Artiklid
- Üksikasjad
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile seadusmuudatuste eelnõu, mis võimaldab jätkata kahest kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või kergemate tööülesannetega ja saada töötasu. Muudatusi on tulemas ka teistes töövõimetushüvitise maksmist puudutavates aspektides.
Muudatuste eesmärk on võimaldada töötajal saada haiguseelset sissetulekut, hoida sidet tööeluga ja ennetada püsiva töövõimetuse kujunemist, teatas ministeerium.
Edasi loe: https://www.err.ee/1608985693/riik-plaanib-tulevikus-lubada-pikaajalise-haiguslehe-ajal-tootamist
- Üksikasjad
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile Tervisekassa rahastavate teenuste loetelu muudatused, millega hakatakse alates 1. juulist rahastama mitmeid uusi teenuseid. Olulise muudatusena hakatakse rahastama perearstikeskustes registraatori või kliinilise assistendi tööd, et vabastada pereõdede ja -arstide aega meditsiinilise töö jaoks.
„Juulist jõustub mitu olulist muudatust, mis aitavad tugevdada perearstiabi. Tervisekassa suurendab perearstidele nimistu patsientide eest makstavat pearaha ning hakkab tasuma tervisekeskustesse tööle võetud kliiniliste assistentide ja registraatorite töö eest, et vabastada seeläbi pereõdedele ja -arstidele aega meditsiinilise töö jaoks ja parandada perearstiabi kättesaadavust. Samuti lisanduvad uued teenused riskipatsientide paremaks jälgimiseks ja vaimse tervise probleemidega laste aitamiseks,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Tervisekassa suurendab ka kollektiivleppele vastavalt üldkuludeks ettenähtud summasid tervishoiuteenuste hindades.“.
- Üksikasjad
Euroopas arutatakse, kas on vaja reguleerida töötaja õigust end n-ö välja lülitada. Ühes riigis võib ettevõtja segamise eest trahvi saada.
Õigus end välja lülitada tähendab lihtsustatult seda, et tööandja ei tohi töötajat väljaspool kokkulepitud tööaega tülitada e-kirjade, sõnumite ega ka telefonikõnedega. Ka töötaja ukse taha ei tohi ilmuda, et järgmine tööülesanne paberil või suusõnaliselt üle anda. Riikide senised määrused puudutavad siiski tehnoloogiliste vahendite abil suhtlemist. See on eriti oluliseks teemaks muutunud ajal, kui kodukontoris töötamine on väga populaarseks saanud.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Väänasin reedel enne tööpäeva lõppu tööd tehes jala välja. Valu ei olnud suur ja jätkasin töötamist. Nädalavahetusega jalg ei paranenud ja esmaspäeval tundsin, et valutava jalaga tööd teha ei saa ja läksin arsti juurde. Nüüd tööandja ütleb, et ta ei usu, et jalg sai viga reedel tööd tehes, kuna arsti juurde läksin alles esmaspäeval ja ta ei loe seda tervisekahjustust tööõnnetuseks.
- Üksikasjad
Ka kaugtöö puhul tuleb kokku leppida aeg, millal suheldakse
Nö pidevalt reageerimisvalmis olemine on muutunud täna paljudes töökohtades paratamatuks reaalsuseks, kuigi seadus seda ei luba.
Võimalus suhelda igal ajal ja hetkel tekitab töötajates survet olla pidevalt valmis tööandja kõnesid vastu võtma ning kirjadele ja sõnumitele reageerima. Juhul kui ülemus töövälisel ajal helistab või sõnumeid edastab, võib töötajal paratamatult tekkida tunne, et vastamata jätmine on ebaviisakas või seab ohtu tema suhted tööandjaga. Selline olukord tekitab omakorda töötajas pideva valmisoleku, mõjutab negatiivselt töö- ja pereelu ning võib kaasa tuua ärevuse, stressi ja läbipõlemise.
Lehekülg 123 / 1610
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee