Artiklid
- Üksikasjad
Töötasin MTÜ-s 1/2 kohaga raamatupidajana kuutasuga 241 € kuus ja samaaegselt teises firmas 1/2 kohaga. Esimesest kohast tasuti sots.maks 278 € pealt ja teises firmas sellise summa pealt nagu teenisin. Teadmatusest ei toonud tõendit esimesele firmale selle kohta ,et minu eest maksti ka sots.maksu teises firmas. Mind koondati 01.03.2012.aastal. Esimese firma juht avastas nüüd, et ma olin töötanud ka teises firmas ja ta sai minu palgaandmed teisest firmast uue kogenematu töötaja käest, ilma minult luba küsimata. Nüüd aprillis nõuab esimese firma juht, et ma tuleksin kontorisse ja tooksin teisest firmast palgatõendid ja parandaksin deklaratsioonid ära alates 2010. aastast, muidu annab mind kohtusse ja nõuab minult enammakstud sots.maksu ja kohtukulud välja.
Kas esimese firma juhil on õigus nõuda, et ma tooksin tagantjärele tõendid ja läheksin kontorisse deklaratsioone parandama? Ma ju ei tööta enam selles firmas peaaegu kuu aega ja mul puudub ka õigus deklaratsioone esitada ja parandada ja pealegi töötab firmas juba uus raamatupidaja. Mida teha?
Juhul, kui ma ei lähe deklaratsioone parandama, kas tal on õigus mind kohtusse kaevata ja minult enammakstud sots.maksu summa välja nõuda koos kohtukuludega, nagu ta väidab. Arvutasin, et see oleks ligikaudu 183 €.
Vastas Õigusbüroo VK & Partnerid jurist Kuldar Kirt
Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 1 sätestatule on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Nimetatud tähtaega ei kohaldata tööasu nõude (tähtaeg kolm aastat) ja töölepingu ülesütlemise vaidlustamise (tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest) nõude puhul välja arvatud tööasu nõude.
Arvestades eeltoodut, küsija poolt avaldatut ning kehtivas õiguses sätestatut ei ole tööandja nõue mistahes töökohustuste täitmiseks põhjendatud. Siiski on tööandjal juhul, kui ta leiab, et tema õigusi on rikutud, võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks seaduses sätestatud korras töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Sotsiaalmaksu arvestamisel tuleks juhinduda sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 2¹ ja 2² sätestatust, mille kohaselt mitme tööandjaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku eest maksab sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt. Kui maksuvaba tulu arvestaval tööandjal on tõend samal maksustamisperioodil isikule teise tööandja makstud tasu kohta, võib ta nimetatud isiku eest sotsiaalmaksu maksta kuumäära ja teise tööandja makstud tasu vahelt, kuid vähemalt summalt, mille ta isikule kuu eest on maksnud. Isik on kohustatud maksuvaba tulu arvestavale tööandjale esitama uue tõendi tasu saamisele järgneva kuu viiendaks kuupäevaks, kui teise tööandja makstud tasu suurus erineb viimati esitatud tõendil märgitust.
Juuli Laanemets
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Osaline tööaeg – kuidas õigesti sätestada töötamise aeg töölepingus?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 7 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). Täistööajaks loetakse töötamist 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 43 lg 1) ning eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 2). Poolte õigus on leppida kokku täistööajast lühemas tööajas, sel juhul on tegemist osalise tööajaga. Ka osalise tööajaga töötamisel tuleb pooltel kokku leppida mitu tundi nädalas töötaja töötab ja kuidas need tunnid jaotuvad seitsmepäevases ajavahemikus.
Näiteks:
• Töötaja töötab 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas, iganädalane puhkeaeg on laupäev ja pühapäev.
• Töötaja töötab 24 tundi nädalas ja 8 tundi päevas, tööpäevad on esmaspäev, kolmapäev ja reede.
Summeeritud tööaja arvestuse korral selgub kokku lepitud tööaja jagunemine arvestusperioodis koostatud tööajakavast.
Praktikas esineb juhtumeid, kus töölepingus on tööaeg sätestatud vahemikuna.
Näiteks: Töötaja töötab 2-5 tundi päevas või 10-25 tundi nädalas.
Kuna tööandja peab TLS § 5 lg 2 kohaselt töölepingu kirjalikus dokumendis esitama andmed heauskselt, selgelt ja arusaadavalt ning kokkulepitu tuleb sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada, siis viimase näitena toodud kokkulepet ei saa pidada seaduslikuks.
- Üksikasjad
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse. Seekord on teemaks tööandjalt vanade palgalehtede nõudmine.
Küsimus
Kas mul on õigus tööandja raamatupidajalt saada kuni kolme aasta vanused palgalehed? Nende alusel saab tagasi osa töötasu, mis on saamata jäänud, aga pole enam kõiki lehti alles ja töötajad, kes on küsimas käinud, nendele pole antud. Kas seaduses on mõni paragrahv, millele viidates võiksin enda palgalehti nõuda?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee
Teatiseid töötasu kohta on võimalik tööandjalt küsida tuginedes töölepingu seaduse § 28 lõige 2 punktile 12, mille kohaselt on töötajal õigus nõuda teatist, mis sisaldab andmeid talle arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
Töötajal on õigus küsida andmeid keskmise töötasu arvutamise ja igakuise töötasu kohta sõltumata sellest, kas makstakse ajaühiku (kuutöötasu) või töösoorituse eest (tükitöö), samuti on õigus küsida infot töötaja lisatasude, preemiate jms kohta.
Töölepingu seadus ei sätesta üksnes töösuhte ajal teatiste ja andmete andmist töötajale. Kuna sellist piirangut pole seatud, seega pole tööandjal alust keeldumiseks.
Soovitav on vastav nõue tööandjale esitada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis st e-posti või faksi teel.
Toimetas: Eger Ninn
- Üksikasjad
Nõukogu leppis kokku, et tehakse ettepanek sätestada töötuskindlustuse seaduses maksemäära ülempiiriks kokku 3 protsenti senise 4,2 protsendi asemel.
Veel lepiti kokku, et töötukassa nõukogu esitab valitsusele järgmise aasta maksemäära ettepaneku 1. juuniks senise 1. novembri asemel.
Nõukogu esimehe Harri Taliga sõnul teeb töötukassa nõukogu valitsusele ettepaneku lisada maksemäära ülempiir ja töötuskindlustusmakse määra ettepaneku varasemaks toomine riigikogus menetluses olevasse töötuskindlustuse seadusesse (171 SE).
Toimetas: Gert D. Hankewitz
- Üksikasjad
Asusin tööle 1.09.2010. aastal. Läksin puhkusele 2011 aasta juulis ja võtsin välja töövõimetusprotsendi alusel (töövõimetus 40%) 7 päeva.
Nüüd, 2012 aasta kevadel võtsin välja töövõimetuse protsendi alusel 7 tasulist päeva. Lahkusin töölt 23.03.2012. Saamata jäi minul terve aasta eest puhkuse raha, sest välja võtsin sellel aastal ju ainult 7 päeva. Lõpuarvet mulle töölt ära tulles ei antud ja pole ka järgi kutsutud. Tööraamatut ei küsitud üldse, kui sinna tööle läksin.
Lahkusin töölt päevapealt oma avalduse alusel, sest töö oli minu jaoks väga raske ja mõjus tervisele .
Vastas Õigusbüroo VK & Partnerid jurist Kuldar Kirt
Reeglina toimub töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel, järgides TLS § 97 sätestatud tähtaegu. Vastavalt TLS § 88 lg 3 võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
Enne ülesütlemist peab tööandja võimaluse korral pakkuma töötajale teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.
Töötaja poolt toimub töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 sätestatud alustel, järgides TLS § 98 sätestatud ülesütlemise etteteatamise tähtaegu. Kuna käesoleval juhul on töötaja ise avaldanud soovi töölt lahkumiseks ning eeldatavasti on tööandja sellega nõustunud, siis loetakse tööleping lõppenuks töötaja poolt tööandjale vastava ülesütlemisavalduse esitamisest. Juhul, kui töötaja lahkus töölt omavoliliselt ilma töölepingut üles ütlemata, tekivad tööandjal töölepingu seadusest tulenevad nõuded töötaja vastu.
Arvestades TLS § 71 sätestatut on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
Juhul, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, tuleb järgida TLS § 100 lg 4 sätestatut, mille kohaselt maksab sellisel juhul tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
Kuna töösuhe on küllaltki põhjalikult reguleeritud, siis tuleks igale juhtumile läheneda individuaalselt, kasutades vajadusel professionaalset õigusteenust.
Juuli Laanemets
Lehekülg 1187 / 1612
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee