Üksikasjad

Avaldatud: 23 april 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Nelja aasta eest ametiühingute, tööandjate ja valitsuse heaks kiidetud töölepingu seaduses tekitab töötajaile kõige enam probleeme asjaolu, et tööandjad kipuvad sageli kuritarvitama võimalust sõlmida suuline tööleping tähtajaga kuni kaks nädalat.

«Suuline tööleping jätab töötaja sisuliselt kaitseta, sest kui tööandja seda rikub, on töötajal pea võimatu tõestada, millistes töö- ja palgatingimustes tegelikult kokku lepiti,» märkis EAKL esimees Harri Taliga.

Maksu- ja tolliameti hiljutised kontrollreidid tõestasid, et suulised töölepingud on massilised näiteks ehitussektoris. «Soovitame töötajail suhtuda suulise töölepingu pakkumisse kui häiresignaali, sest lisaks ümbrikupalgale ähvardab neid ka ilmajäämine pensioni-, ravi- ja töötuskindlustusest,» hoiatas ametiühingujuht.

Arvukalt töövaidlusi põhjustavad ka töölepingud, mille sõlmimisel ei lepita täpselt kokku tööaja- ja palgatingimusi. Segadus tööajaga mõjutab aga otseselt makstavat tasu – teatavasti tuleb ületunnitöö eest maksta täiendavalt, ja kui seda ei tehta, kannatab töötaja.

Et töötajad ja tööandjad paremini orienteeruksid keerulise sõnastusega uues seaduses, andis EAKL aasta eest Euroopa sotsiaalfondi toel välja töölepingu seaduse e-käsiraamatu. Tasuta saavad seda kõik huvilised kasutada ametiühingute keskliidu (www.eakl.ee) või töötukassa veebilehe (www.tootukassa.ee/index.php?id=12495) kaudu.

Aastaga on e-käsiraamat kogunud enam kui 10 000 kasutajat. Võrdluseks võib öelda, et eelmisel aastal müüdi Eestis kokku vaid 7500 digiraamatut.

Toimetas: Sirje Niitra,

Üksikasjad

Avaldatud: 23 april 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Ibrus

Soome tööle minnes ei ole eestlased tihti teadlikud kõigist oma õigustest. Tutvustame töövaidluskomisjonides juba jõustunud lahendeid, mis näitavad, mida Soome tööle läinud töötajatel on õigus nõuda. Prohmakaid võivad teha ka töötajad ise, kui nad pole seadustega kursis.

1. Soomes tuleb maksta sealset miinimumpalka

Oluline ei ole, mis riigis leping sõlmitakse, vaid mis riigis tegelikult töötatakse.

Eelmise aasta mais hakkas tööinspektsiooni kaudu oma saamata jäänud palka välja nõudma üks Pärnu firma Nordexpo kaudu Soomes koristustöid teinud töötaja. Ta asus Soome tööle kohe pärast Pärnus lepingu allkirjastamist 2010. aasta mais ja töötas seal kuni augustini. Koristaja leidis, et temale tuleb maksta palka Soome selle ala miinimumsummas, mis oli 1319 eurot kuus. Nordexpo maksis talle ainult 500–600 eurot kuus.

Firma jäi endale kindlaks ka töövaidluskomisjonis, väites, et maksis nii, nagu oli töölepingus algul kokku lepitud, ehk 4400 krooni kuus, lisaks töölähetusse saatmise eest 47 krooni tunnis. Firma esindaja leidis, et Soomes koristajatele kehtestatud kollektiivleping ei kehti neile kui Eesti vahendusfirmale, sest töölepingus töötajaga on kokku lepitud Eesti Vabariigi tööseadustiku rakendamises. Firma leidis ka, et nemad ei pea Soome palku maksma, sest töötajat võis peale Soome tööle rakendada ka Pärnus.

Töövaidluskomisjon jäi siiski töötaja poolele. Nimelt ütleb Euroopa Liidu nõukogu direktiiv töötajate töölähetusse saatmise kohta, et lähetatud töötajatele tuleb tagada samasugused töötingimused, mis on kehtestatud töö tegemise riigis töötavatele töötajatele. Komisjon kinnitas, et see direktiiv on ka Eestile siduv. Komisjon selgitas, et ülimaks ei saa Eesti õigusaktid, mille järgi tööleping esialgu sõlmiti, sest need tingimused on töötajale halvemad.

Eurodirektiivi eesmärk on nimelt just tagada lähetatud töötajate kaitse ehk selle riigi miinimumtöötingimused, kuhu töötajad on lähetatud. Samuti on direktiivi eesmärk tagada riikidevahelise teenuste osutamise korral aus konkurents.

Ka Eesti on oma Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusega direktiivi üle võtnud. Firma pidigi oma Soome lähetatud töötajale maksma tagantjärele ikkagi 1319 eurot kuu eest.

Nordexpo vastu on töövaidluskomisjonis algatatud kuus töövaidlusasja, kõigi puhul kaebajateks koristajad. Üht juhtumit arutamast pidi aga töövaidluskomisjon keelduma, sest saamata jäänud nõudesumma oli 16 997 eurot – sellega tuleb minna edasi kohtusse, sest töövaidluskomisjon tegeleb vaid kuni 10 000 euro suuruste nõuetega.

2. Ka „mustalt” töötaval ehitajal on õigused

Alla miinimumpalga maksta ei tohi, isegi kui tööandja leiab, et töötaja viilib.

Kuressaare töövaidluskomisjoni saabus kaebus OÜ Milard Group kaudu ehitamas käinud töötajalt. Ta asus tööle suulise lepingu alusel mullu juulis, töötasuks lepiti kokku miinimumpalk, 278 eurot kuus. Töötaja kaebas, et kuigi ta töötas terve juulikuu, maksis tööandja talle selle eest vaid 135 eurot, augusti eest anti talle sama summa mustalt ja sularahas. Septembri eest jäi töötasu üldse saamata.

Tööandja ei olnud asjade sellise esitusega päri. Tema sõnul lepiti töötasuks 1,74 eurot tunnis. „Töötaja võeti tööle abitööliseks ning oli võimeline tööd hästi tegema, kuid ainult siis, kui ta seda tahtis. Tal oli probleeme alkoholiga ja tööajast kinnipidamisega,” kirjutas tööandja enda kaitseks. Tööandjale olevat arusaamatu, miks töötaja nõuab töötasu juulikuu eest, kui ta olevat alustanud tööd alles 17. augustil. Ta ei kavatsevat töötajale rohkem maksta, sest too ei olevat ka rohkem töötanud.

Tööandja esitas küll komisjonile väidetava töölepingu koopia, kus aga töötaja allkiri oli ebaselge ja töötaja ei tunnistanud seda omaks. Töövaidluskomisjoni istungile tööandja kohale aga ei tulnudki.
Komisjon leidis, et töötajal on saamata jäänud palka kokku 616 eurot.
Oma tööle asumist tõendas ehitaja pangakonto väljavõttega, kust nähtub, et 19.08 on tööandja talle teinud 135-eurose ülekande selgitusega „töötasu, 1. osa”. Komisjon selgitas, et tööandja ei saanud maksta töötajale töötasu 19.08, kui töötaja oleks asunud tööle alles 17.08, sest töötasu makstakse ikkagi kuu aega hiljem.

Pangakontolt selgub ka, et rohkem makseid pole tööandja sinna teinud. Tööandja ei tõendanud millegagi oma väiteid töötaja töötundide kohta. Töövaidluskomisjon märkis, et nad ei saa tööandja selgitusi tõeseks pidada, sest tema ütlused on vastuolulised. Vastavalt seadusele aga ei tohi töötajale maksta miinimumpalgast vähem, kui ta töötab täistööajaga.

3. Laevapilet ja bensiini­tšekk aitasid Soomes ehitanutel tõe jalule seada

Kui firma ise ei suuda töötunde tõendada, arvestatakse töötajate endi arvestust.

Kolm meest esitasid Pärnu firma OÜ Tepa peale kaebuse, nõudes oma saamata jäänud lõpparvet. Kaks neist asus Soomes plaatijate-ehitajatena tööle augustist ja üks oktoobrist 2010, kuutöötasuks 4350 krooni, töölähetuse päevarahaks 500 krooni.

Tööandja aga maksis neile vaid osa palka ning maksmata jäid ka päevarahad ja puhkusehüvitised. Töötajate sõnul ei olnud ka tööandja esitatud tööaja arvestuse tabelid tõesed, tööandja ei olevat esitanud tegelikke Soome tööandja tunnilehti. Töötajad esitasid ise komisjonile tõendid (bussipiletid, kütuseostu kviitungid) tõendamaks viibimist töölähetuses ning sõite koju Pärnusse ja tagasi töölähetusse Helsingisse.

Tööandja möönis komisjonile töötajate nõudeid vaid osaliselt ja tunnistas üksnes puhkusehüvitise maksmata jätmist. Osa päevaraha nõudeid on firma esindaja sõnul aegunud. Samuti leidis firma esindaja, et töötajate esitatud kviitungid ei tõenda, et ostetud piletid kuuluvad neile ja et nemad on neid kasutanud.

Viskas tunnilehed ära

Ühtlasi väitis tööandja esindaja, et tal ei ole alles Soome partneri tunnilehti, sest ta olevat need ära visanud. Üldse olevat tegemist kolmandate isikute vaheliste dokumentidega, mis olid Soome partneriga omavahelise arvelduse aluseks ega kuulu töövaidluses avalikustamisele ning tegemist ei ole raamatupidamise algdokumentidega.

Komisjon otsustas, et firmal tuleb töötajate palganõuded siiski täita. Komisjon selgitas, et tööandja on kohustatud pidama tööaja arvestust. Kuna tööandja ei ole esitanud komisjonile tunnilehti, mis ta olevat väidetavalt ära visanud, ega suuda seetõttu ka tõendada oma tööaja arvestuse õigsust, otsustas komisjon, et tööaja arvestuse aluseks tuleb võtta töötajate endi esitatud arvestus.

Komisjon määraski, et firmal tuleb maksta töötajatele saamata jäänud töötasu iga töötatud kuu kohta vastavalt iga töötaja töötundide arvestusele, peale selle päevarahad ja puhkusehüvitised.

Kust saab abi ja infot?

Soome tööturu infokeskus
http://netti.sak.fi/workinginfinland/ee/index.html
Soome töökaitseamet
http://www.tyosuojelu.fi/fi/815
Soovitused välisriiki tööle suundujatele
http://www.vm.ee/?q=node/4836
Töötajate lähetamine ehitussektoris
http://www.posting-workers.eu/content/default.asp?PageID=75

PROBLEEMID

Noppeid tööinspektsiooni poole pöördu­mistest

Tööandja lubas maha tappa

Inimene juristi vastuvõtul: Leping on sõlmitud novembris 2011. Tööandja ei ole tasu maksnud, küsimise peale lubas maha tappa, ähvardas ja karjus, et raha ei saa sa enne, kui Soome mees on mulle raha maksnud! Olen praegu haiguslehel ja selle tööandjaga töösuhet enam jätkata ei soovi, sest kokkuleppeid ta ei täida ja ähvardab. Annan avalduse politseisse. Kuidas raha kätte saab ja lepingu lõpetatud?

Juristi vastus: Lepingu saab erakorraliselt üles öelda töötasu maksmisega viivitamise pärast ja töötaja ebaväärika kohtlemise eest. Nõuded saab esitada töövaidlusi lahendavasse organisse.

Olen rasket tööd teinud, kas ta võibki jätta maksmata?

E-kiri: Töötan juba pool aastat Eesti vahendaja kaudu Soomes. Aga kuna tööandja käitub siin väga ebaõiglaselt, siis soovin nüüd lahkuda ja asuda tööle teise firmasse. Helistasime siin tööandjale ja küsisime puhkusekompensatsiooni ka, kui lahkume. Aga tema väitis, et nemad ei maksa seda ja ka ei pea maksma. Kuna olen naisterahvas ja teeninud oma raske tööga selle välja, tahan küsida: kas tal on õigus see maksmata jätta?

Juristi vastus: Tööandjal lasub kohustus maksta töötajale töölepingu lõppemisel kasutamata puhkuse hüvitist proportsionaalselt töötatud ajaga. Kui tööandja ei maksa lõpparvega puhkusehüvitist, on töötajal võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Tulin, nägin, kaotasin!

Inimene juristi vastuvõtul: Helistasin Kuldse Börsi kuulutuse peale, sadamas sain pileti ja aadressi, kuhu minna. Läksin Soome. Tööleping lubati pärast teha. Töötasin neli päeva, nõudsin kuluraha, mida ei antud-kantud. Helistasin tööandjale, et enam ei tee tööd, ja tulin tulema. Nüüd tahan raha!

Jurist selgitas, kuidas esitada nõue TVO-sse, et saavutada töösuhte tunnistamine, töötasu ja tagasisõidupileti hüvitamine.

Viimasel hetkel sadamas muudeti lepingut

Inimene juristi vastuvõtul: Leidsin CV-keskuse kaudu tööd Soomes. Töövestlusel räägiti, et sõlmitakse tööleping. Vahetult enne laeva minekut sadamas oli tööandja esindaja, kes andis alla kirjutada lepingu, kusjuures oli väga kiire ning ei olnud aega lepingut läbi lugeda. Hilisemal tutvumisel selgus, et oli tegemist hoopis töövõtulepinguga. Järelepärimisele, et oli lubadus teha ikkagi tööleping, vastas tööandja, et pole kuulnudki. Töötajad loobusid tööst peale 1,5-kuist töötamist. Küsimus: kas selles olukorras oleks midagi vaidlustada?

Juristi vastus: Ei ole vaidlustada, sest töövõtuleping on allkirjastatud ja eelnevat kokkulepet pole millegagi tõendada.

Tööandjal on kohustus tööd tagada

E-kiri: Mul mure, olin või siis olen Soomes lepinguga tööl, nüüd sain kolmanda isiku kaudu teada, et mind pole enam sinna vaja, et mind siis lasti lahti. Ülemused ise telefonile ei vasta, palka pole üle kantud ja nii juba kolmas nädal. Proovisin siin lehel olevale numbrile ka helistada, aga kedagi kätte ei saanud. Ma ei teagi tegelikult, kas teie tegelete selliste probleemidega, aga äkki oskate mind kuhugi suunata, kust saaksin abi. Ette tänades!

Juristi vastus: Töötajal on soovi korral võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Oluliseks rikkumiseks saab lugeda tööandja poolt töötajale töö mittetagamist. Samuti on töötajal õigus saada tööandjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Juhul kui töötaja poolt märgitud töösuhte lõppemise päeval ei ole tööandja töötajale lõpparvet maksnud, on töötajal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtu poole.

Palka ei tohi ühepoolselt muuta

E-kiri: Oleme Soome firmas ametlikult tööl. Vormistati tööleping ja tunnihindeks lepingule kirjutati 11,30 eurot tunnis. Esimene pool kuud saime palka vastavalt töölepingule 11,30 eurot tunnis. Septembris ütles aga, et algab tükitöö arvestus. Tükitööga vähenes palk oluliselt. Kas võib tööandja maksta alla töölepingus fikseeritud tunnipalga? Tööandja käskis töösuhte algul kirjutada omakäelise avalduse, kus oleme nõus tegema töövälisel ajal ja nädalavahetustel ületunnitööd tavatariifi hinnaga.

Juristi vastus: Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Töölepingu tingimuste muutmine on võimalik ainult kirjalikus vormis ja poolte kokkuleppel. Juhul kui tööandja siiski muudab töötasu arvutamise viisi ning selle tõttu väheneb Teie töötasu, on Teil õigus nõuda tööandjalt vähem saadud töötasu ning soovi korral tööleping erakorraliselt üles öelda, kuid alles siis, kui tööandjapoolne rikkumine ilmsiks tuleb, s.o järgmisel palgapäeval.

Ületunnitöö tegemine ei saa olla ette planeeritud, selle tegemises ei saa abstraktselt kokku leppida. Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord kokku leppida.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 april 2012

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Töötan ühes ettevõttes. Esitasin märtsi lõpus lahkumisavalduse, minu viimaseks tööpäevaks pidi olema 27. aprill. Haigestusin nädalavahetusel ja võtsin alates esmaspäevast (23.04) haiguslehe (kuni 30.04.). Kas minu tööandjana peaks mulle midagi maksma selle haiguslehe aja eest või mitte?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §122 lõikest 1 maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust.

Tööandja maksab haigushüvitist kuni töösuhte lõpuni, pärast töösuhte lõppu ta (nüüd juba endisele) töötajale enam hüvitist maksma ei pea. Teie viimane tööpäev on reede (27.04). Seega maksab tööandja Teile hüvitist ainult haiguslehe 4. ja 5. päeva eest ehk 26. ja 27 aprilli eest.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 april 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Linda Pärn, reporter

Küsisime tänase võrdse palga päeva puhul karjäärinõustaja Tiina Saarelt, mille järgi hinnata seda, et kas kättesaadav palk on liiga väike ja kuidas seda juurde küsida. Saar rõhutas muu seas, et nii naised kui mehed peaksid aru saama, et mees ei ole tänapäeva Eestis enam pere toitja.

Tiina Saare sõnul on naised madalama palgaga nõus seetõttu, et nad on alalhoidlikud. Ta selgitas, et osal naistest on selline mõtteviis, et peaasi, et saaks selle töökoha ja küll siis hiljem saab ennast tõestada. Mõeldakse isegi, et küll kuidagi hakkama saab, tuleb võtta mingi lisatöö. «Meestel on teine mõtlemine, palk on osa nende identiteedist,» tõdes Saar. «Nad küsivad kohe suurema summa, kuna nad peavad ju baaris normaalselt välja tegema ja neil ei ole piinlik küsida rohkem raha ka näiteks selle pärast, et neil on ka kallid hobid.»

Karjäärinõustaja lisas, et tegelikult ei räägi me vaid naistest ja meestest, vaid me peaksime rääkima ka õiglastest palkadest. «Iga töökoht loob tegelikult ettevõttele väärtust ja tasu tuleb selle väärtuse eest, mitte sellest, kas ta on mees või naine, see ei loe.»

Ta tõdes, et reaalsus on muidugi teine, sest näiteks ei lähe mehed meelsasti lasteaedadesse või meditsiiniasutusse hooldajaks, medvennaks, sest seal on tasud väiksemad. «Siis öeldakse, et see pole kellegi mehepalk, ma sinna ei lähe. Samas, kui mehed läheksid, siis nad ajaksid selja sirgu ja ütleksid, et ma ei ole nõus seda tööd väiksema raha eest tegema ja palgad hakkaksid seal siis kiiremini kasvama ka,» selgitas ta.

Saar tõi näiteks, et kui mees läheb intervjuule ja tema vastas on meesülemus, siis see ülemus mõistab seda, kui mees küsib suurt palka. «Ta saab aru, et muidugi - tal on vaja kuskil restoranis välja teha, tal on vaja endale hea auto soetada, loomulikult on ta seda väärt. Aga kui seal istub naine ja see meesülemus ei ole väga intelligentne, siis ta võib mõelda, et äkki keegi ikka peab naist üleval, kuskil on ju ometigi mingi mees ka,» selgitas karjäärinõustaja.

«Need ongi need stereotüüpsed ja iganenud arusaamad, justkui mees peaks olema pere toitja. Kui naine unustaks selle ära, et mees ei pea enam olema see pere toitja, vaid teenimine käib võrdsetel alustel ja tasu peab olema õiglane, siis ta lööbki lihtsalt selja sirgu ja küsib õiglast palka,» tõdes Saar.

Kuidas palka juurde küsida?

Tiina Saar selgitas, et naine peab julgema palka juurde küsida, aga ta peab enne ennast ka analüüsima. «Üks asi, millele naised mõtlevad, on ka see, et mul on ju pere, millele energiat eraldada ja kel on juba lapsed, need mõtlevad, et äkki tõesti lapsed jäävad haigeks ja ma ei taha maksimumi küsida.»

Nõustaja selgitas, et sellega jätavad need naised, kes ei identifitseeri ennast ainult läbi töö, endale nii-öelda puhvri, et neil on elus ka teisi olulisi teemasid. «Siis tekib selline tunne, et ma ei tohigi küsida,» rääkis ta. «Sellepärast oleks parem, kui palgad ei oleks väga isikupõhised.»

Karjäärinõustaja selgitas, et üheks näitajaks, kui tasub palka juurde küsida, on see, kui elatustase on nii madal, et ei saa hakkama. Samas nentis ta, et inimeste vajadused on väga erinevad ja mõni võib öelda, et ta ei saa hakkama, aga samas on ta kulutused väga suured või need ei olegi adekvaatsed.

«Samas kui inimene tunneb, et ta on viimasel ajal võtnud tööülesandeid juurde ja ta on näiteks hariduse poole pealt teinud mingisuguseid uusi samme, saanud uue kraadi või õppinud mingeid uusi oskusi, aga palka ei ole viimase kahe aasta jooksul üle vaadatud, siis see on üks näitaja,» tõi ta välja.

Saar soovitas enne palga juurdeküsimist või uuele töökohale kandideerimist teha põhjalik eeltöö ja uurida palgainfot. Ta tõi välja, et statistikaameti kodulehel on palgaandmeid üleval, aga need on enamasti liiga üldised, kuid valdkonna palgavahemikku võib küsida värbamisfirmadelt (CV-Online, CV Keskus, Fontes, Ariko ReServ).

«Palgauurijad ütlevad niimoodi, et 10 protsenti palka pole mõtet tõsta, seda ei ole tunda ja see inimese motivatsiooni otseselt ei tõsta,» nentis Saar. «Kui organisatsioon suurendab palkasid, siis tasub üldse rääkida alates 15 protsendist.»

Karjäärinõustaja soovitas enne palga juurdeküsimist ennast analüüsida – millised on tehtud tööd ja saavutused, milliseid oskusi on vahepeal juurde tulnud, kas on lisandunud tööülesandeid, millega on väga hästi hakkama saadud või kas on ettevõtte ressursse kokku hoitud? «Tuleb analüüsida seda varasemat tööd, mille poolest töötaja on arenenud, nii-öelda muutunud paremaks ja väärtuslikumaks töötajaks ja siis see ongi argument,» kinnitas ta.

Veel lisas Saar, et see põhjendatus peab tulema selle arvelt, et millist väärtust inimene organisatsioonile juurde toob, mitte selle arvelt, et endal kulud suurenesid või et kuskilt oli kuulda, et teised saavad palju rohkem palka. «See ajab tööandjaid sageli vihaseks. Ehkki see võib tõsi olla, et inimene kuuliski ja talle tundubki, et kõik inimesed peale tema saavad rohkem palka kui tema, aga kui hakata läbi rääkima, siis ainsad argumendid, mida ettevõtte kuulda võtab, on reaalselt selle töö põhised,» selgitas ta.

Karjäärinõustaja sõnul ongi palga küsimise õigustuseks see, kui inimene panustab ja õpib juurde, sest siis peaks tema väärtus seal organisatsioonis reaalselt kasvama ning seda peab näitama ja tõestama.