Üksikasjad

Avaldatud: 07 november 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Meie peres kasvab 2 last: 10-aastane tütar ja mais sündinud poeg. Juunis kasutasin 10 tööpäeva isapuhkust ja juulis-augustis põhipuhkust ja 6 tööpäeva lapsepuhkust. Nüüd sooviksin kasutada veel võimalust ka tasustamata lapsepuhkuse saamiseks, kuid tööandja ei taha sellega nõustuda.
Väidab, et olen suurema osa ajast niigi töölt ära ning tasustamata puhkust saab vaid poolte kokkuleppel. Kas mul on õigus saada tasustamata lapsepuhkust igal juhul või ainult siis kui tööandja sellega nõus on?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 60 kohaselt on isal õigus 10 tööpäevasele isapuhkusele 2 kuu jooksul enne või pärast lapse sündi. Kuna puhkuse kasutamise aeg ja kestus on piiritletud, siis peab see jääma seadusega fikseeritud perioodi sisse ja üks isik ei saa kasutada puhkust rohkem kui 10 tööpäeva kokku.

Sõltuvalt laste vanusest ja arvust ( 2 last, neist üks alla 3 aastane) sai küsija kasutada ka TLS § 63 lg 1 p 2 kohaselt 6 tööpäeva lapsepuhkust. TLS ei sätesta töötajale õigust lapsepuhkusele jäämiseks talle sobival ajal, seetõttu peavad tööandja ja töötaja lapsepuhkuse kasutamise aja osas kokkuleppele jõudma.

Tasustamata lapsepuhkuse pikkus, väljavõtmise kord ja selleks õigustatud isikud on sätestatud TLS § 64. Tasustamata lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes. Kuna ka selle puhkuseliigi kasutamiseks peavad pooled jõudma kokkuleppele ja töötajal õigus kasutada seda 2011.a jooksul, tuleb leida pooli rahuldav aeg mis on jäänud kalendriaasta lõpuni.

Soovitav oleks sätestada nii lapsepuhkuse kui tasustamata lapsepuhkuse kasutamise kord töökorralduse reeglites, et oleks täpselt ja üheselt määratletud millest ja kuidas juhinduda. Tasustamata lapsepuhkuse andmisest ei saa keelduda põhjendusel, et töötaja viibib seoses puhkustega (vähemalt 28 kalendripäeva põhipuhkust + 10 tööpäeva isapuhkust + 6 tööpäeva lapsepuhkust + 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust) palju töölt eemal. Pooled peavad leidma mõistliku lahenduse töö- ja pereelu ühildamiseks.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 november 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

Minu töökoht koondati juunis 2010. Sellest ajast olen töötu ja arvel töötukassas. Kuidas peaksin suhtuma oma endise töölepingu punkti, mis käsitleb lisatasu maksmist ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keelu eest aasta jooksul pärast töölepingu lõpetamist? Nimetatud punkt keelab mul konkurendi juures töötamise aasta jooksul ja selle eest peaks tööandja maksma mulle iga kuu alampalga suurust eritasu. Kas mul on õigus sellele lisatasule? Mida te soovitate mul ette võtta ja kas üldse enam saab midagi ette võtta?

Küsimuses on nõu andmiseks liiga vähe andmeid: pole teada, kellena küsija töötas, kas tal oli teada, mida tööandja pidas ärisaladuseks, kas tööandjal oli eriline majanduslik huvi sellise lepingu sõlmimiseks, kas töölepingu lõppemisel sõlmiti eraldi mingeid kokkuleppeid saladuse hoidmise ja konkurentsi keelu osas, kas ta on esitanud tööandjale tasu nõudeid jne.
Nüüd võib nõuete esitamiseks juba liiga hilja olla, sest individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 kohaselt on nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud (välja arvatud töölepingu ülesütlemise vaidlustamine ja töötasu nõude esitamine, mille puhul on tähtaeg vastavalt 30 kalendripäeva ja kolm aastat).
Praktikas on ärisaladuse hoidmise kohustuse ja konkurentsi osutamise keelu rikkumise üle olnud päris palju vaidlusi, soovitan lugeda riigikohtu lahendeid 3-2-1-115-05, 3-2-1-121-06, 3-2-1-150-10 ja 3-2-1-39-11.

Saada oma tööalane küsimus:

Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 november 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peajurist

Täiendavate tööülesannete tegemine eeldab alati selget kokkulepet tööandja ja teist töötajat asendava töötaja vahel.
Pooled peavad kokku leppima, milliseid tööülesandeid mis ajal täidetakse. Töölepingu tingimuste ajutisest muutmisest tuleb töötajat teavitada kirjalikult ehk pärast poolte vahel toimunud läbirääkimisi asendamise teemal ning konkreetse kokkuleppe sõlmimist tuleb see kokkulepe fikseerida ka kirjalikus vormis.

Teise töötaja asendamine saab toimuda mitmel erineval viisil:
1) asendaja vabastatakse ajutiselt oma põhiülesannetest ja ta täidab ainult asendatava tööülesandeid oma tavapärase tööaja piires;
2) asendaja vabastatakse osaliselt oma senistest põhiülesannetest ja talle lisatakse asendatava tööülesanded tavapärase tööaja piires;
3) asendaja täidab täiendavaid tööülesandeid väljaspool oma tavapärast tööaega ehk teeb kokkuleppel tööandjaga ületunnitööd.

Kokkulepe täiendava töötasu maksmise kohta oleneb sellest, kuidas asendamine korraldatakse ja millist eelnimetatud viisidest kasutatakse. Kuid oluline on ka asendatava vastutuse määr ja töötasu suurus võrreldes asendaja vastutuse ning töötasuga.

Kui pooled lepivad kokku, et asendaja teeb ainult asendatava tööd ja on oma ülesannetest selleks ajaks vabastatud, siis on mõistlik eeldada, et asendamise ajal saab ta asendatava töötasuga võrdset tasu.

Teise võimaluse kasutamisel, kui sõlmitakse kokkulepe, et asendaja teeb osaliselt oma tööd ja ülejäänud osas asendatava tööd, siis peab ta saama ka töötasu vastavalt tehtud osadele. Hea tava kohaselt ei tohiks asendaja tavapärane töötasu seeläbi langeda.

Kui aga kasutusele võetakse kolmas variant ja töötajal tekivad ületunnid, siis tuleb nende hüvitamisel lähtuda töölepingu seaduse paragrahvist 44 ja võimaldada töötajale ületundidega võrdses ulatuses tasulist vaba aega või hüvitada ületunnitöö rahas vähemalt töötaja 1,5-kordse töötasuna iga ületunni eest.

Töölepingu seadus sätestab, et kui töötasu suuruses ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav töötasu.
Antud juhul on asendajal soovitav pöörduda tööandja poole selgituse saamiseks kirjalikus vormis. Kui tööandja kirjale ei vasta või pooled ei jõua asendamise eest makstava tasu suuruses kokkuleppele, on töötajal võimalus pöörduda saamata jäänud töötasu nõudes töövaidlusorganisse – töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 november 2011

• Tööinspektsioon
• Individuaalse töövaidluse lahendamise seadu

Autor: Helen Tonkson-Koit, Tööinspektsioon, Töövaidluskomisjoni V juhataja

Töövaidluskomisjon vaatab vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seadusele läbi töölepingu alusel tekkinud töötaja ja tööandja vahelisi eraõiguslike vaidlusi.
Töövaidluse pool peab töövaidluskomisjoni pöördudes esitama avalduse, milles peab kajastuma avaldaja selge ja ühemõtteline nõue. Rahalise nõude puhul tuleb ära tuua ka nõudesumma. Töövaidlusavalduses peab kajastuma asjaolude kirjeldus, nõude õiguslik alus ja põhjendus ning dokumentaalsed tõendid, millega avaldaja oma nõuet tõendab. Avaldus ning selle lisad peavad olema kahes eksemplaris ning see esitatakse töötaja töökohajärgsele või tööandja asukohajärgsele töövaidluskomisjonile.
Peale töövaidlusavalduse saamist otsustab töövaidluskomisjon vaidlusasja menetlusse võtmise ning edastab vaidluse pooltele kirjalikud kutsed. Vastustajale edastatakse samuti avaldaja avaldus ning selle lisad. Töövaidluskomisjon annab vastustajale aja töövaidlusavaldusele vastamiseks. Vastuses tuleb näidata, kas vastustaja tunnustab avaldaja nõuet või vaidleb sellele vastu. Samuti peavad vastuses sisalduma asjaolud ning põhjendused koos dokumentaalsete tõenditega. Töövaidluskomisjoni juhataja selgitab välja töövaidluse asjaolud ning tal on õigus neid tööandja juures kontrollida esindajate juuresolekul. Istungil kuulatakse ära asjaosaliste selgitused ja tunnistajad ning tutvutakse ja hinnatakse dokumente ja tõendeid. Töövaidluskomisjoni avaliku istungit juhatab riigi esindajana töövaidluskomisjoni juhataja, komisjoni kuuluvad veel tööandjate liidu ja ametiühingu määratud esindajad. Istungil esitab avaldaja oma nõuded ja nende põhjendused, samuti võib avaldaja esitada täiendavaid dokumentaalseid tõendeid ning täiendada oma nõudeid. Avaldajal on õigus istungil töövaidlusavalduses esitatud nõuetest osaliselt või täielikult loobuda. Isik, kelle vastu nõuded on esitatud, kas tunnistab või vaidleb neile vastu, esitades põhjendused ning vajadusel täiendavaid dokumentaalseid tõendeid.
Töövaidluskomisjoni otsus tehakse asja arutamise päeval ja otsuse tegemise juures viibivad ainult komisjoni liikmed. Vaidlevatele pooltele tehakse otsus teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist ning istungi toimumise päeval teatatakse pooltele vaid otsuse teatavakstegemise kuupäev ja kellaaeg. Töövaidluskomisjoni otsus põhineb seadusel ja on motiveeritud. Otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamisele järgnevast päevast.
Töövaidluskomisjoni otsus jõustub ja on täitemenetluses täidetav pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik.

Töövaidluskomisjoni pöördumisel pea meeles:
- Pane selgelt ja ühemõtteliselt avaldusse kirja oma nõue.
- Rahalise nõude korral märgi nõude brutosumma ja esita arvutuskäik.
- Põhjenda oma nõuet ning esita dokumentaalsed tõendid.
- Vajadusel kaasa tunnistajaid.
- Avalduses märgi oma kehtivad kontakt andmed, kuhu töövaidluskomisjoni kutse saadab.
- Võta kutse töövaidluskomisjoni vastu ja kinnita e-posti teel saabunud kutse kättesaamist.
- Kutsel märgitud vastuse saabumise ajal tunne huvi, kas vastustaja on vastuse esitanud.
- Tutvu esitatud vastusega.
- Istungi päeval tule õigeaegselt kohale, võttes kaasa oma avalduse ning dokumendid, millega kavatsed oma nõuet tõendada.
- Esita istungil selgelt oma nõue ning selle põhjendused, vasta esitatud küsimustele võimalikult täpselt.
- Töövaidluskomisjoni otsus on Sulle kättesaadav töövaidluskomisjoni juhataja teatatud ajal töövaidlus kantseleis. Juhul, kui soovisid otsust e-posti teel, kinnita selle kättesaamist.
- Otsusele jõustumismärke lisamiseks pöördu taotlusega töövaidluskomisjoni poole.