Artiklid

Üksikasjad

Mida teha, kui tööl juhtub õnnetus ja töötaja saab viga? Kellele peab tööõnnetusest teada andma? Millised on tööl viga saanud töötaja õigused? Nendele küsimustele vastab oma kirjutises Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-uurija Kalmer Kärblane.

Kui tööl juhtub õnnetus, tuleb kannatanul pöörduda kohalikku tervishoiuasutusse ja arstile sõnaselgelt öelda, et õnnetus on juhtunud töö juures. Arst määrab seejärel kehavigastuse raskusastme ja esitab vastava teatise Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning tööandjale. Ei tohi ära unustada, et juhtunust tuleb kindlasti teada anda ka oma otsesele tööandjale.

Tööandja kohustub uurima kõiki töötajatega juhtunud tööõnnetusi, sõltumata selle raskusastmest. Tööandja jaoks on oluline teada, et raske ja surmaga lõppenud tööõnnetuse puhul peab ta sellest viivitamatult Tööinspektsiooni teavitama. Kergete õnnetuste puhul seda kohustust ei ole.

Surmaga lõppenud õnnetusse sekkub ka politsei

Tööandja peab fikseerima sündmuskoha fotodel, skeemidel või joonistel ning koguma muu seaduses ettenähtud tõendusmaterjali. Raske ja surmaga lõppenud tööõnnetuse puhul tuleb kindlasti sündmuskoht säilitada puutumatuna tööinspektori saabumiseni või saada viimaselt luba pärast sündmuskoha fikseerimist töö jätkamiseks. Surma puhul tuleb juhtunust teavitada ka politseid.

Uurimine lõpeb tööõnnetuse raporti koostamisega, mis väljastatakse kolmes eksemplaris kümne tööpäeva jooksul pärast juhtunud õnnetust. Kolmest eksemplarist üks esitatakse kolme tööpäeva jooksul Tööinspektsioonile, teine kannatanule ja kolmas jäetakse enda koostatud uurimistoimikusse. Toimik tuleb ettevõttes säilitada 55 aastat ehk ühe inimese eeldatava tööea jooksul.

Tööõnnetuse definitsioon seaduses

Seaduseandja on tööõnnetuse mõiste fikseerinud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahvis 22 lõikega 1, mille kohaselt loetakse tööõnnetuseks töötaja tervisekahjustust või surma, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Sisuliselt tähendab see seda, et kõik tööandja huvides töökeskkonnas tehtavate tööde käigus saadud tervisekahjustused (ka kõige väiksemad põrutused, kriimustused) kvalifitseeruvad tööõnnetuse alla.

Tööõnnetuste hulka kuuluvad ka juhtumid, mis on küll teise ametkonna lahendada, kuid on juhtunud töö tegemise käigus. Näiteks liiklusavariid, ründed avalikku korda kaitsvatele isikutele jne. Politsei küll menetleb juhtumit, kuid koostada tuleb ka tööõnnetuse raport.

Tööõnnetusteks ei loeta tööletuleku ja sealt äramineku ning lõunapausi ajal saadud tervisekahjustusi.

Kannataja veendakse vaikima

Reaalselt eksisteerib terve rida juhtumeid, mis on ilmselgelt tööõnnetused, kuid mida kunagi ei registreerita. Tööandja veenab kannatanut õnnetusest vaikima ja asi lõpeb omavahelise kokkuleppega, olgu selleks siis rahaline hüvitis või mõni muu lepe.

Samuti tuleb ette olukordi, kus kardetakse oma töökoha pärast ning seetõttu ei julgeta tööandjat juhtunust teavitada. Kuid asjal on mitu külge. Iga registreerimata õnnetus võib kaasa tuua järgmise.

Seadusandja näeb tööandjale uurimiskorra rikkumise puhul rahatrahvi kuni 2000 eurot. Rikkumiste hulka kuulub ka tööõnnetuse mitteregistreerimine. Sageli juhtub see ka teadmatusest. Kardetakse, et Tööinspektsioon hakkab ettevõtete sageli külastama või määrab sootuks suuri trahve. Tegelikkuses pole kartusel reaalset alust. Tööinspektsioon registreerib saabunud tööõnnetuse raporti ja sellega asi piirdub. Küll aga peab tööandja kavandama meetmeid samalaadsete õnnetuste ärahoidmiseks, mis lõppkokkuvõttes on tema enda huvides.

Seega on registreerimise üks eesmärke analoogsete õnnetuste edaspidine vältimine. Pealtnäha kergest õnnetusest järelduse tegemine võib aidata ära hoida raske või surmaga lõppeva tööõnnetuse.

100-protsendiline töövõimetushüvitis

Kannatanu seisukohalt on oluline, et tööõnnetuse puhul on tema ajutise töövõimetuse hüvitise suurus 100 protsenti ja seda on õigus saada alates tööst vabastami­se teisest päevast. Samuti on töötajal õigus nõuda tööandjalt hüvitist kahju eest, mis tekkis tööülesannete täitmisel.

Tööõnnetuse tagajärjel saadud jääva või püsiva töövõimetuse korral on töötajal õigus hüvitise saamiseks pöörduda tööandja poole. Hüvitise maksmisest keeldumine annab aluse kohtusse pöördumiseks. Siit järeldus - teavitamata jäetud tööõnnetuse puhul jääte oma probleemidega üksi.

Tagantjärele on juhtunud tööõnnetust otseste tõendite puudumise tõttu väga keeruline tõendada. Kohati on seda lausa võimatu teha.

Kalmer Kärblane

Üksikasjad

Helve Toomla, jurist

Mida pean silmas pidama poole kohaga tööle asudes ja mis on siis palga alammäär?

Vabariigi valitsuse määrusega (11.08.2009 nr 90) on töötasu alammäär täiskohaga töötamise korral 278,02 eurot kuus, poole koha puhul siis pool sellest – 139,01 eurot. Tunnitasu peab olema sama määruse alusel vähemalt 1,73 eurot. Poole kohaga töötamine tähendab poolt tööaega. Kui näiteks tavaline tööpäev kestab kaheksa tundi, siis poole koha puhul on tööaeg neli tundi. Osapooled võivad kokku leppida ka 20-tunnises töönädalas. Seda ületav osa muutub ületunnitööks.
Tööaja summeeritud arvestuse korral arvutatakse ettenähtud tööaeg kogu arvestusperioodiks, samuti lähtudes poolest tööajast ehk neljast tunnist päeva ja 20 tunnist nädala kohta. Alles kuu lõpus selgub, kas on töötatud rohkem või vähem kui 88 tundi. Kui rohkem, siis tuleb maksta ületunnitöö eest.

Üksikasjad

Tööinspektsioon

Millistel tingimustel võib tööandja ja millistel töötaja öelda lepingu üles katseajal.

Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor jurist Peeter Eesma:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg. 1 sätestab, et katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töötajal on omakorda võimalus hinnata, kas antud töö ja täidetavad tööülesanded on võimetekohased ning töökeskkond vastab tema ootustele. Katseaja kestuseks võib olla kuni 4 kuud arvates tööle asumise päevast. See rakendub n.ö. automaatselt ilma vastava kokkuleppeta töölepingus.

TLS § 86 lg. 2 tuleneb, et töölepingus võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Kuni 8. kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaja kestus olla pikem kui pool lepingu kestusest.

Katseaeg pikeneb aja võrra mil töötaja on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, kasutab puhkust, on ajateenistuses või tal on muu seaduses ettenähtud põhjus keelduda töö tegemisest (TLS § 19).

TLS § 86 lg. 4 kohaselt tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Eelöeldust saame järeldada, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. See tähendab, et töölepingu ülesütlemisavaldusega tutvudes peab töötajale selguma põhjus, mis tingis temaga töölepingu ülesütlemise katseajal. Põhjuseks saavad olla töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused, mis tööandja arvates ei vastanud tasemele, mida nõutakse antud töö tegemisel. Tööandja peab hindama töötaja sobivust antud ametikohale objektiivsete asjaolude alusel. Praktikas see tihtipeale nii ei ole. Tööandja esitab töötajale ülesütlemisavalduse katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, mis jäetakse põhjendamata. Töötajale jääb arusaamatuks, miks öeldakse tööleping temaga üles antud alusel. Sageli ei tehta töötajale katseaja kestel ühtegi märkust, ei juhita kordagi tema tähelepanu töökohustuste mitte nõuetekohasele täitmisele. Kui ülesütlemisavaldus ei ole korrektselt põhjendatud, jääb töötajale võimalus tööandja ülesütlemisavaldus vaidlustada töövaidlusorganis. Viimane võib teha otsuse töötaja kasuks. Tööandjale tähendab see täiendavaid rahalisi kulutusi. Vaidluste vältimiseks tasuks tööandjal katseaja tulemusi regulaarselt dokumenteerida. See teeniks mõlema töölepingu poole, nii töötaja kui tööandja, huve. Töötaja saaks ennast n.ö. häälestada tööandja ootustele, osundada võimalikele faktoritele, mis segavad või häirivad töö tegemist. Tööandjal avaneks võimalus esitada vaidluse korral töövaidlusorganile tõendeid põhjuste kohta, mis tingisid töölepingu ülesütlemise TLS § 86 lg. 1 alusel.

Kui töötaja esitab ülesütlemisavalduse katseajal, siis ülesütlemist töötaja põhjendama ei pea. Nii töötaja kui tööandja võivad ülesütlemisavalduse esitada katseaja viimasel päeval. Sel juhul lõppeb tööleping etteteatamistähtaja möödumisel, milleks on 15 kalendripäeva.

Katseajal ei ole lepingu pooltel keelatud tööleping üles öelda mõnel teisel alusel. Eelduseks on, et vastavad asjaolud esineks. Nii võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel (TLS § 88 lg. 1), samuti majanduslikel põhjustel (TLS § 89 lg. 1 ja 2). Töötaja võib töölepingu katseajal erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu ning töötaja isikust tuleneval põhjusel (TLS § 91 lg. 2 ja 3).
Seega, tõmmakem selge piir, kust maalt on tegemist katseaja eesmärgi mittetäitmisega ning kust muude töölepingu ülesütlemise alustega.

Üksikasjad

Agne Narusk


Eestis on 158 kehtivat kollektiivlepingut, neist valdav enamik siiski suurtes ettevõtetes.

Eesti väikefirmad sõlmivad kollektiivlepinguid selleks, et astuda seaduslikult mööda tööaja üldisest normist, selgus muuhulgas äsja valminud kollektiivsete töösuhete uuringust.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord oli küsijal probleem tööandja poolt nõutud tervisekontrolli eest maksmisega.

Küsimus

Enne tööle asumist pean läbima tervisekontrolli. Tööandja ütles, et töötaja peab selle ise kinni maksma. Kas selline nõudmine on seaduslik?

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal

Tervisekontroll töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 punkti 7 mõistes on tervisekontroll töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tööandjal on kohustus see korraldada esmaselt töötaja tööle asumise esimese kuu jooksul. Öötöötajatele tuleb nimetatud kontroll korraldada nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal.

Töötajate tervisekontrolli korra (Vabariigi Valitsuse määrus 24.04.2003 nr 74 https://www.riigiteataja.ee/akt/1005703) § 5 lõike 1 kohaselt viiakse töötajate tervisekontroll läbi tööajal ja tööandja kulul.

Tervisekontrolli vajadus töö tegemiseks vajaliku tervisetõendi esitamiseks tööandjale tuleneb aga nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/13339712) § 13 lõikest 1, mille kohaselt on tööandja kohustatud samas lõikes nimetatud juhtudel nõudma enne tööle asumist kirjalikku tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta ning saatma töötamise ajal vastavalt riskihindamise tulemustele korrapärasele tervisekontrollile. Nimetatud tõendi esitamise kohustus on töötajal ja tööandja seda töötajale hüvitama ei pea.

Toimetas: Tarbija24

  1. Rikud tööandja vara, kergendad rahakotti
  2. Suulised lepped ja palga vähendamine
  3. Kuvariga tööga kaasnevad omad ohud
  4. Kui palju peab koondamisest ette teatama?