Artiklid
- Üksikasjad
Olenevalt töö iseloomust ja ülesannetest on tööandjal õigus lähetada töötaja väljapoole ettenähtud töökohta.
Tööandjal tuleb aga seejuures katta lähetusega seotud kulud ning välislähetuse puhul maksta töötajale ka päevaraha. Lähetuskulude hüvitamisega kaasnevad omakorda mitmed tingimused, millest nii tööandjal kui töötajal juhinduda tuleb, kirjutas D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse juhatuse liige Maiko Kalvet Delfi majandusele.
Keda ja kui kauaks võib töölähetusse saata?
Kui tööandja ja töötaja pole omavahel teisiti kokku leppinud, on maksimaalne töölähetuse pikkus kuni 30 järjestikust kalendripäeva. Kuigi lähetusse saatmisega ei kaasne suuri piiranguid, mõningad tingimused siin siiski on. Näiteks rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata aga üksnes siis, kui selleks on oma nõusoleku andnud nii alaealine töötaja kui tema seadusliku esindaja.
Lähetusega seotud kulude hüvitamine
Seadusest tulenevalt peab tööandja hüvitama töötajale lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulud ning tööülesande täitmisega kaasnevad muud mõistlikud kulud. Tüüpilised kulud, mida tööandja hüvitab, on näiteks sõidupiletite, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo või valuutakurssidega seotud kulud. Kui töötaja suundub lähetusse oma isikliku autoga, tuleb tööandjal katta sõiduki kasutamisega otseselt seotud ning täiendavalt tekkinud kulud, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud.
Kui töötaja suundub töölähetusse välisriiki, peab tööandja lisaks lähetusega seotud kuludele maksma töötajale ka välislähetuses oldud aja eest päevaraha, tehes seda vähemalt alammäära ulatuses, milleks on 22,37 eurot päevas. Kui lähetuskohas tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine, on tööandjal aga õigus vähendada välislähetuse päevaraha kuni 70 protsenti.
Välislähetuse päevaraha maksmise tingimused
Välislähetusel viibival töötajal on õigus saada lähetusel viibimise eest päevaraha tingimusel, et välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00 ning saabumise päeva eest siis, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00.
Töölähetusega seotud kulude hüvitamiseks tuleb töötajal esitada tööandjale kulu tõendav dokument. Kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja omalt poolt kirjaliku otsustuse. Oluline on lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis ära märkida töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad.
Töötaja lähetamine mitme tööandja või kolmanda isiku poolt
Juhul kui töötajal on rohkem kui üks tööandja ning töötaja saadavad lähetusse mitu tööandjat samal ajal, on töötaja kohustatud tööandjat teavitama teise tööandja lähetusse saatmise otsusest ning talle määratud päevarahast. Topelt päevaraha töötajale maksma ei pea. Seega kui üks tööandja seda juba teeb, siis teisel päevaraha maksmise kohustus puudub.
Kui töötajale maksab välislähetuse päevaraha kolmas isik, on tööandja kohustatud töötajale maksma päevaraha alammäära ja kolmanda isiku makstava summa vahe. Töötaja peab omalt poolt esitama tööandjale kolmanda isiku kinnituse päevaraha maksmise kohta või kinnitama selle saamist.
Delfi Majandus
- Üksikasjad
Noor üksikema sünnitas lapse ja sai seetõttu 1,5 aastat emapalka. Nüüd on emapalk lõppenud. Enne sünnitust oli naine töötu, nii et sai ennast töötuna registreerida, samas töötutoetust talle ei makstud.
Mis toetused on riigi poolt ette nähtud sellistele noortele emadele, kes saavad praegu riigilt vaid 19 eurot?
Kas ta saab end jälle töötuna arvele võtta ja töötutoetust
64 eurot kuus?
Vastab Elve Tonts
sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht
Noorel emal on õigus igakuisele lapsetoetusele, mis on 19.18 eurot. Õigus on ka igakuisele 38.35 euro suurusele lapsehooldustasule kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lisandub ka üksikvanema lapse toetus, mille suurus on samuti 19.18 eurot ja mida makstakse juhul, kui lapse sünniaktis (rahvastikuregistris) puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel.
Seega, nõutavate eelduste olemasolul võib kõnealune noor ema sotsiaalkindlustusameti kaudu riigilt saada kokku 76.71 eurot (1200 kr) kuus. Taotluse esitamiseks või täpsema informatsiooni saamiseks tuleks pöörduda elukohajärgse pensioniameti büroo klienditeeninduse poole, kontaktandmed on aadressil www.ensib.ee/klienditeenindused/ või helistada infotelefonile 16 106.
Töötuna arvele võtmise tingimusi ja töötutoetuse saamise võimalusi selgitab Eesti Töötukassa. Töötukassa e-posti aadress on , infotelefon 15 501.
- Üksikasjad
Tööinspektsioon tuletab meelde, et riigipühale eelneval päeval, 22. juunil on tööpäev lühendatud kolme tunni võrra.
Tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra töölepingu seaduse § 53 alusel. Seaduses ettenähtud tööpäeva lühendamine uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelneval päeval on tööandja kohustus, mitte võimalus, märkis tööinspektsioon.
Riigipühade ehk 23. ja 24. juunil töötavatele inimestele tuleb maksta tööandja töö eest kahekordset töötasu. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et ööajal või riigipühal tehtav töö hüvitatakse täiendava vaba aja andmisega, mitte lisatasu maksmisega.
Toimetas: Kadri Inselberg
- Üksikasjad
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsioonile esitatud küsimuse koos juristipoolse vastusega. Seekord on teemaks alaealise tööle võtmine.
Küsimus
Võtame suvisel koolivaheajal tööle 16-17-aastaseid alaealisi kaheks nädalaks töövahetusega kell 8.00-15.30, tunnitasu 1,73 eurot. Töö on kerge (haljasalade hooldamine). Ega neile ei tule maksta puhkusehüvitist, sest leping kestab 14 päeva?
Vastab lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist Neenu Pavel
Alaealisele näeb töölepingu seadus ette 35-kalendripäevase põhipuhkuse. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud väljatöötatud kuid kasutamata puhkuse rahas hüvitama. See, et töösuhe kestis ainult mõned nädalad, tööandjat sellest kohustusest ei vabasta.
Arvutuskäik on järgmine:
35:365 (liigaastal 366) = 0,095 kalendripäeva hüvitist töösuhte ühe päeva eest. Kui töösuhe kestis lepingu kohaselt 14 päeva, siis rahaline hüvitis on 0,095*14 = 1,33 kp.
Tunnitasu osas hakkas silma rikkumine. Alates 01.01.2012.a on töölepingu alusel töötamise korral Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnitasu alammäär 1,80 € /tunnis. TLS § 29 lg 6 kohaselt alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.
Juhin tähelepanu ka alaealiste töö- ja puhkeajale. Töövahetuse kestusest järeldub, et tööpäev on 7-tunniline ja 30-minutiline vaheaeg on arvestatud tööajast välja, mis on ka seaduses toodud normiga vastavuses (eeldades, et teie 16-aastased ei ole enam koolikohustuslikud).
Kuid vastuolu tekib TLS § 51 lg 2 p 4-ga, mille kohaselt 16-17-aastasele alaealisele peab 24-tunnises vahemikus jääma vähemalt 17 tundi järjestikust puhkeaega. Lühema järjestikuse puhkeaja kokkulepe ei ole nende alaealiste töösuhtes lubatud. Järelikult peaks iga järgnev tööpäev algama 30 minutit hiljem kui eelmine ja reedeks oleks töövahetus kell 10.00-17.30.
Toimetas: Eger Ninn
- Üksikasjad
Lugeja Sven Tölp kurtis toimetusele, et praegu kehtivate maksuseaduste järgi võtab riik suvel alates pere teisest lapsest laste teenitud raha hiljem tuludeklaratsiooniga vanemate taskust tagasi ja palus selgitust. Tegelikult see siiski nii ei ole.
«Paljulapseliste perede laste suvel töötamine on tegelikult perekonna jaoks kahjumlik. See muserdab ka lapsi, kuna rõõm nende omateenitud rahast tuhmub, kui lapsevanemad aasta lõpus tuludeklaratsiooni asuvad täitma. Ainsana saab teenitud rahast rõõmu tunda vaid pere vanim laps. Tekib absurdne olukord, kus lastel pole tööl käia kasulik,» kirjutas Tölp.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi vaidles sellele vastu: «Iga inimene maksab teenitud tulult tulumaksu, võttes arvesse talle antud maksuvabastused. Suvel töötavale noorele palka makstes saab tööandja arvestada maksuvaba tuluga ja tulumaksu tuleb hakata maksma alles töötasult, mis ületab 144 eurot kuus. Kui noor saab palka kuni 144 eurot, siis tulumaksu tasuda ei tule.»
Lastevanematele, kellel on kaks ja enam last, on seadusandja näinud ette täiendava maksusoodustuse ehk õiguse kasutada oma lõpliku maksukohustuse arvutamisel teatud tingimustel ka lapse maksuvaba tulu osa. Seega, kui laps ei ole aasta jooksul töötasu saanud, saab vanem kasutada tema maksuvaba tulu täies ulatuses ise.
Kui aga laps on oma maksuvaba tulu ise kasutanud (töötasu makstes on maksuvaba tulu arvesse võetud), siis vanem seda teist korda enam kasutada ei saa. Samas, kui laps ei ole ära kasutanud kogu oma maksuvaba tulu, saab vanem arvesse võtta niiöelda lapsest ülejäänud osa. See tähendab, et topelt maksuvabastust kellelegi ei anta, lapse kohta on üks maksuvaba tulu ja seda saab kasutada kas laps ise, lapse asemel tema vanem või mõlemad kahepeale kokku.
Tähele tasub panna, et selline soodustus on ettenähtud ainult mitme lapsega vanemale. Kui vanemal on vaid üks laps, siis arvutatakse mõlema maksukohustus eraldiseisvalt ja lapse kasutamata jäänud maksuvabastust ei saa tema vanem arvesse võtta.
Ka Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi kinnitas, et igale inimesele on ette nähtud aastas 1728 eurot maksuvaba tulu ja kahe või enama lapse vanemal on õigus täiendavale maksuvabale tulule iga lapse kohta alates teisest kuni tema 18aastaseks saamiseni. Kui laps on tööl käinud ja oma tulud deklareerinud, on ta selle täiendava maksusoodustuse juba ise ära kasutanud ja vanem ei saa seda enam kasutada.
Kui noor on aasta jooksul teeninud alla 12-kordse maksuvaba miinimumi ehk 1728 euro, saab ta kogu makstud tulumaksu tagasi.
«Nii toob suvine tööots väikese lisaraha ka varakevadel. Deklaratsiooni peab esitama noor ise ning vanemad lapse tulusid deklareerida ei saa. Vanem peab lapse teenitud raha aga oma tuludeklaratsiooni mahaarvamiste osas ära näitama ka siis, kui see on alla maksuvaba tulu. Lapse teenitu võrra on vanema kasutada olev lapsega seotud maksusoodustus väiksem,» selgitas Sägi.
Sirje Niitra
Lehekülg 1176 / 1612
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee