Üksikasjad

Avaldatud: 20 märts 2012

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Sageli ei ole dekreetpuhkusele siirduval naisel infot, kui suur dekreetraha tema pangakontole laekub ning missugune saab olema vanemahüvitis.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade teabekeskus soovitab enne lapsepuhkusele jäämist koduse elu rahaline pool läbi mõelda. “Näiteks ei tea paljud naised, et dekreediraha ja vanemahüvitist arvutatakse mõneti erinevatel alustel. Ehkki mõlemal juhul on aluseks eelmise kalendriaasta sissetulek, pole dekreedirahal erinevalt vanemahüvitisest maksimumpiiri ning dekreediraha puhul ei arvata maha haiguslehel oldud päevi, vanemahüvitise puhul aga küll,“ rääkis teabekeskuse juht Anne Sägi. „Selliseid nüansse teadmata võib mõnigi naine jätta kasutamata lihtsad viisid oma sissetuleku suurendamiseks.“

Maksimumpiiri puudumine dekreetrahal tähendab, et kui olete näiteks saanud 2011. aastal kopsaka preemia, laps on sündimas aga 2013. aasta algul, tasuks dekreeti jääda 2012. aasta sees, kasvõi 31. detsembril – siis arvutatakse dekreediraha veel 2011. aasta sissetulekutelt. Oluline nüanss on ka see, et õigus vanemahüvitisele ei teki mitte lapse sünni järel (välja arvatud need naised, kes mingil põhjusel dekreediraha ei saa), vaid 140 päeva möödumisel dekreedi algusest. Nii võib laps sündida aastal 2012, aga õigus vanemahüvitisele tekib alles aastal 2013. See on taas tähtis teadmine nende jaoks, kelle erinevate aastate sissetulekud on oluliselt erinevad.

Teada tasub ka seda, et kõige varasem aeg dekreeti jääda on 70 päeva ja hiliseim 30 päeva enne sünnituse arvatavat aega. Kui dekreedirahade suuruse osas vahet pole, millal koduseks jääte, tasub seda teha võimalikult hilja ehk alles 30 päeva enne sünnituse tähtaega. See on kasulik, kuna nii saate pärast kuu aega kauem vanemahüvitist. Nimelt mida hiljem algavad dekreedipäevad, seda hiljem hakatakse maksma vanemahüvitist ja seda jagub kauemaks.

Anne Sägi soovitab aga kodusel emal mõelda ka säästmise peale, olgu selle põhjuseks kasvõi soov beebiga pikemalt kodus olla. „Kodusena on erinevaid raha kokkuhoiuvõimalusi – näiteks väljas söömise ja erineva meelelahutuse peale kulub lapse beebieas enamasti vähem kui varem. Samuti vähenevad paljudes peredes kulud transpordile, olgu selleks siis bensiin või ühistranspordi piletid. Säästmisvõimalusi leiab kindlasti veelgi. Sageli panevad noored emad lapsega kodus olles oma oskused väikest viisi raha teenima ja paljud beebile ostetud asjad müüakse järelturul maha,“ rääkis Sägi. „Juba raseduse ajal tasuks paika panna, kui suur osa vanemahüvitisest on võimalik säästa.

Lisaks vanemahüvitisele hakkab noor pere saama alates lapse sünnist ka 19-eurost lapsetoetust. See on küll väike summa, ent ka sellest piisab igakuise säästmisega alustamiseks. Lapsetoetuse raha võib kõrvale panna lapse tuleviku tarbeks – näiteks hariduskulude tasumiseks.“

Juuli Laanemets

Üksikasjad

Avaldatud: 20 märts 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja Helen Tonkson-Koit rääkis Tallinna tarbijaõiguste päeva puhul korraldatud avalikul arutelul, mida peaks töötaja ja tööandja silmas pidama töölepingu lõpetamisel.

Töölepingu saab lõpetada kokkuleppel sõltumata põhjustest. Kokkulepped peaksid olema aga kindlasti vormistatud kirjalikult, et vältida olukorda, kus tööandja ei soovi hiljem varem lubatud hüvitist maksma.

Kui inimene on vormistatud tähtajalise lepinguga, siis ei pea tööandja ette teatama ja tööleping lõpebki sel ajal.

Töölepingu võib üles öelda seaduses sätestatud alustel ja tingimustel. Töötaja võib töölepingu korraliselt üles öelda ja selleks ei pea tal mõjuvat põhjust olema. Töötaja peab ette teatama 30 päeva.

Tähtajalist lepingut saab tööandja korraliselt üles öelda vaid juhul, kui see oli sõlmitud teise töötaja asendamiseks.

Katseja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja oskused ja omadused vastavad töö nõuetele. Katseaja saab kokku leppida neljaks kuuks. Kui on tähtajaline tööleping vähemaks kui kaheksaks kuuks, siis võib katseaeg vastavalt väiksem olla.

Seadus ei reguleeri olukorda, kus töötaja ei tee tööd katsejal mõjuval põhjusel, näiteks haiguse tõttu. Sel juhul katseaeg pikeneb proportsionaalselt.

Katseajal võivad mõlemad pooled töölepingu üles öelda, kui teatavad 15 päeva ette. Kui sellest 15 päevast ei peeta kinni, tekib õigus küsida hüvitist.

Töötajast tulenevatel põhjustel võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui selleks on mõjuvad põhjused, näiteks kui töötaja pole tulnud toime tööülesannete täitmisega tervise tõttu nelja kuu jooksul või ei piisa tööoskustest või on ta eiranud tööandja mõistlikke korraldusi.

Siia alla käib ka joobeseisundis tööl viimimine ning tööandja usalduse kaotamine varguse või pettuse või mõne muu teo tõttu. Samuti ka konkurentsipiirangu kohustuse eiramine.

Kui põhjuseks on tervise halvenemine, tuleb pakkuda teist tööd, tingimusel, et see ei tekita tööandjale ebamõistlikke kohustusi. Ülesütlemine ei ole lubatud, kui tööandjal leidub muud sobivat tööd.

Taunitava käitusmise puhul tuleb teha hoiatus ja anda inimesele võimalus oma käitumist parandada mingi aja jooksul. Selline hoiatus ei ole karistus ja seda ei saa ka vaidlustada. Hoiatama ei pea, kui rikkumine on nii mõjus, et tööleping ei saa jätkuda, kuid tööandja peab seda tõendama.

Igal juhul peab teatama töölepingu lõpetamisest mõistliku aja jooksul, mitte päeva pealt. Majanduslikel põhjustel töölepingu lõpetamine ehk koondamisolukord tekib ka siis, kui tööandja ei saa töötajat enam täistöökohaga kindlustada, nagu algselt kokku lepitud.

Eelisõigus tööle jääda on töötajate esindajal ja alla kolme-aastase lapse kasvatajal. Järgida tuleb võrdse kohtlemise põhimõtet. Tuleb pakkuda teist tööd kui see on võimalik.

Töölepingu võib töötaja erakorraliselt üles öelda, kui tööanda on kohelnud töötajat ebaväärikalt, viivitanud töötasu maksmisega oluliselt ja töö jätkamine on seotud ohuga tervisele. Tööandja peab maksma kolme kuu ulatuses hüvitist, kui on süüdi töölepingu rikkumises.

Sirje Niitra

Üksikasjad

Avaldatud: 20 märts 2012

• Vanemahüvitise seadus
• Raamatupidaja.ee

Vastas: Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Anne Sägi

Dekreediraha arvutamiseks tuleb maksuametist saadud sotsiaalmaksu alusel välja arvutada ühe kalendripäeva töötasu ja korrutada see 140ga. Sealjuures ei lahutata kalendripäevadest maha haiguslehel oldud aega ja dekreetpuhkuse raha võib seega olla väiksem harjumuspärasest sissetulekust. Kui näiteks tänavu sünnitava naise eest tasuti möödunud aastal 3000 eurot sotsiaalmaksu, on arvutuskäik selline:

Aastatulu väljaarvutamine (tulu jagatud sotsiaalmaksu protsendiga) 3000/0,33= 9090,9 eurot
Kalendripäeva keskmise tasu väljaarvutamine 9090,9/365(päevade arv aastas)=24,91 eurot
Dekreediraha väljaarvutamine (kalendripäeva tasu korrutatud 140 päevaga)24,91*140= 3487,4 eurot

Vanemahüvitis arvutatakse samuti eelneva aasta ühe kalendrikuu keskmise tulu põhjal. Kõigepealt arvutatakse välja täpne töötatud kuude arv. Selleks lahutatakse 365st maha päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel.

Näiteks kui tulevane ema jääb dekreeti 1. oktoobril 2012 ja õigus vanemahüvitisele tekib alles 2013. aastal, arvatakse hüvitise summa määramisel 12 kuust maha oktoober, november ja detsember, kui ema oli dekreetpuhkusel. Kui tulevane ema oli veel ka kevadel nädala haiguslehel, lähevad ka need päevad eelnevalt maha. Dekreediraha vanemahüvitise arvutamisel arvesse ei lähe. Oletame taas, et tänavu makstakse tulevase ema eest kokku 3000 EUR sotsiaalmaksu, laps sünnib 2013. aastal. Vanemahüvitise arvutamine näeb siis meie näite puhul välja nii:

Töötatud kuude arvu arvutamine (365 – sinise lehe ja dekreetpuhkuse päevad)/30) (365-99)/30=8,9 kuud

Aastatulu väljaarvutamine (tulu jagatud sotsiaalmaksu protsendiga) 3000/0,33= 9090,9 eurot

Vanemahüvitise arvutamine (aastatulu jagatud töötatud kuude arvuga) 9090,9/8,9= 1021,45 eurot

See pole siiski summa, mis tulevase vanema kontole laekuma hakkab. Tegu on brutosummaga, millest peetakse kinni tulumaks 21% ja kokkuvõttes saab meie näites kasutatud ema pangakontole 806 eurot ja 95 senti.
Vanemahüvitise eesmärgiks on aasta keskmise sissetuleku säilitamine ja seda saab ka töötav ema. Hüvitist makstakse täiel määral, kui ema teenitav sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on kuni 278,02 eurot kuus. Sellest suurema tulu korral vähendatakse väheneb vanemahüvitis sõltuvalt juurde teenitud tulust. Kõikide erijuhtumite korral on hea nõu küsida oma ettevõtte raamatupidajalt või pensioniametist.

Juuli Laanemets

Üksikasjad

Avaldatud: 20 märts 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Küsimus: Kas tööandja võib ühepoolselt töökorraldust muuta?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee:

Töölepingu seaduse § 47 lg 4 kohaselt tööandjal on õigus muuta tööaja korraldust ühepoolselt tingimusel, et muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.

Kuigi tööandjal on õigus tööaja korraldust ühepoolselt muuta, peab ta arvestama iga töötaja huve. Näiteks peab tööandja arvestama tööaja alguse varasemaks nihutamisel, et muudatus ei takista oluliselt töötajate töölejõudmist ehk, kas töötajatel on võimalus kasutada ühistransporti varasemal kellaajal.

Enne tööaja korralduse muutmist, peab tööandja töötajate kaasamise põhimõttest lähtuvalt informeerima ja konsulteerima töötajate esindajatega või nende puudumisel töötajatega tööaja korralduse küsimustes vastavalt töötajate usaldusisiku seaduses ette nähtud tingimustel ja korras.