Artiklid

Alates 1. juulist 2023 taastati haiguslehtede hüvitamise koroonaeelne kord. See tähendab, et haigushüvitist makstakse töötajale teise päeva asemel taas neljandast päevast.

Haigushüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel ravikindlustatud inimesele, kes on haigestumise tõttu ajutiselt töölt eemal. 

Edasi loe: https://tervis.postimees.ee/7848671/tervisekassa-tuletab-meelde-tootaja-haigestumisel-huvitatakse-haiguslehti-alates-neljandast-paevast

Lugeja küsib: Tänaval jalutades olin sunnitud läbi kõndima ehitustööde tsoonist, kus tehti töid ka kraanaga. Päris hirmus oli. Kui avastasin, et olen vales kohas, siis ma ei saanud sealt kohe välja ka. Ei olnud mingit märki, et sinna ei tohiks minna. Kas ehitustöid võibki teha nii, et inimesed peavad läbi tööde tegemise ala kõndima?

Õppeasutus peab igale lapsele tagama tasuta psühholoogiteenuse, kuid paljud lapsevanemad ei tea, et kui koolil oma spetsialisti ei ole, peavad nad õpilase erapsühholoogi kinni maksma.

53 protsendil Eesti koolides töötab psühholoog. Eesti koolipsühholoogide ühingu juhti Karmen Maikalu sõnul peab kool spetsialisti puudumisel abivajavale õpilasele ise psühholoogi leidma.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609088090/omavalitsus-peab-opilase-koolivalise-psuhholoogi-eest-tasuma

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 079 vaba ametikohta, mida on 17% vähem kui mullu samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 6000 inimese.

Teises kvartalis oli nii vabade kui ka täidetud ametikohtade koguarv veidi üle 617 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel. Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,8% ning neid oli kõige rohkem avaliku halduse ja riigikaitse (1775), hulgi- ja jaekaubanduse (1499) ning hariduse (1316) tegevusaladel.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/vabu-ametikohti-oli-teises-kvartalis-ule-11-000

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi rahandusministeeriumile ettepaneku vähendada avaliku sektori organisatsioonides töötavate inimeste arvu 2024. aastal 10 protsendi võrra ning 2025. aastal samuti 10 protsendi võrra.

Kaubanduskoja juht Toomas Luman teatas kirjas rahandusminister Mart Võrklaevale, et kuna arutlusel olevad kärpekohad ei ole avalikkusele teada ja meedia vahendusel on kojani jõudnud info, et kärpekohti on keeruline leida ja nende maht ei ole riigieelarve kontekstis väga suur, siis pakub koda omalt pool välja ühe täiendava lahenduse, mis aitab järgmisel aastal kulusid kokku hoida kümnete miljonite eurode ulatuses ning sealt edasi veelgi suuremas mahus.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609088120/kaubanduskoda-riik-peaks-koondama-vahemalt-2000-ametnikku