Üksikasjad

Avaldatud: 14 august 2011

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Delfi

Toimetas: Denes Kattago
www.FORTE.ee

Arvuti on märkamatult saanud meie igapäevaelu osaks - ta
on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise. Arvuti koosneb paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi.

Eraldi osadena on vajalikud veel monitor e. kuvar, klaviatuur ja hiir. Sülearvuti (lap-top) puhul on "arvuti" ja kuvar omavahel ühendatud. Sageli kasutatakse ka lisaseadmeid- kõlarid, kõrvaklapid, veebikaamera, modemid, printerid, vahendab portaal mees.eu.

Mida peab jälgima arvuti kasutamisel

Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta.

Arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega.

Mõju silmadele

Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik.

Kujutise kvaliteedi kuvaril määravad ära monitori tehnilised näitajad ja kasutajapoolsed seaded. Teravus on üks olulisematest hea pildi omadustest. Hea kuvar suudab näidata teravat pilti nii ekraani keskel kui ka pildi nurkades. Üldine heledus on oluline töötamisel väga heledalt valgustatud ruumides. Tasub teada, et heledus väheneb kuvari vananedes. Pikkuse ja laiuse õige suhe. Enamik kuvareid järgib populaarsete kuvareziimide suhet 4:3, aga mitte kõik. (Joonistage graafikaprogrammiga ring ja vaadake, kas ta on ka ekraanil ring, mitte ellips).

Värvustasakaal võib mudelite ja isegi üksikute eksemplaride lõikes üllatavalt palju erineda. Tänapäeval on kuvarid enamasti üsna lihtsalt reguleeritavad. Uuemad kuvarid ei vaja enam ekraanifiltreid.

Lisaks kuvari enda näitajatele vastutab pildi kvaliteedi eest ka kuvaadapter ehk videokaart, mille puhul kehtib reegel: hea kuvar ei tee head pilti ilma hea kuvaadapterita. Ent isegi hea videokaart ei tee kehva kuvarit paremaks.

Prillikandjad ei ole arvutitööst rohkem ohustatud kui teised, aga seda vaid juhul, kui kasutatakse sobilikke (sobivale kaugusele vaatamiseks) prille. Bifokaalsed prillid võivad osutuda arvutitööks sobimatuks seetõttu, et ekraani heaks jälgimiseks sunnivad need pead kas liialt langetama või ülemäära tõstma, mistõttu väsivad liialt kael ja õlad. Ilmselt on siin heaks lahenduseks arvutitööks eraldi prillipaari muretsemine.

Kontaktläätsede kandjad võivad samuti tajuda ebamugavust arvutitööl. Sageli on selle põhjus kombineeritud, kus lisaks silmade pingsale tööle lisandub kuiv õhk. Mõnevõrra võib arvuti läheduses õhk olla isegi kuivem kui mujal ruumis. Ka kontaktläätsedega mitteseotud silmaärrituse korral toimib veel mitmeid mehhanisme, nt. kuvari kõrge asetuse korral avaneb ülalaug enam ning silma sarvkest kuivab kiiresti, madalale vaadates on silmapilu väiksem ning kuivamise eest enam kaitstud, samas kipub tolm kogunema inimese ja arvutiekraani vahelises elektrostaatilises väljas, ohter tolm aga võib samuti ärritada nii silma kui ka kurku ja nina ning tundlikel inimestel isegi nahka.

Kui regulaarsete puhkepauside pidamine ning kontaktläätsede asemel prillide kasutamine tööl arvutiga on enamasti efektiivne, siis mõnevõrra tülikamad abinõud on ruumi õhu niisutamine (see vähendab ka tolmu lendumist) ning tehispisaravedeliku tilkade kasutamine.

Stress on organismi keerukas reaktsioon, mis algfaasis aitab organismil uue situatsiooniga kohaneda, ent mis ülitugeva ärrituse tõttu võib jõuda ka organismi kurnatuse faasi (sageli nimetatakse taolist reaktsiooni distressiks). Tulemuseks on kiire väsimine ja pahameel kõige vastu, kaasaarvatud arvuti.

Otseselt arvutiga seotud ja stressi tekitavad probleemid võivad olla tingitud:
kehvas seisundis riistvarast, mis nagu töötab ja nagu ei tööta ka; Sagedamini ärritab meid tõrkuv hiir või tujutsev klaviatuur, vigane ketas või töövõimetu seade. Mittesobivast tarkvarast, mis ühelt poolt tähendab, et kasutatav riistvara ei tule mälu nappuse tõttu kasutatava programmiga toime - sagedased veateated ning "kinni jooksmised" kulmineeruvad tihti tehtud töö haihtumisega ei-tea-kuhu. Samuti võib ebaõigesti valitud tarkvara tõttu soovitud tulemuse saamine nõuda mitmeid tülikaid protseduure ja kulutada liigselt tööaega. Ebapädevus ehk teisisõnu vähene ettevalmistus antud tarkvaraga töötamiseks. Ehkki enamlevinud programmide kasutamise lihtsamad töövõtted saavad selgeks kas "katse-eksituse" meetodil või kolleegi/tuttava korraldatud "kiirkursuse" läbi, nõuab hea tulemuse, s.h. tööst naudingu saamine päris põhjalikku ettevalmistust.

Tehnostress kui kesknärvisüsteemi ülemäärane erutusreaktsioon seoses uue tehnoloogia, sealhulgas arvuti kasutamisega võib esineda nii arvutikartuse kui ka arvutisõltuvusena.
Arvutisõltuvus on tõsine tervisehäire, mis sunnib inimest liigselt tegelema arvutiga. Pidev istumine arvuti taga kurnab aga lisaks vaimule ka tugiliikumisaparaati ning silmi. Arvutisõltlane kipub eralduma sotsiaalsest elust, mis võib kaasa tuua probleeme perekonnas, aga ka sõpruskonnas ja töökohas. Samuti võib arvutisõltuvuse puhul esineda hirmu, kui inimene on arvutist kas või ajutiselt eraldatud.

Arvutikartus esineb enamasti vanemate inimeste seas, kes ühelt poolt võivad olla kartuses, et uus tehnoloogia võib kelleltki röövida töökoha, teisalt on see seotud ka tahtmatusega õppida midagi uut ja kardetavalt keerukat käsitsema.

Arvutikartuse vältimiseks sobib arvutiga esmakohtumiseks ja tutvumiseks kasutada mängukeskkonda, mis pakub lõbu ka juhul, kui miskit valesti juhtub minema. Nii nagu lapsed omandavad kasulikud oskused mängides, sobib ka täiskasvanuile "uue maailma" avastamiseks mänguline keskkond, kus negatiivne tagasiside on mitte reaalne tagasilöök, vaid osa mängust, mille võib naerdes unustada.

Peavalu

Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega. Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on:

*Peegeldav või pimestav ekraan
*Kujutise kehv kvaliteet
*Sobimatud prillid
*Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress
*Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress
*Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta
*Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge
*Nahaärritus

Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool.

Levinud, ent alusetud hirmud

Kiirgus on sageli kardetud müstiline tegur, mida ka arvutitega on püütud seostada. Kui monitoride puhul on kahtlustatud ülemäärast ultraviolettkiirguse intensiivsust, siis selle tõestamine teadlastel ei ole õnnestunud. Tänapäevased monitorid on küllaltki silmasõbralikud, mitmesuguste kaitseekraanide kasutamiseks vajadus puudub. Viimased võivad tolmu, kriimude ning mustuse näol hoopis halvendada nähtava kujutise kvaliteeti. Madalsageduslik elektromagnetväli on arvutite läheduses ainus praktiliselt mõõdetav nähtus. Siiski on selle välja tugevus samasugune kui mistahes muu elektrit tarbiva aparaadi läheduses.

Keemilised ühendid, mis võivad erituda arvutikomponentide materjalidest, aga ka tekkida õhu tavalistest koostisosadest mõnede detailide läheduses kõrge temperatuuri toimel, on samuti teadlaste huviorbiidis olnud. Tänaseni pole tõestust, et arvutis tekkivate võimalike saasteainete imeväikesed kontsentratsioonid inimese tervisele mõju võiksid avaldada.

Epilepsiat põdevate inimeste jaoks ei ole arvuti probleemiks osutunud. Isegi haiguse valgustundliku vormi korral pole haigushoogude vallandumist arvutiekraanil nähtavaga seoses täheldatud.
Rasedus ei ole samuti vastunäidustus arvutitööks. Vähemalt ei ole senised uuringud taolisi ilminguid tõestanud. Samuti pole teada ühtki arvuti või arvutitööga seonduvat tegurit, mis võiks ebasoodsalt rasedust mõjustada.

Printerid

Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks episoodilist osooni teket (kõrge temperatuuri juures trükitsüklite vältel). Ärritavaks aineks võib olla kas osoon ise või selle mitmesugused reaktsiooniproduktid.

Kui printer ei ole töös üle 50% tavalisest tööpäevast, ei asetse meile lähemal kui 1-1,5 m ning ruumis on õhuvahetus hea, siis ei tule meil seda tänuväärset aparaati karta. Juhtivad kontoritehnika loojad on lubanud, et alates 2000. aastast on nende toodang osoonivaba. Probleemide põhjuseks on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise. Müra sageli töötava ja läheduses paikneva printeri puhul on hoopis tähelepanuväärsem probleem.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 august 2011

• Vanemahüvitise seadus
• Eesti Tööandjate Keskliit

Sotsiaalministeerium saatis valitsusse vanemahüvitise maksimaalne suuruse aluseks oleva sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse kehtestamise määruse eelnõu, mille kohaselt vanemahüvitise maksimaalne suurus tuleval aastal veidi väheneb, vahendas BNS.

Määruse eelnõu järgi on tuleva aasta algusest keskmine sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suurus 714,47 eurot ja vanemahüvitise ülempiir kolm korda suurem ehk 2143,41 eurot.

Tänavu on vanemahüvitise ülempiir 2157,03 eurot. Seega alaneb ülempiir kava järgi 13,62 euro ehk 0,62% võrra.

Vanemahüvitise uus ülempiir hakkab jõustumisel kehtima üksnes neile, kellel tekib hüvitise saamise õigus alates tuleva aasta algusest.

Allikas: Baltic News Service, 08.09.2011

Üksikasjad

Avaldatud: 09 august 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

Kas töötajaga võib sõlmida sellise lepingu, kus normtundide eest saadav tunnitasu on sama suur kui ületunnitasu? Näide: töötaja põhipalk on 560 eurot kuus.

Lisaks sellele saab ta iga normtunni eest 3.50 eurot. Lisaks normtunnitasule makstakse iga ületunni eest samuti kolm ja pool eurot. Kui tööd on kuus tehtud 170 tundi, tuleb keskmiseks tunnitasuks 1.80 eurot (maksud maha arvestatud). On see seadusega kooskõlas või on ettevõte töötajat ületundide tasustamisega püganud?

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 august 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Tööandja on koostanud küll puhkuste ajakava ja on nõus, et töötaja kasutab puhkust graafikus toodud ajal, kuid keeldub puhkuserahade väljamaksmisest põhjendades seda raha nappusega.

Kas töötajal on seda teades õigus puhkusele jääda ja kuidas kohustada tööandjat täitma töölepinguseaduses ette nähtud kohustust maksta puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkust?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Puhkuste ajakava on pooltele siduv seni, kuni seda pole muudetud kas poolte kokkuleppel või kui selle muutmine on tingitud tööandja poolt töökorralduse hädavajadusest, mida ei olnud võimalik ette näha, või on töötajal õigus põhipuhkust edasi lükata, katkestada või enneaegselt lõpetada tema isikust tuleneval olulisel põhjusel.

Seega jääb töötaja puhkusegraafikus ette nähtud ajal puhkusele ja puhkusetasu tuleks välja maksta hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.

Kui tööandja ei täida seadusest tulenevat kohustust õigeaegselt on töötajal puhkusetasu kui rahalise kohustuse maksmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist VÕS-s sätestatud tingimustel ja korras. Võimaluse korral tuleks töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendada töötaja ja tööandja kokkuleppel, mis ei võta pooltelt õigust pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidlusorganisse.

Individuaalseid töövaidlusi lahendavad töövaidluskomisjon ja kohus. Pöördumisel tuleb arvestada, et töövaidluskomisjonis ei lahendata vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 10 000 eurot.