Üksikasjad

Avaldatud: 19 detsember 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord on probleemiks normist väiksemad töötunnid.

Küsimus

Poes on neli töötajat, korraga on tööl kaks inimest kahes vahetuses. On nn pikk ja lühike töönädal, kuid igas kuus jääb normtundidest kõvasti puudu – 50 tundi ja isegi rohkem. Kas see on õigustatud?

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal

Töölepingu pooled lepivad töölepingus kokku tööajas ja see kuulub töölepingu tingimusena täitmisele. Kui töötaja lepingus puudub märge tööajast ja/või töötundide hulgast seitsmepäevases ajavahemikus, siis eeldatakse, et kokkulepe on täistööajas, so 40 tundi seitsmepäevases ajavahemikus.

Tööaja summeerimisel (kuni nelja kuu jooksul) jaotub tööaeg ebaühtlaselt ja võimalikud puudu (või üle) jäänud tunnid selguvad alles arvestusperioodi lõppedes. Näiteks ühe kuu pikkuse arvestusperioodi korral tuleb töötajale tagada kokkulepitud tööaeg ühe kuu arvestuses.

Kui tööandja ei võimalda töötajale temast sõltumata kokkulepitud/eelduslikku tööaega, tuleb puudujäävad tunnid töölepingu seaduse § 35 alusel maksta töötajale välja keskmise töötasu ulatuses. Sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud pöördumise saab esitada tööandjale koheselt pärast seda palgapäeva, millest nähtub, et keskmist töötasu töö mitteandmisel pole makstud. Kui töösuhte pooled jäävad erimeelsusele, on võimalik töötajal maksmata töötasu nõudega pöörduda töövaidlusorgani (kohtu või töövaidluskomisjoni) poole.

Toimetas: Eger Ninn

Üksikasjad

Avaldatud: 16 detsember 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord oli küsijal probleem töötaja päevapealt lahkumisega.

Küsimus

Meil on tihti olukord kui töötaja esitab lahkumisavalduse samal päeval kui ta reaalselt lahkub, teatades, et ei ilmu enam tööle. Töölepingu seaduse kohaselt on tööandjal siis õigus saada hüvitist, kuid selgusetuks jääb selle arvutamise kord. Kas tööandja võib selle hüvitise töötaja lõpparvest kinni pidada?

Vastab tööinspektor-jurist Heli Ojavee

Kui töötaja esitab ülesütlemisavalduse n-ö päevapealt lahkumiseks ja mingeid mõjuvaid põhjusi selleks esile ei too, on tegemist töölepingu korralise ülesütlemisega. Töölepingu seaduse § 98 lg 1 kohustab töötajat tööandjale ette teatama 30 kalendripäeva, katseajal sama seaduse § 96 kohaselt 15 kalendripäeva.

Töösuhe lõpeb ühepoolse tahteavaldusena sel kuupäeval, mis kirjas, tööandjal ei ole võimalik töötajat kinni hoida ning sundida teda kuu aega edasi töötama.

Etteteatamistähtaja järgimata jätmine on tööandja huvidega mittearvestamine ja seaduse eiramine. Seetõttu on tööandjal võimalik saada töötajalt hüvitist ulatuses, mis ta lahkumisest vähem ette teatas. Töötaja peab tööandjale maksma hüvitist, mis võrdub tema töötasuga kui ta oleks etteteatamise ajal töötamise korral saanud.

Tööandja ei tohi omaalgatuslikult töötaja saadaolevat lõpparvet kinni pidada või vähendada. Töölepingu seaduse § 78 lõige 1 kohaselt on tööandjal vajalik saada töötasust kinnipidamiseks töötaja nõusolek kas kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis . Nõusoleku mittesaamisel on tööandjal õigus nõudeõiguse realiseerimiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Toimetas: Eger Ninn

Üksikasjad

Avaldatud: 19 detsember 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Tööinspektsioon

Lugeja küsib: Millise päevatasu alusel toimub ettesaadud puhkusetasu kinni pidamine töösuhte lõppemisel: kas puhkusetasu arvestamise ajal saadud kalendripäevatasu alusel või töösuhte lõppemisel arvestatud kalendripäeva tasu alusel?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Töölepingu seaduse § 78 lõikest 3 tulenevalt võib tööandja ilma töötaja nõusolekuta kinni pidada tema töötasust töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest. Nimetatud alusel võib tööandja töötaja lõpparvest kinni pidada rohkem kasutatud puhkuse päevade tasu. Uuesti kalendripäeva tasu arvutama ei pea, vaid kinni peetakse juba arvutatud ja rohkem makstud tasu.

Järgmise aasta 1.jaanuarist jõustuvad teatavasti muudatused Vabariigi Valitsuse määruses "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord". Sellega seoses soovitan tutvuda Sotsiaalministeeriumi poolt antud selgitustega nende veebilehel, aadressil:

http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TAO/keskmise_tootasu_KKK_nov_2011.pdf .

Üksikasjad

Avaldatud: 15 detsember 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Ehkki palga alammäär on tööandjate ja ametiühingute keskliitude vahel kokku lepitav, sõltuvad sellest määrast nii mitmedki seadustes riiklikult kindlaks määratud summad.

Trahvide suurus pole juba mõnda aega seotud alampalgaga, vaid neid määratakse konkreetsete trahviühikute alusel. Peaminister Andrus Ansipi hinnangul ongi õige suundumus, et üha vähendatakse riigi kulutuste sõltuvust kahe eraõigusliku isiku omavahelistest kokkulepetest.

Ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit saavutasid põhimõttelise kokkuleppe järgmise aasta töötasu alammäära tõstmises praeguselt 278,02 eurolt 290 eurole. Praegune alampalk kehtib alates 2008. aastast.

Palga alammäärast on sõltuvuses:
• Mitmete omavalitsuste ametnike, samuti omavalitsuselt palka saavate inimeste (nt raamatukogu- või kultuuritöötajate) töötasud on seotud alampalgaga
• Vanemahüvitise miinimummäär on ühtlustatud palga alammääraga
• Töötuskindlustushüvitist makstakse madala palgaga inimestele minimaalselt töötasu alammäära järgi
• Lasteaedades ei tohi vanemate makstav kohatasu ületada 20 protsenti kehtivast palga alammäärast. Paljud omavalitsused kehtestavadki tasu protsendina alammäärast, näiteks Tallinn otsustas järgmisest aastast tõsta kohatasu seniselt 8 protsendilt 10,6 protsendini ning ujulaga lasteaedades 12 protsendini kehtivast töötasu alammäärast kuus.
• Töö kõrvalt õppimiseks võib tööandja anda töötajatele õppepuhkust, mille ajal makstakse töötajale töötasu palga alamäära järgi
• Väikseim lapsele makstava elatise summa ühe lapse kohta on pool alampalga määrast
• Avalikus töös osalevale töötule makstakse tunnitasu töötasu alammäära järgi
• Vabakutselisele loovisikule makstakse iga kuu alammäära suurust loometoetust.
• Kahekordse alampalga suurust abikaasatasu makstakse diplomaadi välisteenistuse ajal temaga kaasasolevale mittetöötavale abikaasale.
• Avalik-õiguslike asutuste nõukogude, näiteks rahvusringhäälingu või rahvusraamatukogu nõukogu liikmetele makstakse tasu kuni kahe kuupalga alammäära ulatuses, esimehele kuni kolmekordselt
• Inimese sissetulekut ei tohi täitemenetluses arestida, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust
• Karistusseadustikus sõltub kuriteoga tekitatud kahju suurus palga alammäärast – suureks peetakse kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt
(Allikas: Riigi Teataja)

Merike Teder