Üksikasjad

Avaldatud: 10 april 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Priit Liiviste

Kui lihtne on tööotsijail Eesti tuntumates töövahendusportaalides toimetada ja neist otsitavat leida.

Töötukassa iseteenindusportaali kõrval, mis vahendab praegu umbkaudu 2500 tööpakkumist, on suurimateks töövahendusportaalideks CV Online enam kui 10 000 tööpakkumisega ning CV Keskus, kus on üleval ligi 8500 tööpakkumist. EkspressJob ja Hyppelaud.ee on võrreldes eelnimetatutega märkimisväärselt väiksema tööpakkumiste arvuga, neist on leida vaid paari­kümmet ametikohta.

Aga ka väiksematest tööportaalidest, nagu EkspressJob, milles leidub kümneid kordi vähem tööpakkumisi kui suuremate konkurentide lehtedel, võib tööotsingul ootamatult kasu olla, sest vaatamata pakkumiste vähesele hulgale võib sealt leida töökuulutuse, mida mujal üleval ei olegi.

CV Keskuse puhul ei saa ilma registreerumata ja sisse logimata mitmeid tööpakkumiskuulutusi üldse vaadatagi, samal ajal aga võib mõne sellise pakkumise teksti leida ka CV Online’ist või töötukassa kodulehelt ja vajalik info on tööotsijal sisselogimatagi käes.

Töötukassa iseteenindusportaali süsteem on lihtne ja selge ning võimaldab pakutavate töökohtade vahel võrdlemisi hõlpsalt orienteeruda. Kuulutustes on selgelt esile toodud töökirjeldused ja kontaktid, ent ametlikuks kandideerimiseks ja CV esitamiseks tuleb portaali sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abiga ning seda võimalust ei pruugi kõigil tööotsijatel olla. Selles osas on kommertsportaalide süsteem pisut mõistlikum ning võimaldab pärast üsna lihtsaid registreerumisprotsesse tavapärast kasutajanime ja parooliga sisselogimist.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 april 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Sekretar.ee

Töölepingu seadus sätestab tööandja õiguse keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks.

Samuti töölepingu seadus toob välja ka isikute loetelu, kellel on õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal nagu näiteks:

· vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;

· vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;

Küsimus: kas eelpool mainitud vanematel on õigus nõuda lühemat põhipuhkust kui nt 7 päeva (enamaltjaolt soovitakse võtta koolivaheajal puhkust esmaspäevast reedeni) või tööandjal on õigus keelduda lühema puhkuse kui 7 kalendripäeva andmisest mainitud vanematele?

Küsimusele vastab tööinspektor-jurist Larissa Tihhonova: Töölepingu seaduse § 69 lg 7 kohaselt soodustatud isikutel on küll õigus nõuda põhipuhkust neile sobival ajal, kuid nad ei saa nõuda põhipuhkust lühemate kui seitsmepäevaste osadena (va kui selleks on tööandja nõusolek). Töölepingu seaduse § - is 68 lg 5 tööandja õigus keelduda puhkuse andmisest lühemate kui 7-päevaste osadena aitab vältida puhkuse põhjendamatut osadeks jagamist ja seeläbi puhkamise aja pikendamist.

Antud põhimõte tuleneb järgnevast. Töölepingu seaduse § 69 kohaselt peab tööandja koostama puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ning selle määramisel võtta arvesse töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega.

Puhkuste ajakava koostamisel peab tööandja kindlasti arvestama töölepingu seaduse § 69 lg 7 nimetatud isikute (sh vanemad, kes kasvatavad kuni seitsmeaastast last ja vanemad, kes kasvatavad seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal) soove.

Töölepingu seaduse § 68 sätestab põhipuhkuse andmise korra. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Samuti on tööandjal õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks.

Seega ei näe seadus ette põhipuhkuse andmise osas eriregulatsiooni (nt põhipuhkuse võimaldamist lühemate kui seitsmepäevaste osadena) töötajate suhtes, kellel on töölepingu seadusest tulenevalt õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal.

Urve Vilk

Üksikasjad

Avaldatud: 10 april 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

Firma otsustas kolida kogu tootmise Hiina. Aga peale tootmise on neil samas tehases ka teised osakonnad. Näiteks hooldusosakond, mis peaks väidetavalt jääma Eestisse, selle peaks üle võtma teine firma. Kuidas jääb siis töölepingutega, kas neid tohib automaatselt pikendada? Meile on öeldud, et see, kes ei ole nõus teise firma alla üle minema, peab lahkuma ja koondamisraha ei saa. Kuidas sellega tegelikult on?

Eeldan, et küsija peab töölepingu automaatse pikendamise all silmas senise tähtajatu töölepingu üleminekut uuele tööandjale.

Töölepingu seaduse (TLS) § 112 lg 1 kohaselt lähevad ettevõtte (osakonna) üleminekul töölepingud muutumatul kujul üle omandajale (uuele tööandjale), kui jätkub sama või sarnane majandustegevus. Tööandjal, nii endisel kui ka uuel, on keelatud ettevõtte ülemineku tõttu kellegi töölepingut üles öelda.

Töölepingud lähevad uuele tööandjale üle n-ö automaatselt, selleks ei ole vaja eraldi tööandjate ega töötajate nõusolekut. Kui keegi töötajatest ei soovi uue tööandja juures jätkata, on tal võimalus tööleping n-ö oma soovil üles öelda. Koondamist ega koondamishüvitisi ta nõuda ei saa. Koondamise olukord võib tekkida majanduslikel põhjustel, kui töö lõpeb, aga siis otsustab tööandja, keda ta koondab.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 april 2012

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Indrek Teder on seisukohal, et töötuskindlustuse seadus on vastuolus põhiseadusest tuleneva üldise võrdsuspõhiõigusega. Seadus jätab töötud, kes on töötuskindlustusmaksu tasunud ehk end töötuse puhuks kindlustanud, täielikult ilma töötuskindlustushüvitisest või lubab hüvitist maksta oluliselt lühemal ajavahemikul, kui tööandja pole igal kuul töötuskindlustusmaksu tasunud.

Seadus kohtleb end töötuse puhuks kindlustanud inimesi põhiseadusvastaselt erinevalt tööandja tegevuse tõttu ja selle alusel, kas tööandja on tasunud kindlustusmakseid igal kuul või ühel kuul korraga mitme kuu eest.
Õiguskantsler saatis täna, 10. aprillil Riigikogule ettepaneku viia töötuskindlustuse seadus kooskõlla põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega.

Töötuskindlustuse seadus (§ 7 lg 2) sätestab, et kindlustatule arvestatakse üks kuu kindlustusstaaži iga kalendrikuu eest, mil tööandja maksis kindlustatule töötasu, millelt pidas kinni töötuskindlustusmakse. Õiguskantslerile laekunud avaldustest on aga ilmnenud, et mõningatel juhtudel ei maksa tööandja töötajale töötuskindlustusmaksuga maksustatavat tasu välja mitte igal kuul, vaid ühel kuul korraga mitme kuu eest. Niisugused juhud on põhjustatud näiteks sellest, et tööandja maksab töötajale enne tolle pikemale puhkusele minekut puhkusetasu ja töötasu välja korraga või maksab kuni 12 kuuks sõlmitud töölepingu lõppemisel töötajale korraga nii töötasu kui ka lõpparve.

Nendel töötajatel, kellele tööandja maksab ühes kuus välja töötasu mitme kuu eest, ei pruugi tekkida õigust töötuskindlustushüvitisele või väheneb periood, mille jooksul nad on õigustatud hüvitist saama. Seda seetõttu, et töötuskindlustuse seadus nõuab iga kalendrikuu põhist arvestust ja töötuskindlustusmaksu kinnipidamist igal kuul. Kui tööandja on maksnud inimesele töötasu välja ühes kuus mitme kuu eest korraga, läheb töötuskindlustusstaažina arvesse vaid makse tegemise kuu sõltumata sellest, et kõigi kuude eest on töötuskindlustusmakse tegelikult tasutud.
Seadusandja eesmärk nende töötajate töötuskindlustushüvitisest ilmajätmisel või neile hüvitise olulisemalt lühemal ajavahemikul maksmisel oli tagada töötuskindlustuse süsteemi tõhus toimimine ja töötuskindlustushüvitise arvutamise aluseks olevate andmete lihtne kontrollitavus. Õiguskantsleri hinnangul ei ole aga töötuskindlustuse süsteemi efektiivsus ja andmete lihtne kontrollitavus piisavalt kaalukas põhjus, miks jätta töötuskindlustusmaksu tegelikult maksnud isik töötuskindlustushüvitisest ilma või maksta talle seda hüvitist oluliselt väiksemal ajavahemikul. Ka Riigikohus on ühes sarnases asjas asunud seisukohale, et hüvitise lihtne administreeritavus ei õigusta ebavõrdset kohtlemist. Indrek Teder pöördus juba 2011. aasta 23. mail sotsiaalministri poole märgukirjaga, et töötuskindlustuse seaduse eelnimetatud säte on vastuolus põhiseadusest tuleneva üldise võrdsuspõhiõigusega.

Seetõttu tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku viia töötuskindlustuse seadus (§ 7 lg 2) kooskõlla põhiseaduse nõudega: kõik on seaduse ees võrdsed (§ 12 lg 1 esimene lause).

Juuli Laanemets