Üksikasjad

Avaldatud: 01 mai 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Küsimus: Töötan metallkonstruktsioone tootvas tööstusettevõttes kontoritöötajana peaaegu 6aaastat. Viimased mitmed kuud on firmal olnud rahalisi raskusi ja sellest tingituna tulnud korduvalt ette töölepingu rikkumisi - tööandja on hilinenud töötasude väljamaksmisega. Nüüd sooviks sellest firmast viisakalt lahkuda ja minu küsimus on, et kas ja kuidas ma peaksin lahkumisavalduse vormistama, et saada mingeid hüvitisi või kas mul on õiguski millekski selliseks?

Tavaline variant oleks lõpetada tööleping poolte kokkuleppele ja loota saamata jäänud töötasude väljamaksmisele ja minna kumbki oma teed või on seadustes midagi sellist, mis nii pika tööstaaži puhul ka mingeid rahalisi kompensatsiooni lubaks nõuda?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Sirje Aava:

Töötajal on võimalus tööleping erakorraliselt üles öelda seoses tööandja poolse töölepingu tingimuse rikkumisega. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu näiteks tööandja poolt töötasu maksmata jätmise või maksmisega hilinemise tõttu.

Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemisavalduse peab esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga või siis paberkandjal avaldusega, omades sealjuures koopiat, millel on tööandja allkiri avalduse kättesaamise kohta, samuti tähitud kirjaga, omades ülesütlemisavalduse koopiat ja säilitades tähtkirja saatmise kviitungi.

Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Mõistliku aja määrate Teie, töölepingu seadus sellist aega ei sätesta. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kohus või töövaidluskomisjon võib tööandja taotlusel hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kui töötaja esitab tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse ja tööandja ei vaidlusta töövaidlusorganis töölepingu ülesütlemist töölepingu ülesütlemise avalduse saamisest 30 kalendripäeva jooksul, siis tööandja tunnustab töölepingu erakorralist ülesütlemist töötaja poolt ja tööandjal lasub kohustus maksta töötajale hüvitist.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kristiina Viiron

Kui tööotsija omale seatud kriteeriume ei madalda, läheb õige töö leidmisega pikalt.

19-aastane abikoka paberitega Julia Marahova on töötu olnud sügisest saati, mil ta Tartust pealinna kolis ja seetõttu abikoka tööst Tartu tööstushariduskeskuses loobuma pidi. Ligi poole aasta pikkusesse aega jääb u 50 laiali saadetud CV-d, millest paljud on jäänud vastuseta või olnud äraütlevad. Ühest tööpakkumisest aga loobus neiu ise. „Kohaleminek oleks liiga kaua aega võtnud – tund aega,” põhjendab ta. Julia Marahova möönab, et ega ta kiiret tööle saamist lootnudki, kuna tema töökogemus on nii väike. Usub aga, et leiab tööd kindlasti suveks, mil toitlustus lisatööjõudu vajab. Seniks tuleb hakkama saada elukaaslase palgaga.

29-aastase majandushariduse ja raamatupidamistöö kogemusega Klaarika tööotsingud kestsid poolteist aastat tagasi kokku ligi viis kuud. Ta tõdeb, et kuigi oli kolm aastat töötanud raamatupidajana-projektijuhina ühes väikses ettevõttes, ei maksnud tema kogemus toona tööturul väga midagi, sest rakenduseta oli küllaga ka suurtes firmades töötanud raamatupidajaid.
„Otsustasin siiski, et poole aasta jooksul üritan leida erialast tööd, mis mulle endale meeldib ja kus on ka normaalne palk,” meenutab ta ja lisas, et muule tööle, näiteks lapsi hoidma oleks ta tuttavate kaudu saanud ka kohe minna.

„Aga teadsin, et kui lähen enda jaoks kehvema töö peale, siis ma ka jään sinna, sest ei viitsi uut tööd otsima hakata,” selgitab Klaarika. Kuna ta eelmisest töökohast koondati, aitas tööotsingute aega üle elada töötuskindlustus.

CV-sid sai laiali saadetud u 30 ja mitmele vestlusele kutsuti teda ka.

Parema palgaga koht

„Mul oli näiteks viis vestlust mainekate tööandjate juures,” märgib Klaarika, et ta ei kaotanud selle aja jooksul sidet töömaailmaga – ta sai oma CV-dele vastuseid ja temaga peeti vestlusi, ehkki tööpakkumistega need ei päädinud. „Töötukassas ka öeldi, et see on hea tulemus, paljud ei saa oma CV-dele üldse vastuseid. See aitas mul tuju ülal hoida, ehkki see polnud kerge. Kogu aeg oli peas ka mõte, et äkki peaks siiski kehvema töö vastu võtma,” tõdeb ta.

Ühest arvestatavast intervjuule minekust loobus ta ise, sest tundis, et sealsed ülesanded käinuks tema teadmistele üle jõu.

Pärast nelja kuud töötut olemist ja järjekordset töövestlust sai ta pakkumise ühelt riigiasutuselt, mille rõõmuga vastu võttis. „Kui vestlusele läksin, seadsin endale kriteeriumi, et sealsed inimesed peavad mulle sümpaatsed tunduma, ja see oli neist kohtadest, kus käinud olin, esimene, kus inimesed mulle tõesti meeldisid,” märgib ta, et kokkuvõttes töötas tema plaan hästi ja see, mis ta omale eesmärgiks seadis, selle töökohaga ka täitus.

21-aastane valdavalt ehituses töötanud Andres otsis sobivat tööd kaks aastat, määravaimaks teguriks palk. Töötuks ta end ei võtnud ja tegi aeg-ajalt väiksemaid otsi. Kuna ta elab Järvamaal, jäid mitmed ettevõtted, kus töötada võinuks, kodust liiga kaugele.

Mõni aeg tagasi sai Andres tööd metallifirmas, kus ta aga jõudis olla vaid kolm nädalat, sest sõber tegirahaliselt parema pakkumise, ja nii töötab ta nüüd hoopis kopa peal.

Statistika
Kui kaua kulub aega
■Töötukassa statistika näitab, et poole aasta jooksul leiavad omale töö ligi pooled registreeritud töötutest. Näiteks 2010. aasta 31. detsembri seisuga sai poole aasta jooksul tööd 47,7% töötuna arvel olnuist, tänavu 31. märtsi seisuga aga 56,5%.

■10–13%-l kulub töö leidmiseks 6–8 kuud. Nii sai selle aja jooksul 2010. aasta 31. detsembri seisuga 11,9% töötutest, selle aasta märtsi seisuga aga 13,3%.

■6–11%-l kulub töö leidmiseni 9–11 kuud. 11,2% töötutest sai uuesti ametisse 2010. aasta detsembri seisuga, selle aasta märtsi andmetel aga 6,4%.

■2010. aasta detsembri seisuga kulus 12–23 kuud töö saamiseks 22,8%-l töötuna arvel olnutest, selle aasta märtsis aga 12,4%-l.

■Vähemalt 24 kuud on töötuna arvel 2010. aasta detsembri seisuga olnud 6,5% kõigist registreeritud töötuist, selle aasta märtsi seisuga aga 11,3%.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 april 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Piret Lakson

Vajalikud, ent ülikeerulised seadused takistavad paljusid alaealisi töö­kogemust hankimast.

Pärnu 10. klassi näitsik Ketryn Kustasson alustas suviti töötamist eri töölaagrites 11-aastaselt. Paar aastat tagasi sai ta kohalikku baari abitöötajaks, kuid sinna ta enam ei kandideeri. „Ei olnud kindlat graafikut ega midagi, pidin pidevalt telefoni otsas rippuma, et äkki mind vajatakse. Otsin midagi kindlamat, kuid see on raske,” kinnitas Kustasson, kes uurib võimalusi peamiselt oma tuttavatelt. Kustasson soovib saada klienditeenindajaks, aga võib ka koristada – peaasi, et saaks kogemusi ja ise raha teenida.

Seda soovivad paljud kooliõpilased. Peagi jõuab kätte suvepuhkus ning juba praegu lokkavad tööportaalid ja foorumid noorukite tööotsimiskuulutustest. Samuti on siis rohkem hooajalisi tööpakkumisi.

Enne tööle asumist on aga rangelt soovitatav end oma õiguste ja kohustustega kurssi viia, sest neid on palju. Alaealistele tuleb tagada erikaitse tööst tulenevate ohtude eest ja tööandjad peavad olema valmis alaealise eest vastututama. See on ka põhjus, miks ettevõtete uksed alaealiste ees sageli suletuks jäävad. „Alaealisena ei taha mind keegi tööle, ega naljalt ilma tutvusteta ei saa. Ka seadused on totrad: kohvikus puutun kokku alkoholiga, järelikult seaduslikult tööle ei saa!” ütles Kustasson.

Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon nentis, et noor ei tohi töötada teda kahjustavate ohuteguritega keskkonnas ega kohtades, mis ohustavad tema kõlblust, näiteks on keelatud käidelda alkoholi ja ka baaris laudadelt tühje napsiklaase korjata.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

Kuidas arvutatakse puhkusetasu järgmisel juhul: 2011. aasta eest anti kümme päeva puhkust 2012. a jaanuari lõpus. Töötasu aga 1. jaanuarist vähendati, eelmisel aastal oli see kõik 12 kuud ühesugune. Kas sel juhul n-ö jätkatakse puhkuse ajal palga maksmist (kui jah, siis kas uue või vana palga järgi)? Või peaks jaanuaris puhkusetasu arvutama eelmise aasta kuue kuu keskmise töötasu alusel? Kas on õige, et võttes puhkust tänavu veebruarist juunini, saaks puhkaja tasu eelmise kuue kuu keskmise töötasu alusel, aga alates juulist puhkajad saavad juba praeguse palga ehk jaanuarist kehtima hakanud vähendatud palga järgi?

Selle aasta algusest jõustusid vabariigi valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” muudatused ja nüüd on puhkusetasuna võimalik arvestada töötasu, kuid seda ainult juhul, kui puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest maksti muutumatu suurusega töötasu. Tegemist ei ole töötasu säilitamisega nagu kunagi aastate eest. Seetõttu tuli küsijale jaanuaris arvutada puhkusetasu sellest töötasust, mida talle maksti möödunud aasta juulist detsembrini ühesuuruste summadena, mitte lähtuda vähendatud palgast.

Neil, kes lähevad puhkusele veebruarist juunini, on üldjuhul arvestuse aluseks oleva kuue kuu (detsembrist maini) sees töötasu muudatus, seetõttu tuleb puhkusetasu arvutada keskmise töötasu alusel, kuid pärast seda võib jälle puhkusetasuna maksta muutumatu suurusega töötasu, st vähendatud palka.
Kuna puhkusetasu tuleb arvutada enne eelviimast tööpäeva, siis võib arvutamise vajaduse tekke aeg muuta arvesse võetavaid kuid. Näiteks juhul, kui töötaja jääb puhkusele esmaspäeval, 2. juulil, tuleb talle puhkusetasu arvutada juba 28. juunil või isegi veel varem ja arvesse võetavad kuud on detsembrist maini ning küsijale peaks arvestama keskmist töötasu, kuna palk selle aja sees muutus.

Ka uue korra puhul on lubatud vana põhimõtte rakendamist – töötajale soodsama arvestusviisi kasutamist.