Artiklid

Algamas on järjekordne kooliaasta. Mõne pere jaoks on see juba tuttav rada – taaskord koolivahendite osturalli, laste kooli sõidutamine ja õhtused kodutööd, teise jaoks aga täiesti esmakordne kogemus. Lapse kooliminekuga kaasneb tihtipeale vajadus ümberkorraldusteks – seda nii isiklikus kui ka tööelus. Töö- ja pereelu ühitamise osas tekib küsimusi, mida teha, kui tahaks koolivaheajal perega puhkusereisile minna või lapse haigestumise tõttu ei õnnestu tööle jõuda. Neid ja muid küsimusi käesolevas artiklis lahkamegi.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1068/koolilapse-vanema-tootamine-ja-paindlikkus-toosuhtes

ÜRO Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) värske uuring, milles uuritakse tehisintellekti võimalikku mõju töökohtade kvantiteedile ja kvaliteedile, näitab, et enamik töökohti ja tööstusharusid on vaid osaliselt automatiseeritavad, vahendab Reuters.

Tehisintellekt ei asenda tõenäoliselt täielikult enamike inimeste töökohti, vaid automatiseerib osa nende tööülesannetest, vabastades nad teiste ülesannete täitmiseks, selgus esmaspäeval avaldatud ÜRO uuringust.

Igas töökeskkonnas võivad varitseda erinevad ohutegurid, sealhulgas ka ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Üheks, millega töötajad tööülesandeid täites võivad kokku puutuda, on diisotsüanaadid. 24. augustist hakkab kehtima nõue, mille kohaselt tuleb diisotsüanaatide käitlemiseks töötajal läbida vastav koolitus.

Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soon selgitas, et kuigi diisotsüanaadid kõlavad tundmatuna, on siiski tegemist üsna levinud kemikaaliga. „Paljud tööandjad ei pruugi aga teadagi, et nende töökeskkonnas sellised ohud varitsevad. Euroopa Komisjon võttis juba 2020. aastal vastu määruse (EL 2020/11491), mis piirab diisotsüanaatide kasutamist, seega soovitame kõikidel tööandjatel selgeks teha, kas ja kui palju nende töökeskkonnas antud kemikaalidega kokku puututakse,“ lisas Soon.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1065/tookeskkonnas-laialt-levinud-kemikaal-voib-peita-endas-suurt-ohtu-augustist-joustub

Kui usbekk Farhodžon Alijev Euroopasse tööle minema asutas, ei osanud ta ettegi kujutada, et sellest saab üks suur jama. Mitu kuud saamata jäänud palk kokku 8505 eurot, sotsiaalsete garantiide puudumine, väljasaatmise oht ja katsed saada õigust tegelikult tööandjalt viisid ta esmalt juristi juurde, seejärel töövaidluskomisjoni.

Tallinna kesklinnas ehitusel illegaalselt töötanud Usbekistanist pärit võõrtööline jäi teenitud rahata. Mees, keda ta pidas oma tööandjaks, väidab, et tal pole sellega mingit pistmist, kuigi mitu inimest kinnitab vastupidist. Kannatanuid võib olla aga palju rohkem.
 

Lugeja küsib: Läksin teise ettevõttesse tööle. Tootmine on siin samasugune nagu eelmises töökohas ja seepärast ei pidanud probleemiks, et mind enne tööle asumist ei juhendatud. Nüüd tahab ülemus, et viiksin valmistoodangu kahveltõstukiga lattu. Seda tööd pole ma varem teinud. Ülemus ütles, et selle kohta pole mingit õpet vaja, sest tõstukit pean kasutama ainult pool tundi päevas ja sõidan ise ju iga päev oma autoga tööle. Kas mul on õigus juhendamist nõuda või tõstukisõidust loobuda?

Vastab Rein Reisberg, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Sõltumata sellest, millist tööd on uus töötaja varem mujal teinud, on tööandjal kohustus korraldada töötajale enne tööle asumist juhendamine ja väljaõpe. Juhendamine peab hõlmama muuhulgas tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõudeid.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1066/kas-tootaja-voib-ilma-juhendamise-ja-valjaoppeta-tood-alustada