi põrandate pesemist ja ka töökoja akende pesemist, kui selles ei ole töölepingus kokku lepitud?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Sirje Aava:

Selgitan, tööandjal ei ole õigus töötajalt nõuda ülesannete täitmist, milles ei ole töölepinguga kokku lepitud. Tööandjal on tulenevalt töölepingu seaduse § 28 lõikest 2 punktist 6 kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 11 lõike 6 kohaselt tööandja tagab, et olmeruume hoitakse puhtana ja neid koristatakse vähemalt üks kord päevas. Vabariigi Valitsuse määruse nr. 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 3 lõike 4 kohaselt tuleb tööruumid ja töövahendid hoida puhtad.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Riigikogu võttis täna 49 poolthäälega vastu õiguskomisjoni algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse, millega tühistatakse töölt omal soovil lahkuja hüvitis.

Vastu võetud seadusega tunnistatakse kehtetuks töötuskindlustuse seaduse sätted, mis näevad ette töötuskindlustushüvitise maksmist inimestele, kes lõpetavad töösuhte oma algatusel või poolte kokkuleppel ja mis peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2013.

Töötuskindlustushüvitise asendusmääraks kavandati sellise töö- või teenistussuhte ülesütlemise või lõpetamise korral 40 protsenti töötaja eelnevast töötuskindlustusmaksega maksustatud töisest sissetulekust.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kristiina Viiron

Õpilased loodavad taskurahale lisa teeninda, töötud üritavad mõneks kuukski rakendust leida.

„Otsin suveks tööd Tallinnasse”, „Otsin tööd suveperioodiks”, „Niidan muru”, „17-aastane noormees otsib suveks tööd” – niisugused kuulutused siginevad juba kevadel tööportaalidesse. Palju otsivad hooajalist tööd muidugi õppurid.

CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg märgib, et praegu on nende andmebaasis näiteks 12 075 kuni 19-aastast kasutajat, kes kõik sooviksid suvel tööle saada. Üldse on hooajalisi töösooviga inimesi CV Keskuses 51 205.

„Kuu ajaga lisandus üle 1400 tööotsija, kes on huvitatud hooajalisest tööst,” nendib Tammeorg, et suve lähenedes hakkab töösoovide hulk kasvama. Tööpakkumiste hulk samuti, kuid nende arv ei ulatu kaugeltki samasse mõõtu tööotsimiskuulutustega. Praegu on hooajalisi tööpakkumisi CV Keskuses 186. „See arv ei näita tegelikku pakutavate töökohtade arvu, sest paljud ettevõtted kasutavad hooajaliste töötajate leidmiseks ka CV-de andmebaasi teenuseid, eriti juhul, kui otsingud on jäänud viimasele hetkele ja kiiresti on vaja leida sobilik töötaja,” tähendab Tammeorg.

Kõige rohkem loodavad tööotsijad suveks leida klienditeenindaja tööd. Ka pakkumisi on selles kategoorias kõige rohkem.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.