Artiklid
- Üksikasjad
Töötukassa poolt tööharjutusele suunatud mehed ei soovi ei sandikopikate eest tööle minna ega tööharjutusel aega raisata, aga keelduda sellest ka ei julge, sest muidu äkki võetakse arvelt maha ja tuleb läbi ajada haigekassakaardita.
«Kontimurdev see töö küll ei ole, aga päev otsa käid ja ei saa selle eest midagi,» rääkisid Põhjarannikule pikaajalised töötud, kes lakkisid kolmapäeval Virumaa nõustamis- ja aktiviseerimiskeskuse puutöökojas salvrätihoidjaid.
Mehi pahandas, et nad saavad vaid kolmandiku tavapärasest stipendiumist – 1,20 eurot päevas, ülejäänu eest on ette nähtud tasuta lõunasöök, millest nad suuremat ei arva.
Meeste sõnul tööharjutusest keelduda ei saa, samas jäävad koduses majapidamises vajalikud tööd tegemata.
«Meile öeldakse, et otsige endale tööd, siis ei ole vaja siia tulla, aga iga töö ei sobi. Tööd veel leiaks, aga palka ei leia! Pärast Soomes ja Rootsis töötamist on Eestis makstav palk nagu sandikopikas.»
Töötukassa Jõhvi büroo juhataja Reet Arju on kursis, et suur osa töötutest suhtub tööharjutusse kui karistusse. «Tegelikult on see heategu, sest aitab harjuda distsipliini ja töölkäimise kohustusega ning hiljem tööd leida, aga mõned võtavad seda kui karistust, sest see segab nende mugavat äraolemist. Eriti need, kes tegelikult ei tahagi tööle minna,» selgitas ta.
Arju sõnul mõjub tööharjutus karistusena ka neile, kes mustalt töötavad, sest neli kuud kestev igapäevane kohustus ei lase seda teha.
Toimetas Hanneli Rudi
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Kui töölepingus ettenähtud palgapäev langeb nädalavahetusele, kas tööandja peab palga ette maksma või tagantjärele?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Töölepingu seaduse (RT I 2009, 5, 35) § 33 lõige 2 sätestab üheselt: kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. Seega, kui töötaja palgapäev langeb nädalavahetusele (laupäev või pühapäev), peab tööandja talle töötasu välja maksma reedel.
- Üksikasjad
Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordset küsijat huvitas, millised lisatasud lähevad kirja töötasudena.
Küsimus
Millised tasud arvestatakse töötaja töötasude hulka? Kas töötasu hulka kuuluvad ka tööandja makstud sünni- ja matusetoetus ning preemiad, näiteks jõulupreemia ja preemia staaži eest?
Vastab tööinspektor-jurist Heli Ojavee
Töölepinguseaduse järgi on töötasu töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu.
Töötasu hulka ei lähe puhkusetasu, ravikindlustushüvitised, lähetuskulud, samuti erinevad tööandja makstavad toetused, nagu jõulu-, sünni-, juubelitoetus jne.
Samuti ei arvestata töötasuna eritasusid nagu ärisaladuse hoidmise ja konkurentsipiirangu eest makstavat tasu, varalise vastutuse eest makstav hüvitis, kuna nende puhul ei ole tegemist tasuga, mida makstakse töötajale töö tegemise eest.
Toimetas: Tarbija24
- Üksikasjad
Autor Larissa Tihhonova (Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist)
Iga inimese elus tuleb ette ootamatuid situatsioone, millega on vaja kiiresti tegeleda. Olgu selleks siis veeavarii korteris või lähedase inimese äkiline surm.
Kui inimene on kodune, töötu või saab ta ise otsustada, kuidas ja millal tööd teha, ei teki tal probleeme vaba aja leidmisega. Ootamatult tekkinud probleemide lahendamiseks vaba aja leidmine on raskendatud aga inimestel, kes käivad kindlal tööajal tööl ning tihtipeale on nad nö asendamatud töötajad.
Kehtiv töölepingu seadus näeb ette regulatsiooni, mis kohustub tööandjat võimaldama töötajale mõistliku aja ulatuses vaba aega ning maksma selle aja eest keskmist töötasu. Seda juhul, kui
• töö tegemine on takistatud töötaja isikust tuleneval põhjusel (hammas valutab ja ta läheb hambaarsti vastuvõtule; laps on ootamatult haigestunud jms olukord);
• põhjus, miks töötaja tööd teha ei saa, ei ole tingitud töötaja tahtlusest või raskest hooletusest (töötaja korteris on veeavarii);
• töö tegemine on takistatud töötaja isikust mittetuleneval põhjusel (korteris on toimunud vargus ning ta peab andma politseile sündmuskohal ütlusi);
• töötaja ei saa tööd teha piiratud ajavahemikul, st tegemist ei ole pikaajalise või püsiva takistusega (töötaja ei saa näiteks notari juurde aega töövälisel ajal; perekonnas on tekkinud ootamatu hädaolukord, mis muudab töötaja kohaloleku vajalikuks).
Viimase sätte kohaldamise puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi korral eraldi. Samuti peab tegemist olema olukorraga, kus töötaja ei saa tööd teha ajutistel põhjustel. Kui töötaja peab pikema ajajooksul iga päev tööajast ühe tunni jooksul käima näiteks meditsiinilistel protseduuridel, ei saa eeldada, et tööandjal on jätkuvalt töötasu maksmise kohustus. Nimetatud juhul on põhjendatud töölepingus kokku lepitud tööaja või töökohustuste ja sellest tulenevalt töötasu muutmine.
Pidulikud tähtpäevad tööajal
Töötaja isikuga on otseselt seotud ka erinevad tähtpäevad ja nende korraldamine või neil osalemine. Nii näiteks tahavad lastevanemad saata esimesel koolipäeval lapse aktusele ja ülikooli lõpetav tudengist töötaja ihkab lõpuaktusele diplomi järele minna. Taolisi sündmusi võib töötaja elus mitmel korral ette tulla, kuid üldjuhul on nende ürituste toimumine inimesele pikka aega ette teada. Seega on töötajal võimalus taolisi sündmusi ette planeerida, mistõttu on võimalik juba varakult vormistada vastav päev puhkusena või muuta kokkuleppel tööandjaga oma tööajakava.
Eelkõige kehtib taoliste juhtumite puhul hea usu ja mõistlikkuse põhimõte, mille kohaselt ei tohi töötaja reaalse vajaduseta töölt ära käia ning tööandja ei tohi põhjendamatult keelduda keskmise töötasu maksmisest.
Soovitus tööandjatele
Tööandjatel on mõistlik ettevõtte töökorralduse reeglites sätestada täpne regulatsioon töötajatele vaba aja võimaldamise kohta. Seejuures tuleks kindlaks määrata kord, kuidas kohustub töötaja teatama oma töötamise takistusest ning kui sageli mingi perioodi jooksul võib töötaja seda võimalust kasutada.
- Üksikasjad
Kogu Euroopas on 18−24aastastel 50% suurem tõenäosus sattuda tööõnnetusse kui vanematel töötajatel. Samuti on noortel suurem tõenäosus haigestuda kutsehaigustesse.
Tööõnnetusi ja haigestumisi kutsehaigustesse põhjustavad uus töökoht ja tööülesanded, oskamatus ja kogenematus pöörata tähelepanu ohtudele, millega nad töö juures kokku puutuvad. Noored ei ole teatud tööde tegemiseks füüsiliselt või vaimselt küpsed, omavad vähem oskusi, puudub väljaõpe või väljaõppel omatud ohtlikud töövõtted vanemate kaastöötajate eeskujust. Tihtipeale ei ole noorele selgitatud tööle tulles tema kohustusi, õigusi ja vastutust töötajana. Noored ei tea kellelt saavad abi töö juures kujunenud probleemide lahendamiseks.
Levinumad noori ohustavad riskid on järgmised:
• ehituses - kukkumine kõrgusest, varingud, elektrilöögi oht, kemikaalid jne;
• transpordis – vigastused transportvahenditelt, sundasendid;
• tööstuses - vigastused masinatelt ja seadmetelt;
• põllumajanduses – vigastused masinatelt, seadmetelt, raskust käsitsi teisaldamine, vigastused loomade ettearvamatust käitumisest.
Võib juhtuda, et tööandjad unustavad arvestada noorte töötajate tundlikkusega, tagades küll väljaõppe, juhendamise ja vajalikud kaitsevahendid, kuid annavad neile tööülesandeid, mis ei ole noortele jõukohased. Väljaõpe ei ole küllaldane. Vanemad töötajad on andnud halba eeskuju, kui tööülesannete täitmisel ise rikuvad tööohutus-nõudeid. Peale teoreetiliste teadmiste omandamist õpetab kõige paremini noort töötajat töö vilunud kohusetundliku töötaja juhendamisel.
Noortele töötajatele on abimaterjale töötervishoiu ja tööohutusalase teabe saamiseks Tööinspektsiooni kodulehel www.ti.ee – Töötervishoiu ja Tööohutuse korraldus ettevõttes – Noored töötajad.
Samuti on kodulehel Eesti vabariigis kehtivad õigusaktid, kus on noorte õigused ja kohustused: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud. Alaealisele lubatud kerged tööd.
Lehekülg 1218 / 1612
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee