Üksikasjad

Avaldatud: 29 mai 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

Kas töövõimetuspensionär tohib töötada, st ametlikult tööle minna? Tööandja sõnul maksab ta mulle seepärast ümbrikupalka, et ma ei tohiks niikuinii ametlikult töötada.

Kindlasti tohib töövõimetuspensionär ametlikult töötada, tööandja jutt on täiesti alusetu. Tööandja eest ei tohiks oma töövõimetuspensionäri staatust varjata juba kas või seetõttu, et seadus näeb talle ette 35-kalendripäevase põhipuhkuse.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 mai 2012

• Vanemahüvitise seadus
• Maaleht

Anne Sägi, Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja

Sageli ei ole rasedus- ja sünnituspuhkusele siirduval naisel infot, kui suur summa tema pangakontole laekub ning missugune saab olema vanemahüvitis.

Enne lapsepuhkusele jäämist tuleks koduse elu rahaline pool läbi mõelda. Näiteks ei tea paljud naised, et dekreediraha ehk hüvitist rasedus- ja sünnituspuhkusel olevale naisele ning vanemahüvitist arvutatakse mõneti erinevatel alustel.

Ehkki mõlemal juhul on aluseks eelmise kalendriaasta sissetulek, pole dekreedirahal erinevalt vanemahüvitisest maksimumpiiri ning dekreediraha puhul ei arvata maha haiguslehel oldud päevi, vanemahüvitise puhul aga küll.

Vanemahüvitise eesmärk on aasta keskmise sissetuleku säilitamine ja seda saab ka töötav ema.

Hüvitist makstakse täiel määral, kui ema teenitav sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on kuni 278.02 eurot kuus. Sellest suurema tulu korral väheneb vanemahüvitis sõltuvalt juurde teenitud tulust.

Kõikide erijuhtumite korral on hea nõu küsida oma ettevõtte raamatupidajalt või pensioniametist.

Kasulikum on hiljem raseduspuhkust võtta

Dekreediraha maksimumpiiri puudumine tähendab, et kui olete näiteks saanud 2011. aastal kopsaka preemia, laps on sündimas aga 2013. aasta algul, tasuks dekreeti jääda 2012. aasta sees, kas või 31. detsembril – siis arvutatakse dekreediraha veel 2011. aasta sissetulekutelt.

Oluline nüanss on ka see, et õigus vanemahüvitisele ei teki mitte lapse sünni järel (välja arvatud need naised, kes mingil põhjusel dekreediraha ei saa), vaid 140 päeva möödumisel dekreedi algusest. Nii võib laps sündida aastal 2012, aga õigus vanemahüvitisele tekib alles aastal 2013. See on taas tähtis teadmine nende jaoks, kellel eri aastate sissetulekud on erinevad.

Teada tasub ka seda, et kõige varasem aeg dekreeti jääda on 70 päeva ja hiliseim 30 päeva enne sünnituse arvatavat aega.

Kui dekreediraha suuruse osas vahet pole, millal koduseks jääte, tasub seda teha võimalikult hilja ehk alles 30 päeva enne sünnituse tähtaega.

See on kasulik, kuna nii saate pärast kuu aega kauem vanemahüvitist. Nimelt, mida hiljem algavad dekreedipäevad, seda hiljem hakatakse maksma vanemahüvitist ja seda jagub kauemaks.

Rasedus-ja sünnituspuhkusele jäädakse 30–70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva (30.–36. rasedusnädal) ning sünnituslehe vormistab arst, kelle juures on naine rasedusega arvel (günekoloog või perearst). Kui jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega, makstakse hüvitist kõigi 140 kalendripäeva eest. Kui aga minna rasedus ja sünnituspuhkusele veelgi hiljem, näiteks 27 päeva enne sünnitust, arvutatakse 30 päevast hiljem mindud päevade arv 140 kalendripäevast maha. Nii et püüdke päevade arvutamisega mitte eksida.

Noor pere saab 19 eurot lapsetoetust

Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Haigekassa maksab sünnitushüvitist rasedus- ja sünnituspuhkusel olevale naisele.

Hüvitisele on õigus vaid enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist töötanud kindlustatud naisel. Kodusel emal tuleks mõelda säästmise peale, olgu selle põhjuseks kas või soov beebiga pikemalt kodus olla.

Lisaks vanemahüvitisele hakkab noor pere saama alates lapse sünnist ka 19eurost lapsetoetust. See on küll väike summa, ent ka sellest piisab igakuise säästmisega alustamiseks.

Paljudel on keerukas mõista, kuidas täpselt arvutatakse dekreediraha ja vanemahüvitist.

Internetis leidub küll mitmeid kalkulaatoreid, ent need on paraku tihti ebatäpsed või vananenud.

Soovitame kasutada maksu- ja tolliameti e-teenust.

DEKREETPUHKUS

Kuidas arvutada rasedus- ja sünnituspuhkuse raha

Dekreediraha arvutamiseks tuleb maksuametist saadud sotsiaalmaksu alusel välja arvutada ühe kalendripäeva töötasu ja korrutada see 140ga. Sealjuures ei lahutata kalendripäevadest maha haiguslehel oldud aega ja dekreetpuhkuse raha võib seega olla harjumuspärasest sissetulekust väiksem. Kui näiteks tänavu sünnitava naise eest tasuti möödunud aastal 3000 eurot sotsiaalmaksu, on arvutuskäik selline.

- Aastatulu väljaarvutamine (tulu jagatud sotsiaalmaksu protsendiga) 3000:0,33=9090.90 eurot.

- Kalendripäeva keskmise tasu väljaarvutamine 9090.90:365 (päevade arv aastas)=24.91 eurot.

- Dekreediraha väljaarvutamine (kalendripäeva tasu korrutatud 140 päevaga) 24.91x140= 3487.40 eurot

Vanemahüvitis arvutatakse samuti eelneva aasta ühe kalendrikuu keskmise tulu põhjal. Kõigepealt arvutatakse välja täpne töötatud kuude arv. Selleks lahutatakse 365st maha päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel. Näiteks kui tulevane ema jääb dekreeti 1. oktoobril 2012 ja õigus vanemahüvitisele tekib alles 2013. aastal, arvatakse hüvitise summa määramisel 12 kuust maha oktoober, november ja detsember, kui ema oli dekreetpuhkusel.

Kui tulevane ema oli veel ka kevadel nädala haiguslehel, lähevad needki päevad eelnevalt maha. Dekreediraha vanemahüvitise arvutamisel arvesse ei võeta. Oletame taas, et tänavu makstakse tulevase ema eest kokku 3000 eurot sotsiaalmaksu, laps sünnib 2013. aastal. Vanemahüvitise arvutamine näeb siis meie näite puhul välja nii.

- Töötatud kuude arvu arvutamine (365 – sinise lehe ja dekreetpuhkuse päevad):30) (365–99):30=8,9 kuud.

- Aastatulu väljaarvutamine (tulu jagatud sotsiaalmaksu protsendiga) 3000:0,33=9090.90 eurot.

- Vanemahüvitise arvutamine (aastatulu jagatud töötatud kuude arvuga) 9090.90:8,9= 1021.45 eurot.

See pole siiski summa, mis tulevase vanema kontole laekuma hakkab. Tegu on brutosummaga, millest peetakse kinni 21% tulumaks ja kokkuvõttes saab meie näites kasutatud ema pangakontole 806 eurot ja 95 senti.

Allikas: Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus

Üksikasjad

Avaldatud: 28 mai 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Jäin 21. maist oma selle kalendriaasta esimesele puhkusele. Tööandjaga kokkuleppel oleme jaotanud minu puhkuse osadeks ja nüüd maikuus asusin kasutama esimest osa oma puhkusest (14 kalendripäeva).

Kahjuks ei ole tööandja siiani (28. mai) mulle üle kandnud puhkuseraha, öeldes mulle, et palgapäev on kohe tulemas (järgmise kuu 5. kuupäev) ja et uus seadus lubabki niimoodi puhkuseraha maksta. Kas tööandjal on ikka õigus minu puhkuserahadega niimoodi viivitada ja kuidas oleks minul mõistlik tekkinud olukorras käituda?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 70 lõike 2 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale maksma puhkusetasu välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Pooltevahelisel kokkuleppel on seadusest tulenevalt (TLS § 70 lg 2) võimalik puhkusetasu maksmisega viivitada kuni puhkuse kasutamisele järgneva palgapäevani. Teie küsimusest võib järeldada, et teil selline kokkulepe tööandjaga puudus, mistõttu puhkuserahad oleks tööandja pidanud teile välja maksma nii nagu seadus seda sätestab: eelviimasel tööpäeval enne puhkusele jäämist, ehk siis teie näite puhul 17. mail.

Kui tööandja töötajale puhkusetasu väljamaksmisega viivitab, on töötajal õigus pöörduda vastava nõudeavaldusega (viivitatava summa välja nõudmiseks tööandjalt) töökohajärgse töövaidluskomisjoni poole. Tööinspektsiooni töökohajärgse töövaidluskomisjoni aadressi ning töövaidluskomisjonile esitatava nõudeavalduse näidise leiate meie veebilehelt www.ti.ee.

Töötaja võib oma puhkusetasu väljamaksmise nõudele lisaks (või hiljem eraldi) esitada töövaidluskomisjonile ka viivisenõude. Nimelt, tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikest 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja (antud juhul töötaja) nõuda võlgnikult (antud juhul tööandjalt) viivitusintressi ehk viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest (antud juhul puhkusele eelnevast eelviimasest tööpäevast) kuni kohase täitmiseni, ehk viivitatud summa kättesaamiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär (Euribor, hetkel 1%), millele lisandub seitse protsenti aastas. Kokku seega viivis 8% aastas, mis teeb reaalseks viiviseks ligikaudu 0,023% viivitatavalt summalt päevas.

Taoliste olukordade kordumisel oleks teil töötajana mõistlik tööandjat hoiatada, et edasisel puhkusetasude maksmisega (olulisel) viivitamisel võite te oma töölepingu üles öelda TLS § 91 lõige 2 punkt 2 alusel ja nõuda tööandjalt tulenevalt TLS § 100 lõikest 4 hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 mai 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Küsimus: Tööandja küsib, kas tal on õigus erakorraliselt tööleping üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel ka sel juhul, kui töötaja on eelnevalt esitanud avalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks ja järginud 30-päevast töölepingu ülesütlemise tähtaega.

Pärast avalduse esitamist on töötaja korduvalt jätnud täitmata oma tööülesanded ja lahkunud mitmel korral töölt mitu tundi enne tööpäeva lõppu. Eelnevast tulenevalt on tekkinud tööandjal probleeme klientidega, kellele töötaja osutas teenust ja seoses sellega, lisaks töökorraldusreeglite rikkumisele, põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Töötajat on mitmel korral hoiatatud sarnase käitumise eest.

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ann Tiitson: Vastates tööandja küsimusele selgitan, et hoolimata töötaja poolt töölepingu korraliseks ülesütlemiseks esitatud avaldusest ning asjaolust, et 30-päevane etteteatamise tähtaeg alles kulgeb, on töölepingu seaduse (TLS) § 88 lõike 1 alusel tööandjal õigus töötaja isikust või käitumisest tuleneval mõjuval põhjusel erakorraliselt öelda üles nii tähtajaline kui ka tähtajatu tööleping. Tööandja kirjast selgub, et tegemist on tähtajatu töölepinguga, kuna töötaja on esitanud avalduse 30-päevalist etteteatamise tähtaega järgides.
Olgu selgituseks öeldud, et kui tegemist oleks tähtajalise töölepinguga, siis töötaja ei või töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud kui temaga oleks olnud sõlmitud leping teise töötaja asendamiseks. Seega antud juhul tööandja ei pea taluma töötaja sellist käitumist, mis tekitab tööandjale problemaatilisi olukordi ning mõnel juhul isegi varalise kahju tekkimise ohtu. Tööandja ei pea ootama töötaja poolt esitatud avalduses märgitud töölepingu lõppemise päevani töösuhte lõpetamisega.

Kas tööandja peaks järgima etteteatamise tähtaegasid või mitte, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Töölepingu tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtajad tulenevad TLS § 97 lõikest 2, kuid tööandja ei pea neid järgima, kui mõistlikult ei saa nõuda lepingu jätkamist. Oluline on, et põhjus, mille puhul tööandja etteteatamistähtaega ei järgi, peab olemuselt olema eriti mõjuv ning selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes kuidagi eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sellise põhjuse esinemisel töösuhe lõppeb kohe. Tööandja peab silmas pidama, et tema tahteavalduse kohaselt peab töösuhe igal juhul lõppema enne, kui töötaja avalduses märgitud töölepingu lõpetamise päev saabub.