Üksikasjad

Avaldatud: 03 april 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Küsimus: Tööandjal on probleem töötajaga, kellel on alles katseaeg, kuid too viibib praegu haiguslehel. Soovime temaga töölepingu lõpetada võimalikult kiiresti, kuna ta ei saa oma tööülesannetega hakkama ja tema kohta on esitatud ka juba kolm kirjalikku kaebust. Kas võib seda teha haiguslehe ajal ja mis paragrahvile tuleks sel juhul viidata?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ka töötaja töövõimetuslehe ajal. Töölepingu ülesütlemise põhjendus saab tugineda seaduses toodud alustele. Kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja/või isikuomadused pole katseajal vastanud tasemele, mida nõutakse kokkulepitud töö tegemisel, siis on tööandjal õigus tööleping katseaja jooksul üles öelda töölepingu seaduse (TLS) § 86 lõike 1 alusel. Ülesütlemist tuleb ülesütlemisavalduses töötajale põhjendada.

Katseajal tuleb töölepingu ülesütlemisest ette teatada 15 kalendripäeva või hüvitada töötajale vähem ette teatatud päevad.

Ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus tuleb edastada töösuhte teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lõige 1). Suuline ülesütlemisavaldus on tühine ja tagasiulatuval kuupäeval leping lõppeda ei saa. Kõige varem saab leping lõppeda tahte teatavaks tegemise päeval - näiteks avalduse töötajale kättetoimetamise või tähitud kirjana postkontoris kättesaadavaks tegemise päeval. Ülesütlemisest katseajal võib teatada ka katseaja viimasel päeval, kuigi leping lõpeb alles pärast katseaja lõppu.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse. Seekord on teemaks töötaja erakorraline vallandamine.

Töötaja küsib

Töötasin ettevõttes ettekandjana tähtajatu töölepingu alusel. Tööandja lõpetas minuga töölepingu erakorraliselt järgmisel põhjusel: kõikidele töötajatele anti kliendikaardid, millega töötajad said toidult ja alkoholilt allahindlust. Kui minule kaart anti, siis tööandja ei selgitanud reegleid, mis selle kaardiga kaasnevad ja minu töölepingus selle kohta punkti ei ole.

Veebruarikuu keskel saadeti kõikidele töötajatele e-kiri, et kaarti tuleb kasutada ainult enda tarbeks ja toitu saab võtta tund aega enne tööd, töö ajal ning tund aega peale tööd. Peale e-kirja saamist ma käitusin ka vastavalt. Märtsikuu alguses kutsus aga ülemus mind enda kabinetti ja ütles, et olen vallandatud, kuna kasutasin kaarti vabal ajal ning enda kaaslase tarbeks. Tegu oli juhtumiga, mis leidis aset veebruaris enne juhendava e-kirja saabumist. Tööandja ütles, et varastasin ettevõttelt ja see on lubamatu. Soovin nõu, mida on mul antud juhtumil võimalik enda kaitseks ette võtta.

Vastab tööinspektor-jurist Sirje Aava

Juhtumil, kus töötajaga on tähtajatu tööleping erakorraliselt üles öeldud, on töötajal võimalus töölepingu ülesütlemine vaidlustada, kui töötaja leiab, et töölepingu ülesütlemine oli põhjendamata ehk ebaseaduslik.

Vastavalt töölepingu seaduse § 104 lõikele 1 juhul, kui tööleping on üles öeldud seadusest tuleneva aluseta või ülesütlemine on seadusele mittevastav, siis loetakse, et ülesütlemine on tühine. Seega olukorras, kus tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles ilma seadusliku aluseta, on tegemist tühise ülesütlemisega.

Töölepingu seaduse § 107 lõige 1 sätestab, et kui töövaidluskomisjon või kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Seega juhul, kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles seaduslikku alust omamata, tuvastab töövaidluskomisjon või kohus, et ülesütlemine on tühine ning tööleping ei ole erakorralise ülesütlemisega lõppenud.

Töötajal on võimalus enda tööle ennistamist nõuda. Kuid kuna praktikas ei ole töösuhte jätkamine pärast ennistamist enamikul juhtudel pooltevaheliste lahkarvamuste tõttu võimalik, siis ennistab töövaidlusorgan töötaja tööle vaid juhul, kui mõlemad pooled sellega nõus on.

Poolte n-ö sundimine töösuhte jätkamiseks ei ole kokkusobiv lepinguvabaduse põhimõttega, millest tulenevalt ei saa pooli nende vaba tahte vastaselt sundida jätkama töösuhet kui kestvussuhet.

Kui töövaidluskomisjon või kohus tuvastab, et töötaja tähtajatu töölepingu erakorraline ülesütlemine osutub tühiseks ning töötajal ei ole võimalik töösuhet tööandja juures jätkata, lõpetab töövaidluskomisjon või kohus töötaja taotlusel töölepingu, töölepingu seaduse § 107 lõike 2 alusel ning mõistab tööandjalt töölepingu seaduse § 109 lõike 1 alusel välja hüvitise töötaja kolme kuu töötasu ulatuses.

Töövaidluskomisjon või kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Nimetatud regulatsioon kuulub kohaldamisele juhtudel, kus õigusvastaseks on osutunud töölepingu ülesütlemine tööandja poolt.

Toimetas: Eger Ninn

Üksikasjad

Avaldatud: 02 april 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Kas seoses abiellumisega on mul õigus saada kolm tasulist vaba päeva?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:

Tasulist vaba aega peab tööandja võimaldama töötajale olukordades, kus töö tegemise takistamist ei saanud töötaja ette näha või ise mõjutada. Näiteks perekonnas aset leidnud ootamatute sündmuste või õnnetuste-avariide puhul, samuti perekondlike kohustuste täitmiseks juhtudel, kus töötaja ise ei saanud toimumise aega määrata (lapse jõulupidu lasteaias). Kuna abiellumine on tavaliselt pikemaajaliselt ette planeeritav, siis on seda võimalik korraldada töövälisel ajal, puhkusel olles või muudel tööst vabadel päevadel.

Tööandja võib aga töötajale seadusest soodsamaid tingimusi alati kohaldada ja anda tasulist vaba aega vastavalt poolte kokkuleppele igasuguste töötaja isikuga seotud sündmuste puhul.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kaire Talviste

Kui võlgnik kohustusi ei täida, arestitakse tema palk ja tööandja peab vajaliku summa kinni.

Tallinna kohtutäitur Mati Kadak nendib, et võla sunniviisiline sissenõudmine võib teinekord võlgnikule ka töökoha maksta. „Enamasti lastakse kohe lahti, kui selgub, et töötaja on krooniline võlgnik. Tihti on nii, et kui saadame tööandjale palga arestimise akti, siis järgmisel nädalal tuleb juba teade, et see inimene ei tööta meil enam,” selgitab Kadak.

Et teave kunagi rumala peaga võetud SMS-laenust tööandjani ei jõuaks, tuleks oma võimalusi kohtutäituriga arutada. „Ei tasu end ära peita,” soovitab Kadak.

Kui võla sissenõudja on maksegraafikuga nõus ja võlgnik täidab oma lubadusi, ei pea tööandja oma töötaja eraelus toimuvast teada saamagi. Kadaku sõnul poeb enamik inimesi siiski peitu, koostööd teeb vaid kolmandik võlgnikke. Ülejäänutelt tuleb võlg sisse nõuda sunniviisil.

Sageli pöörduvad tööandjad kohtutäiturite poole küsimusega, kui palju on neil õigust töötaja palgast kinni pidada. Seadus on keeruliselt kirjutatud, ent lihtne arvutustabel ripub kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel, et tööandjate elu lihtsamaks teha. „Olen tööandjad otse sinna suunanud ja pärast neil enam küsimus pole olnud,” lausub Kadak.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.