Artiklid

Tartu ülikooli rektori uut ametiaega sisustavad peamiselt rahamured, ent tegeleda tuleb ka tudengite doktorantuuri saamisega.

Tartu ülikool valis läinud kuul endale uue rektori. Kolmest kandidaadist osutus valituks Toomas Asser, kes alustab augustis oma teist ametiaega. Järgmisel viiel aastal peab ta tegelema raskete teemadega, nagu õppejõudude palgad, doktorantide töökorraldus ja tudengite rahamured, ent rektor suhtub tulevikku siiski optimistlikult.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120188382/toomas-asser-ei-ole-normaalne-et-ulikooli-oppejoud-saab-vahem-palka-kui-alustav-noor-opetaja

Eesti raudteedel liiguvad praegu taasiseseisvumisaja väikseimad kaubakogused, mis on viinud transiidiäri hääbumiseni.

Statistkaamet avaldab iga kuu raudteel veetava kauba mahunumbreid. Nii väikseid numbreid kui praegu statistikaameti varasemate aastate ridadelt ei leia. Näiteks oli tänavu veebruaris raudteevedude kaubamaht 0,9 miljonit tonni, 2007. aasta märtsis aga 7,7 miljonit tonni. Seega liikus 16 aastat tagasi meie raudteel üle 8 korra rohkem kaupa.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120187884/eduka-ari-lopp-sajad-kadunud-tookohad-ja-miljardi-euro-jagu-kasutult-seisvaid-investeeringuid

Kas keegi poolt miljardit eurot tahab? Uued keeletehnoloogiad saavad Eestile 100 000 maksumaksjat juurde tuua.

Kui Eestis väljaarendatud keeletehnoloogiarakendused laialdaselt kasutusse võtta, saaksid tööturule tulla või kõrgemat palka teenida väga paljud eestimaalased. See annaks olulist leevendust ka riigieelarvele.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120187708/malupank-kadri-vare-ei-oska-lugeda-voi-kirjutada-enam-ei-pea-seeparast-tooturult-eemale-jaama

Ministeeriumid peavad suve jooksul otsustama, mis töökohad lähevad kärpekirve alla.

Käibemaks tõuseb, tulumaksusoodustus laste pealt kaob, lapsetoetus peaks koalitsiooni plaanide järgi vähenema ja aktsiisid jällegi tõusma. Kuna riigi rahakott ei punnita, vaid seda on vaja hoopis rohkem täita, siis peab kindlasti ka riik kulusid koomale tõmbama. Ent kui solidaarselt võtab riigiaparaat ühes kodanikega kitsaste olude ebamugavused enda kanda? Ministeeriumites on kõrged palgad ja kokkuhoid oleks kohti vähendades korralik. Näiteks justiitsministeeriumis on ametnike ja töötajate keskmine kuupalk 3246 eurot, millest ei jää siseministeerium ega kultuuriministeeriumgi palju maha.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120188048/kui-palju-koondavad-karbivad-ministeeriumid-see-selgub-sugiseks

 

 

 

1. juulil jõustuvad seadusemuudatused, mille kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale haigushüvitist neljandast kuni kaheksanda päevani. Töötaja omavastutus on esimese kolme haiguspäeva eest ning haigekassa alustab töövõimetushüvitiste väljamaksmist alates üheksandast päevast. Selline süsteem kehtis Eestis ka kuni 2020. aasta lõpuni. 

  1. juulist taastub ka varasem kord, mille kohaselt ei maksustata et sotsiaalmaksuga ei maksustata haigushüvitist, mida tööandja maksab töötajale teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest ja mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. Samuti ei maksustata sellist haigushüvitist töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega. See tähendab, et kui tööandja maksab vabatahtlikult töötajale haigushüvitist teise ja kolmanda haiguspäeva eest või maksab haigushüvitist seadusest tuleneva 70% asemel näiteks 100% töötaja keskmisest töötasust, siis tuleb selliselt haigushüvitiselt tasuda üksnes tulumaks.Edasi loe: https://www.koda.ee/et/uudised/1-juulist-taastub-koroonaeelne-haiguspaevade-huvitamise-susteem