Artiklid

Üksikasjad

Möödunud aasta jooksul* osalesid tasemeõppes või koolitustel pooled 20–64-aastastest Eesti inimestest. Siiski ütleb ligi 48% vastanutest, et neil on soov või vajadus veelgi rohkem õppida. Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringu tulemustest selgub, et peamisteks takistusteks on osutunud aja puudumine, sobivate koolituste vähesus ja nende hind.

Uuringu andmetel osales tasemeõppes või koolitustel pea pool (49,8%) 20–64-aastastest inimestest. Kõrgharidusega naiste hulgas oli osalus kolm korda kõrgem kui põhihariduse või madalama haridusega naiste seas (vastavalt 65,6% ja 21,0%). Meeste hulgas oli erinevus väiksem, kuid siiski enam kui kahekordne (vastavalt 54,0% ja 24,6%).

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/aja-puudumine-ei-voimalda-inimestel-enesetaiendamisega-tegeleda

Üksikasjad

Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Kristi Sild selgitab, millised võimalused on tööandjal, kui lapsehoolduspuhkuselt naasja seab tööajale ja -korraldusele oma tingimusi.

Töötaja soovib naasta lapsehoolduspuhkuselt (laps praegu alla 2 a). Teatas korrektselt 30 päeva ette. Töötaja töötab büroojuhina kliendi objektil, kus on kindlad töö tegemise kellaajad ning ainult kohapeal töötamine (E-R 9-18). Kui töötaja jäi LHP-le, siis koroona tõttu oli töökorraldust muudetud - tööpäeva algus ja lõpuaeg muutusid ning võimaldati kodukontorit.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/09/19/kkk-lapsehoolduspuhkuselt-naasja-seab-tooajakorraldusele-tingimusi

Üksikasjad

Väikelapse vanematel jõuab varem või hiljem kätte aeg, mil tuleb mõelda tööpostile tagasi naasmisele. Oluline on teada, et vanemapuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötingimustele, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne vanemapuhkusele jäämist.

Teisisõnu: kui töötaja töötas enne vanemapuhkusele jäämist näiteks graafiku alusel ja tema tööpäevad lõppesid hilistel töötundidel, siis ka nüüd väikelapse kõrvalt tagasi tööle asudes on tööandja kohustatud varasemalt kokkulepitud tingimusi võimaldama ja töötaja samamoodi kohustatud neid töötingimusi täitma. Ehk, siis seadus ei näe ette erisusi väikelaste vanematele tööaegade osas, mis tähendab just seda, et kui tööandjaga on kokku lepitud töötamine vahetustega, ei ole tööandja kohustatud tagama töötajale tööaega 8.00-17.00, sel põhjusel, et töötajal on väike laps.

Edasi loe:https://www.tooelu.ee/et/uudised/1078/vaikelapse-korvalt-toole

Üksikasjad

Lugeja küsib: Töötaja töötab mitmes kohas korraga ja on näha, et ta on ilmselgelt väsinud. Mida ma teha saaksin?

Vastab Johan Pastarus, Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant:

Keskendumisraskused, võõrandumine töötegevustest ja pidev väsimus võivad olla märgid läbipõlemisest. Läbipõlemine võib kujuneda siis, kui inimesel on pikemat aega stress, mida töökeskkonnas tuntakse tööstressina. Stress ei ole inimestele alati halb, sest see aitab pingelistel hetkedel paremini keskenduda ja tõstab kohati töösooritust. Pikaajaline ja kontrollimata tööstress näiteks ebanormaalselt kõrgetest nõudmistest, kontrolli puudumisest ja konfliktidest, võib siiski tekitada laastavaid vaimseid ning füüsilisi haiguseid.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1079/kuidas-toetada-labipolenud-tootajat

Üksikasjad

Kuigi Eesti töötervishoid ja -ohutus on viimase 10 aastaga teinud märkimisväärse arengu, näeb Tööinspektsioon siiani töökeskkondade ohutuses mitmeid kitsaskohti. Samas on näha iga aastaga järjest enam tublisid ettevõtteid, kes on andnud endast parima, et luua oma töötajatele hea ja tervist säästev töökeskkond. Just selliste ettevõtete tunnustamiseks annab Tööinspektsioon sel aastal juba üheksandat korda välja Hea Töökeskkonna auhinna.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1077/tooohutusega-eestis-jatkuvalt-probleeme-kuid-tunnustust-vajavad-eeskujulikud

  1. Mis on tööõnne valem? Statistikaameti 8 nõuannet paindlikumaks töökorralduseks
  2. PÄEVA TEEMA | 32-aastase staažiga õpetaja: praegune seis on üpris nutune
  3. Töö- ja vormiriided | Kas tööandja peab korraldama tööriiete pesemise ja parandamise
  4. Uuenev seadus muudab ametniku ja töötaja töösuhted võrdsemaks