Üksikasjad

Avaldatud: 28 Oktoober 2012

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Maaleht

Mis juhtub siis, kui sureb see abikaasa, kelle arvele kanti laste kasvatamise eest pensionistaaži lisa? Kas see abielupool, kes on veel elus, võib siis kadunukese käest nt pensioniametis surmatunnistust ette näidates laste kasvatamise lisa enda pensionile juurde saada?

VASTAB KATRIN VÄLLING
sotsiaal­kindlustusameti peaspetsialist

Kui vanem jõuab praegu vanaduspensioniikka, siis eeldatavasti on ta jõudnud oma last (lapsi) kasvatada kaheksa aastat kuni 1998. a lõpuni. Seega pensionistaaži arvestamisel arvatakse lapse kasvatamise aeg tema pensioniõigusliku staaži hulka (kaks aastat iga lapse kohta).

Kui lapse kasvatamise aeg arvatakse isiku pensionistaaži hulka, siis sama lapse kasvatamise aja eest pensionilisa pensionile juurde ei arvutata. Õigus nn täiendavale pensionilisale ühe aastahinde väärtuses iga lapse kohta tekib alates 1. jaanuarist 2015. Aastahinde väärtus on praegu 4,515 eurot.

Vanem, kes taotleb lapse kasvatamise aastate arvamist oma pensionistaaži hulka, peab pensioniametile esitama selle kohta teise vanema kirjaliku nõusoleku.

Teine vanem võib anda nõusoleku lapse kasvatamise aja arvamise kohta pensionistaaži hulka tingimusega kuni tema vanaduspensioniikka jõudmiseni. Vastava avalduse (nõusoleku) vormi saab pensioniameti klienditeenindusest.

Kui vanem, kelle pensionistaaži hulka on arvatud lapse kasvatamise aeg, sureb, on teisel vanemal õigus esitada pensioniametile taotlus selle aja arvamise kohta enda pensionistaaži hulka.

Surmatunnistust ei ole vaja esitada, andmed isiku surma kohta tehakse kindlaks rahvastikuregistris olevate andmete alusel.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 Oktoober 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Töötud ja tööandjad elavad justkui kahes eri maailmas:
ühed ei leia vaatamata suurtele pingutustele tööd, teised väidavad, et ei leia töötajaid.

Olukorda Eesti tööturul ilmestab hästi näide Tõlliste vallast, töötuse kõrge taseme poolest tuntud Valgamaal.

Töötukassa korraldas seal tööotsijatele mõeldud ürituse, kuhu olid kutsutud ka kohalikud tööandjad. Kuulutust teadetetahvlile ei pandud, selle asemel saadeti 15–16 nooremapoolsele töötule kutse koju ja helistati pärast ka üle. Kohale tuli üks töötu ja kolm tööandjat...

“Väide, et maal pole tööd, ei pea absoluutselt paika,” tõdeb Tõlliste vallavanem Madis Gross. “Enamasti ütleb töötaja, et talle ei maksta piisavalt. Tööandja väidab aga, et inimene pole kõrget palka väärt, tal ei ole vastavat kvalifikatsiooni, ja lihtsa töö puhul nagu laudade ühest hunnikust teise tõstmine ei saagi Eesti keskmist või sellest kõrgemat palka maksta.”

Gross toob näite oma vallast, kus on 1800 elanikku. Aastaid püsis töötute arv seal 80–90 ringis, praeguseks on langenud 63ni. Neist pooled on valinudki kodus olemise elustiiliks – kes käib kalal, kes peab aiamaad. Kuidagi elatakse ära ja oodatakse pensioniaega.

Teised leiavad, et kui töötutele korraldatakse mingeid tegevusi, siis kell 10 hommikul alustada on liiga vara. Veel hullem, kui peab iga päev kuhugi kohale minema.

On ka kolmas seltskond. “Need on tublid naisterahvad, kellele ei ole kodu lähedal tööd pakkuda või on tasu liiga väike ja kel kaugemal käimine ei tasu end ära,” arutleb Gross.

“Tööandjad otsivad ideaalseid töötajaid ja tööotsijad hea palgaga töökohta,” tõdeb MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus juhataja Tõnu Ints. “Nad saavadki maailma asjadest erinevalt aru.”

Vaatamata neile tõdemustele, vähenes registreeritud töötute arv septembris juba seitsmendat kuud järjest. Nii et Eestis jääb tööpuudus alla ELi keskmise. Eelmise kuu lõpus oli töötuna arvel 37 293 inimest, mis on kaks ja pool korda vähem kui kõrgajal üle-eelmise aasta märtsis.

Ka naine sobib taksojuhiks

Hoolimata rõõmustavast statistikast on igal inimesel oma lugu ning sugugi mitte alati vaid helgetes toonides.

Katrin, kes nõustus lehes oma lugu rääkima ilma perekonnanimeta, pani Elvas Enics Eesti ASis trükiplaadi mooduleid kokku. Aasta tagasi sai see töö otsa. “Algul vaatasin niisama kuulutusi, seejärel võtsin ennast töötuna arvele. Haigekassa pärast,” räägib naine.

Enamasti järgnes CVde saatmisele vaikus, vaid kahest-kolmest kohast sai naine eitava vastuse. Ju oli nii palju kandidaate, et tööandja ei suutnud kõigile vastuseid saata, oletab Katrin.

Ühe pisikese motelli administraatori koha osas käis ta ka vestlusel. Palgaks pakuti 1.90 eurot tund miinus maksud. “Töökoht asus nii kaugel, et transporti arvestades oleksin heal juhul nulli jäänud,” arutleb naine. “Äkki oleks hakanud pealegi maksma.” Nii loobus ta pakkumisest.

Töötukassa kaudu käis ta klienditeenindajatele mõeldud vene keele kursusel ja kandideeris pärast seda taksofirmasse dispetšeriks. Seal oli aga parema vene keele oskusega kandidaate, ja Katrinile, kellel on aastatepikkune sõidukogemus, tehti hoopis ettepanek hakata taksorooli keerama.

“Pool tundi pärast dispetšeri koha osas vestlusele minemist tulin välja teadmisega, et kui töötukassa saadab mind taksojuhtide koolitusele, on töökoht kindlustatud,” räägib naine kannapöördest oma elus.

Konsultant ajas paberid korda ja naine saigi paari päeva pärast alanud kursustele. Nüüdseks on ta juba üle kuu aja Tartus taksojuhina töötanud ja armastab seda teha just öösiti, kuna siis on linn tühi. “Päeval on see häda, et paljud kliendid soovivad peatust seal, kus peatuda ei tohi,” toob ta välja peamise põhjuse.

Samas tunnistab naine, et öösiti on olnud nii mõnigi klient, kes pannud mõtlema, et äkki oleks dispetšeritöö olnud etem.

Võib tõdeda, et Katrinil siiski vedas. “Ühele neiule lubati samamoodi nagu mulle, et kui taksojuhikoolitusele saab, siis on töökoht olemas,” räägib Katrin. “Tema konsultant ütles aga, et asjaajamine võtab nädalaid ja koolitusele kohe kindlasti ei saa.”

Samas on tal ka endal mõru maiguga kogemus ajast, kui tema konsultant oli haige ja asendaja kaevas välja selle, et naine oli motelli administraatori kohast ära öelnud. “Ta oli väga kuri ja nõudis veel tagantjärele põhjendusi. Tulin sealt ära väga halva tundega,” meenutab Katrin.

Pärast koolitust vuukima

Tartus elav Jaak Tulp on viimased paar aastat väikesi otsi teinud ja püsivat tööd otsinud.

Tal on küll IPC-spetsialisti ehk elektroonikatoodete kvaliteedihindaja sertifikaat, töötukassa kaudu on ta õppinud IT-spetsialistiks, omandanud ka elektriku B-pädevuse, aga neidki oskusi pole siiani vaja läinud.

Elektrikuna on ta siia-sinna tööle kandideerinud, kuid ükski töökoht pole jäänud püsivaks. “Tööandjate tüüpiline suhtumine on, et kui kogemust pole, siis ei sobi,” tähendab ta.

Nii ongi Tulp pärast iga lühiajalise töösuhte lõppemist sammud töötukassasse seadnud. Suvel käis ta näiteks paneelmajade vuukide hermetiseerija kuuajalisel kursusel – Tartu kutsehariduskeskuses õpetati välja rühm mehi, kes said juuli alguses tööd OÜs Entigrena.

Praeguseks on osa neist sellest tööst ühel või teisel põhjusel loobunud. “Mina olen küll rahul, oleks vaid rohkem selliseid tööandjaid!” ütleb Jaak Tulp.

Natuke teeb muret see, mis saab siis, kui ilm läheb külmaks ja vuukimise hooaeg läbi saab. Samas on tal taskus tähtajatu leping ja seega jääb tööga kindlustamine tööandja ülesandeks.

Tulp on muutunud ka töötusfilosoofiks. Ta tõdeb, et suur osa tööle saamise õnnestumisel on tutvustel. Lisaks soovitab ta olla hakkaja ja minna ise ettevõttesse tööd küsima.

“Enne seda, kui inimene läheb ettevõtte ukse taha koputama ja tööd küsima, võiks ta enda jaoks selgeks mõelda, kas tal on eeldusi sellel kohal hakkama saada ja kas ta tahab ikka seda tööd teha,” arutleb ta.

Iga euro tõi neli tagasi

Töötukassa kõige suurema mahuga teenus ongi tänavu olnud tööturukoolitus, mida on osutatud ligi 25 000 korral. On ju tõsiasi, et aasta pärast koolitust on koolitatute hõivemäär 13 protsendi võrra kõrgem kui muidu väga sarnastel (endistel) töötutel.

Kahe aasta jooksul pärast koolitust on aga iga koolitusse investeeritud euro toonud ühiskonnale tagasi neli eurot, hindab juhatuse esimees Meelis Paavel.

Tõsi on ka see, et töötukassa meetmeid on igal kuul tarvitanud ligi kolmandik registreeritud töötutest, seega rohkem kui ühelgi eelnenud aastal.

Kassa iseteenindusportaal vahendab aga pea sama palju töökuulutusi kui CV Keskus ja CV Online Eestis kokku. Põhjuseks see, et ettevõtete jaoks on töötukassa kaudu töötaja otsimine tasuta ja soovi korral sõelutakse välja parimad kandidaadid.

Lisaks tahab töötukassa sõlmida koostöölepped suuremate tööandjatega, et nende juures inimesi välja õpetada, nii et nad oleksid oskuste poolest nõutud ka teistes sama valdkonna ettevõtetes.

Esimene koostöölepe sõlmiti kuu aega tagasi turvafirmaga G4S, mis võtab tööle keskmiselt 60 inimest kuus. “Tahaksime, et see arv oleks oluliselt suurem,” lausub ASi G4S Eesti juhatuse esimees Priit Sarapuu. Lisaks turvatöötajatele otsib 3000 töötajaga G4S tehnikuid, klienditeenindajaid, lennundusjulgestustöötajaid, parkimise teenindajaid ja kullereid.

Koostööleppe sõlmis ka kinnisvara korrashoidu pakkuv, ligi 1800 töötajaga ISS Eesti. Põhjuseks varasem hea koostöö. “Tänavu on 153 inimest üle Eesti meile läbi töötukassa tööle tulnud,” räägib ISS Eesti juhatuse liige Meelis Krämann.

ISSil on üle Eesti praegu pakkuda ligi 60 puhastusteenindaja kohta – nii kaubandus-, tootmis- ja büroopindadel kui ka koolides.

Samas tõdeb firmajuht, et inimesi leida on üha raskem. “Põhitöötajate värbamisel oleme tööjõupuudust teravamalt tunnetanud 2012. aasta algusest,” hindab Krämann. “Häid töötajaid on üha raskem leida ning seda olenemata ametikohast.”

Pikaajalised tööle tagasi

“Inimeste sekka” tuuakse tagasi ka pikaajalised töötud – pärast asjakohast koolitust ja tööpraktikat õnnestub see ligi pooltel juhtudel.

Tartus asuva Johannes Mihkelsoni Keskuse juhataja Tõnu Intsu sõnul on paljudel pikaajalistel töötutel üks ühine puudus – neil pole kas üldse mingit ametit või on see nii kaua aega tagasi omandatud, et sellega pole enam midagi peale hakata.

On ka võimekaid inimesi, kellel pereprobleemid või valus kogemus eelmiselt töökohalt lahkumisel, mis muudab ta kinniseks. Omaette seltskond on noored, alles koolipingist tulnud ja töökogemuseta või buumiajal lihtsaid töid teinud ning head palka saanud mehed.

“Alla 30aastased mehed ütlevad, et tahaks teha ehitustööd. Kui küsida, millist täpsemalt, siis öeldakse, et igasugust,” toob Ints näite. Tihti ongi inimesed kinni varasemas töös ja tahavad leida täpselt samasugust. Viimasel ajal muutub aga ümberõpe aina olulisemaks.

Pikaajaline töötu ei ole enamasti valmis selleks, et tööandja näitab talle tööotsa kätte. Enne on vaja läbida koolitus ja kohanemine. Inimestel on tarvis end uuesti leida ja motiveerida või siis oma võimalusi reaalsemalt hinnata.

Johannes Mihkelsoni Keskuse koolitusel räägitakse ka tööõigusest ja töölepingu sõlmimisest, õpetatakse elulookirjeldust koostama. Videotreeningul mängitakse läbi tööintervjuu, et hirme maha võtta.

Seejärel otsib keskus inimese oskusi ja võimeid arvestades talle mõne tööandja juures praktikakoha. Intsu hinnangul peakski täiendus-, ümber- ja kutseõpe sisaldama rohkem praktikat. Põhjamaades levinud õpipoisiaega Eestis kahjuks veel ei tunta.

STATISTIKA

Töötus septembris

- Töötuna oli arvel 37 293 inimest ehk 5,7% 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.

- Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr endiselt Ida-Virumaal (10,1%) ning madalaim Viljandimaal (3,6%).

- Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid lihttöölised, oskus- ja käsitöölised ning teenindus
ja müügitöötajad.

- 4708 inimest osales tööalasel koolitusel, 1004 tööotsingu töötoas, 814 tööpraktikal, 724 tööharjutusel, 794 tööklubis.

- 50 inimest sai ettevõtluse alustamise toetuse abil ettevõtte luua, 1989 inimest töötas palgatoetusega, 1580 korral osutati karjäärinõustamise teenust.

- 2680 inimest osales veel teistes aktiivsetes meetmetes.

Allikas: töötukassa

KOMMENTAAR
MEELIS PAAVEL
töötukassa juhatuse esimees

Hiljutine rahakriis mõjutas Eesti tööturgu rohkem kui teistes ELi riikides. Paari aastaga (2008–2010) kasvas töötuse määr viiekordselt, 4%-lt 19,8%ni.

Samas on Eesti tööturg alates 2010. aasta esimesest kvartalist ka paranenud kiiremini kui üheski teises ELi riigis. Eurostati viimastel andmetel on Eesti tööpuudus ELi keskmisest madalam, seda vaatamata sellele, et olime kõigest kaks aastat tagasi üks kolmest kõige kõrgema töötusega riigist ELis.

Pikaajaliste töötute arv ja osakaal on samuti langenud. Ka heitunute arv on viimastel andmetel kahanenud kriisieelse tasemeni.

Töötus langeb edaspidigi, kuid tulevikus on langus tõenäoliselt veidi aeglasem. See prognoos kehtib eeldusel, et majandust ei taba uus šokk. Kuivõrd Eesti on väga avatud majandusega, siis kindlasti ei jäta väliskaubanduspartnerite halvem majandusolukord Eesti majandust ja tööturgu mõjutamata.

Lisaks trendile mõjutab töötute arvu ka hooajalisus. Suvel on reeglina rohkem töökohti (hooajatööd) ja seetõttu ka töötuid vähem. Sügise tulek võib seega kaasa tuua mõningase töötuse määra kasvu. Samuti suureneb registreeritud töötute arv üldjuhul jaanuaris, osaliselt seetõttu, et tihti lõpevad (tähtajalised) töölepingud just detsembri lõpuga.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 Oktoober 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Täna avaneb töökeskkonna ja töötervishoiu probleeme käsitlev infoportaal tööelu.ee, kust nii töötajad kui tööandjad leiavad hõlpsasti vajalikku teavet.

Uus veebiportaal on ülevaatlik ja professionaalne abimees tööeluga seonduvatele probleemidele, teatas tööinspektsioon.

«Tööelu portaalist peab kujunema kõige kiirem, lihtsam ja asjatundlikum Eesti tööelu ekspert,» selgitas tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Andres Kraas portaali ellukutsumise eesmärki.

Ta lisas, et portaali unikaalsus seisneb selles, et lõpuks ometi on kogu tööelu puudutav teave koondatud ühte kohta, mis teeb tööinimesele oma probleemidele lahenduse leidmise tunduvalt kergemaks. «Tööelu portaal on erapooletu ja aitab leida nii lahendusi tööküsimustele kui ka ennetada tööelus ettetulevaid probleeme. Loodame, et see tõstab oluliselt tööandjate ja töötajate teadlikkust töökeskkonnast ja töösuhetest,» lisas Kraas.

Toimetas: Hanneli Rudi, Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 25 Oktoober 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Tööandja küsib: Töötajale hüvitatakse ületunnitöö vaba ajaga ning seda ületunnitööga võrdses ulatuses. Kas selle eest peab töötajale maksma ka töötasu?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ann Tiitson:

Töölepingu seaduse kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja ehk ületunnitööd. Kuna ületunnitöö puhul on tegemist erakorralise olukorraga, siis on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord eraldi kokku leppida. Töölepingu seaduse § 44 lõike 6 kohaselt eeldab seadus, et ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega ning see hüvitatakse ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. Kui pooled soovivad, siis võivad nad leppida kokku ka ületunnitöö rahalises hüvitamises, milleks on töötaja 1,5 kordne töötasu.

Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpul ning seega on neid võimalik vaba ajaga hüvitada järgmise perioodi jooksul. Arvestades sellega, et vaba ajaga ületunnitöö hüvitamise eesmärgiks on kompenseerida ületunnitööd tehes kaduma läinud puhkeaeg, tuleks kompenseeritav vaba aeg anda võimalikult ruttu pärast perioodi lõppu, millal ületunnid tekkisid.

Selgitan, et ületunnitöö erakorralisest iseloomust lähtudes peab ületunnitöö tegemine töötajale kaasa tooma täiendava hüvitise tavapärasest erineva tööajaga töötamise eest. Ületunnitöö tegemisele peab seega järgnema piisav hüvitis, mis on suurem kokkulepitud tööaja piires tehtava töö eest saadavast tasust, st ületunnitöö ei saa olla sama „kallis" kui tavaline töötund. Seetõttu ei saa ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga nimetatud vaba aeg langeda töötaja tavapärasele puhkeajale. Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse kokkulepitud tööajast ning tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg. Vastav tõlgendus tagab töötajale ületunnitöö tegemise eest piisava kompensatsiooni ning kaitseb töötajat võimaliku töötasu languse eest.

Eelpool nimetatud põhimõte tuleneb ületunnitöö olemusest.