Artiklid
- Üksikasjad
Töötaja küsib: Kas töötajat saab sundida tegema järjest 23 tööpäeva jutti, sh ka öösel? Sealjuures ületunde kinni ei maksta, vaid töötunde tasustatakse lepingujärgse tariifiga.
Väidetavalt sunnitakse töötajat ajutiselt olema iga päev tööl. On selge, et selline asi ei ole normaalne. Aga mida teha?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal: Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) alusel peab töötaja tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi; tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; täitma õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi.
Tööandja ja töötaja võivad omavahel kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpul. Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kuid ka siis ei tohi ületada seaduses sätestatud piiranguid. Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Juhin tähelepanu, et tööandja töökorraldusest tingitud olukord ei saa enamjaolt olla ettenägematu.
Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas (TLS § 44 lõige 6). Ületunnitöö hüvitamisel rahas peab tööandja maksma töötajale 1,5-kordset töötasu.
Töölepingu seadusega on kehtestatud töö- ja puhkeaja piirangud, milledest erinevad tööandja korraldused pole seaduslikud. Iga 24-tunnise ajavahemiku jooksul peab töötajale jääma vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Seega juhul kui eelmine tööpäev on lõppenud kell 21.00, ei tohi järgmine tööpäev alata varem, kui järgmisel hommikul kell 8.00. Seadus lubab rakendada erandeid, kuid sel juhul on vajalik tööandjal sõlmida töötajatega kollektiivleping, tegevusala peab olema nimetatud Euroopa Nõukogu direktiivis 2003/88/EÜ ning kindlaks peab olema tehtud, et töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.
TLS § 52 alusel tuleb töötajale tagada iga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega ja summeeritud tööaja arvestuse korral iga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.
Seega on töötajal kohustus täita töölepingus kokkulepitud tingimusi ja õigus keelduda ebaseaduslike korralduste täitmisest ning ületunnitöö kokkuleppest. Kuna ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga on eesmärgiks töötaja puhkamine töötamisest üle kokkulepitud tööaja, siis vaba aja andmise edasi lükkamine kaugemale kui järgmine tööaja arvestusperiood ei ole mõistlik. Kui poolte vahel on kokkulepe hüvitamiseks rahas, tuleb tööandjal ületunnitöö hüvitada pärast arvestusperioodi lõppu esimesel palgapäeval. Igal juhul näeb seadus ette ületundide hüvitamist.
Töötaja saab enda õiguste kaitseks pöörduda rahalise nõudega ületunnitöö hüvitamiseks töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Kui kokkulepet hüvitamiseks rahas pole, saab töötaja pöörduda kaebusega järelevalve teostamiseks ületundide hüvitamise osas Tööinspektsiooni kohaliku inspektsiooni poole. Tööinspektsiooni kontaktid leiate interneti kodulehelt www.ti.ee .
- Üksikasjad
Signe Kalberg
Tööõnne valem: töö aidaku inimesi, tööst jäägu jälg ja töötaja saagu olla tema ise.
Me kõik teame väljendit „tööõnnetus” ning teame ka, mis on selle sõna laiem tähendus. Aga mida kujutab endast tööõnn? Kas see on üldse võimalik ja millest koosneb tööõnne valem?
Tööõnn tähendab rahuldustpakkuvat eneseteostust, kõlab tööõnne definitsioon karjäärinõustaja Tiina Saare sõnastuses. Teisisõnu, inimene tunneb rõõmu sellest, mida ta teeb.
Tema ütlust mööda on tööpsühholoogid avastanud, et inimeste pühendumus on suurem, kui neil on tööl head suhted, kui nad tunnevad autonoomsust, kui nende tervise eest hoolitsetakse, kui nad saavad piisavalt infot toimuva kohta ja tunnevad, et arenevad edasi.
Tööõnne valem
Saare sõnul on tööõnne valem välja koorunud karjäärinõustamisse tulnud klientide kogemustest.
Esimene komponent on nn südame-komponent – inimesed soovivad, et töö, mida nad teevad, aitaks reaalselt inimeste elukvaliteeti tõsta. Eelisseisus on kõik õpetavad, abistavad, ravivad, nõustavad jms maailma paremaks muutvad ametikohad.
Teine on mammuti-komponent – inimesed soovivad, et nende tegevustest jääks loovpraktiline jälg. Seepärast minnakse sageli õppima näiteks kutsekoolidesse, et omandada nn virtuaalsete ametikohtade kõrvale ka praktilisi oskusi. Inimesi teeb õnnelikuks, kui nad saavad näiteks maastikku kujundada, aidale uut katust panna, mööblit restaureerida, keraamilisi kausse vormida, heliplaati välja anda vms. „Olen kogenud, et siin on asjalikel ja kvaliteetsetel tootmisettevõtetel ka väike eelisseis teiste ettevõtete ees. Luuakse midagi, mis on silmaga nähtav,” tähendab Saar.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Tööandjad on puudega inimest tööle võttes aeg-ajalt kimbatuses. Esitatakse endale küsimusi, et kas ma tohin seda inimest tööle võtta, mida peaksin arvestama jne. Tihtilugu kipuvad küsimused korduma. Järgnevalt on toodud ülevaade (peamistest) teemadest, mille vastu tööandjad on huvi tundnud ning mida tööandja võiks teada puudega inimese tööle võtmisel.
Täpsemalt saab allpool käsitletud teemade kohta lugeda ajakirja „Eesti Töötervishoid” eriväljaandest „Erivajadustega inimene – hinnatud töötaja”.
Puudega tööealise inimese toetus ja/või töövõimetuspension
Tihti on üles kerkinud küsimus, et kas puudega inimesele lõpetatakse toetuse ja/või pensioni maksmine kui ta läheb tööle.
Puudega tööealise inimese toetust töötamise korral ära ei võeta. Puudetoetuse eesmärk on hüvitada puudest tekkivad lisakulutused. Seega ei ole põhjendatud toetuse maksmise lõpetamine, kui inimene suundub tööle. Vastupidi – kehtiva puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel võib maksta töötavale puudega inimesele töötamistoetust. Toetus on mõeldud töötamisega seotud lisakulude hüvitamiseks.
Töövõimetuspension määratakse töövõimetuse protsendi hindamise tulemusena. Hindamist viiakse läbi 6 kuu kuni 5 aasta tagant. Ka töövõimetuspensionist ei jää inimene tööle asumisel ilma. Samas võidakse töövõimetuse protsenti vähendada järgmiste hindamiste käigus, mistõttu väheneks ka töövõimetuspension.
Sotsiaalmaksu maksmise erijuhust
Riik maksab osa sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi: tööandja) töötaja eest, kes saab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetuspensioni. Töövõimetuspensioni saamise õigus tekib alates 40% töövõimekaotuse tuvastamisest. Sealjuures ei maksa riik sotsiaalmaksu nende isikute eest, kellele on määratud töövõimetus, kuid kellel pole piisavat staaži, et saada töövõimetuspensioni (ehk need on töötajad, kes saavad rahvapensioni).
Riik maksab sotsiaalmaksu 278,02 euro pealt, mis on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär alates 2011. aastast.
Selleks, et riik tööandja eest sotsiaalmaksu maksaks, esitab tööandja Sotsiaalkindlustusametile igal kuul taotluse. Selles näidatakse töövõimetuspensioni saavate töötajate andmed:
* ees- ja perekonnanimi;
* isikukood;
* töösuhte tekkimise või lõppemise kuupäev;
* riigi poolt makstava sotsiaalmaksu summa.
Taotlus esitatakse hiljemalt palga arvestamise kuule järgneva kuu 2. kuupäevaks (vaata määruse "Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel" § 6 lg 3).
Kas riik maksab sotsiaalmaksu FIE eest, kellel on töövõimetus?
Eespool kirjeldatud sotsiaalmaksu erisus on mõeldud soodustusena tööandjatele, kes maksavad oma töötajate eest sotsiaalmaksu. Kui FIE on tööandjaks inimesele, kellele on määratud töövõimetus, siis maksab riik FIE kui tööandja eest osa sotsiaalmaksu (vt eelmine punkt). Samas ei saa FIE ise endale tööandjaks olla.
Töövõimetust omavale FIEle kehtib teine sotsiaalmaksu seaduse erisus. Ta ei pea täitma sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustust, kui ta ei teeni tulu. Miinimumkohustus tähendab seda, et aastas peab sotsiaalmaksu maksma selle kuumäära 12-kordselt summalt. Sotsiaalmaksu kuumäär on 2011. aastal 278,02 eurot. See tähendab, et sotsiaalmaksu miinimumkohustus on 2011. aastal 3336,24 eurot. Kui FIE teenib tulu, siis peab ta miinimumkohustust täitma.
Tulumaksuseadusest
Tulumaksuga ei maksustata:
* Tööandja kulutusi töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks.
* Tööandja poolt soetatud abivahendeid töötajale, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste. Abivahendi väärtus ei tohi sellisel juhul ületada 50% töötajale kalendriaasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Näiteks kui väljamaksed töötajale või teenistujale on kalendriaastas 10 000 eurot, siis abivahendi(te) maksumus, mida ei maksustata tulumaksuga, peaks jääma kuni 5 000 euro ulatusse.
* Tööandja poolseid hüvitisi, mida makstakse puudega inimesele seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või kui ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.
Pikendatud põhipuhkusest tulenev maksusoodustus
Töövõimetuspensioni saajatel on tulenevalt puhkuseseadusest õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele tavalise 28-kalendripäevase põhipuhkuse asemel. Pikendatud puhkuse päevad tasustatakse riigieelarve vahenditest ning seega ei põhjusta need tööandjale otseselt täiendavat kulu.
Täienduskoolitustoetus
Töötaval puudega inimesel on võimalik taotleda täienduskoolitustoetust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. Taotluse saab esitada kas puudega inimene ise või tema seaduslik esindaja. Lisaks taotlusele esitab puudega inimene elu- või töökoha järgsele pensioniametile töötamist tõendava dokumendi (näiteks tööraamat) ja dokumendi koolituskulude kohta.
Täienduskoolitustoetust on võimalik maksta kas tööalaseks või tasemekoolituseks. Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses.
Pensioniameti otsusel makstakse toetus kas puudega inimesele või koolituse läbiviijale.
Täienduskoolitustoetust on alates toetuse esmakordsest määramisest võimalik maksta 3 kalendriaasta jooksul kuni 613,68 eurot (s.o 24-kordne puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr). Toetust makstakse tegelike koolituskulude hüvitamiseks.
Täpsemat teavet saab elu- või töökohajärgsest pensioniametist või www.ensib.ee.
Täienduskoolitustoetus võimaldab suurendada puuetega inimeste kvalifikatsiooni ja seeläbi tõsta nende konkurentsivõimet. Tööandjad omandavad täienduskoolituste kaudu kõrgemalt kvalifitseeritud tööjõudu. Täienduskoolitustoetust võivad taotleda ka FIE-d, kellel on puue.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Tööandja lõpetas meiega töölepingud ja soovib sõlmida töövõtulepingud.
Samal ajal ta nõuab, et me ei tohi ühegi teise tööandja heaks töötada. On tal see õigus ja mida mina enda kaitseks teha saan, sest töökoormus lubaks teha lisatööd ja selleks on ka rahaline vajadus?
Kahjuks ei selgu, mis tööd küsija tegi töölepingu alusel ja kas ta teeb sedasama ka töövõtulepingu järgi. Kui uue lepinguga jätkatakse sama tööd, samal tööajal ja tööandja kontrollib töö tegemist endistviisi, siis on põhjust arvata, et tegemist on töölepingulise suhte varjamisega. Sel juhul tuleks töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada lepingu olemus ja nõuda töövõtulepingu tunnistamist töölepinguks. Vaidlustamisel peab silmas pidama tähtaegu, sest töövaidluskomisjonid lähtuvad üldisest neljakuulisest tähtajast arvates lepingu sõlmimisest.
On töid, mida saab teha nii töö- kui ka töövõtulepingu alusel. Näiteks raamatupidaja võib mõlemat varianti kasutada – töötada töölepinguga ühe tööandja juures, alludes igapäevaselt tema juhtimisele ja kontrollile ja osutada firmadele teenust töövõtu- või käsunduslepingu alusel. Siiski peab alati silmas pidama tööandja äri- ja tootmissaladuse hoidmise ja konkurentsipiirangu kohustust.
- Üksikasjad
Küsimus: Töötaja lapsehoolduspuhkus lõppes ja ta asus tööle. Tööandja andis töötajale uue töölepingu ja ütles, et vana tööleping on aegunud ja tuleb sõlmida uus. Uues töölepingus on katseaeg. Kas tööleping aegub?
Vastab Marika Liiv, Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist:
Tööleping ei aegu. Küll aga võib töölepingus kokkulepitud tingimus näiteks seaduse muudatuse tõttu muutuda kehtetuks, sest on vastuolus seadusega. Töötajal on kehtiv tööleping ka peale lapsehoolduspuhkust. Leping kehtib nendel tingimustel, milles on kokku lepitud. Töölepingus kokkulepitud tingimusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel. Kui töötaja ja tööandja said kokkuleppele uue töölepingu tingimustes ja allkirjastasid selle, siis leping kehtib kokkulepitud tingimustel. Kui tööandja soov oli töötajat peale pikka lapsehoolduspuhkust taas proovile panna (katseaeg) ja seetõttu eksitas töötajat uut lepingut sõlmima, siis ei ole tööandja töötaja suhtes küll heauskselt käitunud. Veelkord tasuks meelde tuletada, et ennem kui asutakse lepingule alla kirjutama, tuleks seda hoolega läbi lugeda ja kui aru ei saa, siis nõu küsida.
Lehekülg 1155 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee