Artiklid

1. augustist alates saab füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) abikaasa õiguse riiklikule ravikindlustusele, kui abikaasa maksab tema eest sotsiaalmaksu.

Varem oli talus töötamisel nii: FIEst talumehel oli abikaasale ravikindlustuse saamiseks kaks võimalust – kas mõlemad on samas talus tegutsevad FIEd või sõlmib FIE abikaasaga töölepingu.

Nüüd saab FIE oma ettevõtluses kaasa lööva abikaasa nimele maksta sotsiaalmaksu, ilma et peaks temaga töö- või tööettevõtulepingut sõlmima.

Abikaasa tuleb maksuametis FIE ettevõtluses osalejana registreerida. Nagu meil ikka, abikaasa tähendab praegu ainult ametlikult registreeritud abielu.

Abikaasa ettevõtluses kaasalööjana registreerimiseks on spetsiaalne vorm, mida saab täita internetis või esitada maksuametile väljatrükitud ja täidetud paberina. Seda võib saata ka e-postiga. Vormi saab lasta välja trükkida ka maksuameti teeninduspunktides. Registreerimise kohta annab maksuamet tõendi ja teatab registreerimisest ka haigekassale.

Registreerimisel ei pea seletama, kuidas abikaasa FIE ettevõtluses kaasa lööb. Seadus jätab selle ettevõtja ja tema abikaasa otsustada.

Kogu artiklit saab lugeda Maalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsioonile esitatud küsimuse koos juristi kommentaariga. Sel korral on teemaks lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötaja palga kärpimine.

Töötaja küsib

Tulin lapsehoolduspuhkuselt tagasi ja tööandja teatas, et nüüd on palk kümme protsenti madalam. Ei tehtud ka mingit lepingulisa. On mul õigus tööleping üles öelda?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal

Vastavalt töölepingu seadusele saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel, sh töötasu kokkulepet. Lapsehoolduspuhkuselt naastes kehtib tööleping samadel tingimustel, mis oli viimati kokku lepitud, kuni ei tehta poolte kokkuleppel muudatusi.

Kui tööandja maksab tehtud töö eest palgapäeval siiski vähem töötasu, on see temapoolne kohustuste rikkumine, millele saate kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, faks) reageerida ja tähelepanu pöörata. Rikkumise jätkudes on töötajal õigus töötasu maksmisega olulise viivitamise tõttu tööleping erakorraliselt üles öelda. Tööandjal on sel juhul kohustus maksta töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Toimetas: Eger Ninn

TÖÖINSPEKTSIOON
08.08.2012
Pressiteade
Meestöötajad on riskialtimad ning satuvad kergemini õnnetustesse. Viimase nelja aasta jooksul on Eestis toimunud ligi 14 000 tööõnnetust, milles kannatanutest ligi 2/3 on mehed.

2008.–2011. aastatel toimus Eestis kokku 13 970 tööõnnetust. Sealhulgas meestega juhtus 65 protsenti kõigist õnnetustest ehk 9020 juhtumit ning naistega 35 protsenti ehk 4950 juhtumit.
„Teatud mõttes on see paratamatus, kuna mehed töötavad tegevusaladel, kus on ohtlikumad tööd,” märkis Rein Reisberg, Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja. „Teine põhjus on eesti mehe suhtumises: takistuse tekkides ei kutsu mees appi spetsialisti, vaid arvab, et saab ise kõigega hakkama, kuigi vaja oleks näiteks elektrikuoskusi. Naised on alalhoidlikumad, mõtlevad enne tegutsemist. Meestele võiks soovitada, et nad ei tormaks tegema igasuguseid töid, vaid teeksid ainult seda, milleks on välja õppinud.”
Tegevusvaldkondade lõikes toimus mullu enim tööõnnetusi meestega ehitusalal ning naistega tervishoiu ja hariduse alal. Vanuseliselt toimus eelmisel aastal kõige rohkem tööõnnetusi 25–34aastastega, eelkõige selles vanuses meestega. Naistega toimus enim tööõnnetusi 45–54aastaste vanusegrupis.

Töösurmades hukkuvad peamiselt mehed
Viimase nelja aasta jooksul on tööõnnetustes hukkunud 76 inimest, kellest valdav enamik ehk 73 on mehed ning 3 on naised.
Paljud saatusliku lõpuga tööõnnetused oleks jäänud juhtumata, kui töötajad järgiksid ohutusnõudeid. Näiteks juhtum, kui 18aastane noormees lülitas kogemata tööle hüdropressi, mis surus turvast kilekotti, ning toimetas selle juures edasi… kuni jäi pressi surveplaadi ja kambri seina vahele, saades surmavaid kehavigastusi. Paraku ei kuulnud nooruk masina töölerakendumist, kuna ta kuulas kõrvaklappidest muusikat.
Samuti juhtum, kui autojuhina töötav 43aastane mees sõitis raudteeülesõidul ette lähenevale rongile. Rongijuht tegi kiirpidurduse, kuid kokkupõrget ei olnud võimalik vältida.

Kuidas tööõnnetusi vältida?
Tööõnnetuste toimumist aitab vältida korrektne töötervishoiu ja tööohutuse korraldus. Igas ettevõttes peab olema töökeskkonnaspetsialist, kel on vajalikud teadmised töökeskkonnast ja tööohutusest. Rohkem kui kümne töötajaga ettevõttes peab valima ka töökeskkonnavoliniku, kes esindab töötajate huvisid läbirääkimistel tööandjaga.
Töökeskkonnaspetsialisti ülesannete hulka kuulub töökeskkonna riskianalüüsi korraldamine, ohutusjuhendite koostamine, tööõnnetuste uurimine jms. Töökeskkonnaspetsialist peab igapäevaselt jälgima ja kontrollima, milline on ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse olukord. Ohtu märgates peab ta tarvitusele võtma abinõud selle vältimiseks või mõju vähendamiseks. Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui töötaja elule või tervisele on tekkinud otsene oht, mida ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.

Tööandja võib ka ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust. Tööinspektsiooni poolt üle Eesti pakutavate tasuta koolituste ajakavaga saab tutvuda Tööinspektsiooni veebilehel www.ti.ee (http://ti.ee/index.php?page=1550&) ja teabepäevade ajakavaga (http://ti.ee/index.php?page=1103&). Vastavaid tasulisi koolitusi pakuvad ka mitmed koolitusfirmad.

Tööõnnetuste statistikaga saab tutvuda Tööinspektsiooni veebilehel siin.

Lisainfo:
Evelin Kivimaa,
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist
Tel: 626 9403, 5699 2324

Kui meestega juhtub meestega tööõnnetusi enim ehitusalal ja vanuses 25-34 aastat, siis naiste tööõnnetused on sagedasemad tervishoiu ja hariduse alal.

Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Evelin Kivimaa ütles, et neid kahte ala omavahel võrreldes on õnnetusterohkem tervishoid.

Mullu meditsiinialal juhtunud tööõnnetusi põhjustas sageli libisemine ja kukkumine kas kõndides, joostes või mõne muu sellise tegevuse tagajärjel (25 juhtumit), patsiendi või kliendi ettearvamatu käitumine või rünne (21 juhtumit) ning nahka läbistav kokkupuude (13 juhtumit).

Näiteks sai üks hooldajana töötav naine vigastada, aidates haiget toolile istuma. «Hooldaja juhtis haige ülakeha vasaku käega, kui haige hüppas ja laskus toolile istuma, surudes oma keharaskusega hooldaja käe keskmise sõrme enda keha ja toolileeni vahele,» rääkis Kivimaa. Ootamatu reaktsiooni tagajärjeks oli hooldaja vasaku käe ühe sõrme murd.

Kivimaa tõi näite ka ühest haridusalal juhtunud tööõnnetustest. «Õpetaja, vanem proua hakkas minema 5.-6. klassi tüdrukute suusatundi. Kuna ühel tüdrukul puudusid suusasaapad, andis õpetaja talle enda saapad ja pani ise jalga õpilase saapad. Õpetaja ei veendunud selles, kas need saapad on talvetingimustes temaealisele inimesele turvalise tallaga. Pealegi seisid need saapad koolimajas soojas ja õpetaja läks nendega julgelt külmale lumele. Jõudnud koolimaja nurgani, ta millegipärast libastus ja kukkus nii, et jalg jäi enda alla.»

Koolimaja aknast maas kolleegi maas istumas näinud meesõpetaja läks appi ja püüdis teda koolimajja tagasi aidata, kuid mõne sammu pärast kaotas proua teadvuse. Vaja läks veel ühe meesõpetaja abi, et kannatanu koolimajja toimetada. Kohale kutsuti kiirabi ja pärast naise toibumist selgus, et viga oli saanud tema parem jalg, mis pandi haiglas kipsi.

Tööinspektsiooni statistika järgi toimus mullu naistega enim tööõnnetusi 45–54-aastaste vanusegrupis.

Inspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon rõhutas, et tööõnnetuste vältimiseks on olulised koolitus ja ettevaatus: «Et töötaja hoomaks, et tema tegevusala ei ole täiesti ohutu. Mitmel puhul on meditsiinivallas tööõnnetus juhtunud seetõttu, et töötaja on kaotanud ettevaatuse näiteks patsiendi käitumise osas.»

Kivimaa lisas, et Eesti ettevõtetes on üks suuremaid probleeme puudulik juhendamine ja väljaõpe ning selles osas on paljuski tööandja teha. «Suur osa tööõnnetusi toimub just alla aasta tööl olnud töötajatega. Samas on oluline ka see, kui hoolikalt järgib ohutusnõudeid töötaja ise: kas ta kasutab isikukaitsevahendeid, näiteks kiivrit ehitustellingutel turnides,» sõnas Kivimaa.

Merike Teder

Lugeja küsib: Mingi aeg jagas tööandja palgalipikuid suisa sundkorras ja neid sai igaüks. Siis said neid vaid need, kes selleks avalduse kirjutasid, nüüd pole enam sedagi. Räägitakse nagu oleks see ärisaladus. Kas ja mille alusel oleks töötajal ka nüüd õigus saada nn palgalipikut kui selleks soovi on? Vahel oleks hea teada millest väljamakstud töötasu koosneb.

Vastas Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Ka praegu kehtiva töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lõike 2 punkti 12 alusel on töötajal õigus nõuda teatist, mis sisaldab andmeid talle arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Töötajal on õigus küsida andmeid nii igakuise töötasu kui ka lisatasude, preemiate jms kohta.
Samuti on õigus küsida infot keskmise töötasu arvutamise kohta sõltumata sellest, kas talle arvutatakse või makstakse ajatöötasu või arvutatakse ja makstakse töötasu tükitöö alusel.
Juba nimetatu sätte kohaselt on töötajal õigus saada ka muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi.
TLS § 22 sätestab tööandja õiguse määrata, millise teabe osas kehtib töötajal saladuse hoidmise kohustus töölepingu kehtivuse ajal ja pärast töösuhte lõppu.

Töötaja peab töölepingu kehtimise ajal hoidma saladuses talle seoses tööülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Eelkõige on selliseks saladuseks tööandja tootmis- või ärisaladus. Teabe määratlemine saladusena peab olema põhjendatud tööandja huvide kaitsega. Mõistlik on saladuse hoidmise kohustusega siduda tööprotsessi, tootearenduse või kliendibaasiga seonduvat. Kogu töösuhtega seotud teabele saladuse hoidmise kohustuse kehtestamine ei ole põhjendatud. Samuti ei saa üldjuhul olla põhjendatud ärisaladuse hoidmise kohustuse kehtestamine töötajaga seotud teabele, s.h töötaja töötasu andmetele.

Et töötajal tekiks kohustus ärisaladust hoida, tuleb tööandjal selle sisu TLS § 6 lg 3 alusel määrata kirjalikult ja see töötajale ka kirjalikult teatavaks teha. Kui tööandja ei ole ärisaladusena määratud teabe sisu töötajale kirjalikult teatavaks teinud, eeldatakse, et sellekohast kohustust ei ole ka määratud (TLS § 6 lõige 9).

Isegi siis kui tööandja on töötaja töötasu andmed ärisaladuseks tunnistanud ja Teil lasub kohustus seda saladuses hoida, ei võta see Teilt õigust teatise saamiseks. Seega tuleks pöörduda oma sooviga tööandja poole ja leppida kokku kas igakuine või ka ühekordne teatis antakse Teile paberkandjal või saadetakse Teile e-postiga Teie e-posti aadressile.

Juuli Laanemets