Artiklid

Eelmisel suvel laekus Tööinspektsioonile arvukalt vihjeid seoses tööruumide liigse palavusega. Töötajate tervise hoidmiseks peatas Tööinspektsioon eelmisel aastal töötamise viies ettevõttes, kus tehti füüsilist tööd ja kus töökeskkonna õhutemperatuur oli tõusnud kõrgemale kui 30 kraadi.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1044/tookeskkonna-liiga-korged-temperatuurid-kutsume-tooandjad-ules-ennetavalt-olukorrale

Hea ja õiglase töösuhte loomine saab alguse oma tööalaste õiguste tundmisest. Paljudel juhtudel ei tea töötajad oma õigusi ega oska ära tunda ohumärke, mis võivad viidata tööalasele ärakasutamisele. Tööinspektsiooni eesmärk on tõsta töötajate teadlikkust nende õigustest ja võimalikest ohtudest töökeskkonnas, nii riigisiseselt kui ka välismaale tööle asumisel.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1009/kampaania-marka-ohu-marke

Euroopa Parlament kiitis hiljuti heaks direktiivi, mis kohustab tööandjaid avalikustama palganumbri enne töövestlust. Eestil on direktiivi üle võtmiseks aega kolm aastat. Suur osa tööandjatest sellega vabatahtlikult kaasa ei läheks.

„Käisin hiljuti töövestlusel. Tööandja oli väga sümpaatne, töö tundus samuti tore. Kui keset intervjuud selgus aga palk, mida nad on võimelised maksma, siis teadsin kohe, et seda on liiga vähe, et ära elada,“ räägib Pärnus elav Kaisa Kask. „Tundsin end väga ebamugavalt, sest ma ei julgenud kohe ära öelda. Kartsin, et muidu arvatakse, et olen ainult raha peal väljas. Läksin intervjuuga edasi ja ütlesin lõpus, et pean paar päeva mõtlema.“

Ta märgib, et oleks palk kohe teada olnud, poleks ta intervjuule läinudki. „Tööandja võib olla ükskõik kui meeldiv, aga fakt on see, et palga suurus mängib inimeste jaoks suurt rolli. Eriti valdkondades, kus tasu on niigi keskmisest madalam. Näiteks teeninduses.“

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120198804/palk-enne-intervjuud-avalikuks-tooandjad-seda-on-liiga-keeruline-teha

Lugeja küsib: 14. juunil on rahvusvaheline veredoonorluse päev. Kas mul on õigus saada tööandjalt vaba aega vere loovutamiseks?

Hiljuti pälvis 28-aastane Daanius Aas aasta noore peakoka tiitli. Ja mitte niisama tiitli, vaid Michelini aunimetuse. See on kõrgeimaid tunnustusi, mis ühele noorele kokale osaks võib saada. Aas õppis kokakunsti kutseõppekeskuses.

Kuigi tööturul on käimas suured muutused, näitavad viimatised uuringud, et kutseõppe läbinud töötajad võivad end kindlamalt tunda – nende oskuste järele on jätkuvalt vajadus nii praegu kui tulevikus. Hiljutise Emori küsitluse põhjal on seetõttu eriti au sees tehnikaga seotud alad, mida soovitab õppima minna 28 protsenti eestimaalastest. Teisel kohal on tervise ja meditsiiniga seotud õppesuunad (24%).

Edasi loe https://lounapostimees.postimees.ee/7791382/margus-ojaots-nuudisaegne-kutseharidus-annab-tooturul-eelise