Üksikasjad

Avaldatud: 27 detsember 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Mul on töölepingus kirjas punkt, et ei tohi peale töölepingu lõppemist konkurendi juurde tööle minna ja tööandja on kohustatud maksma vastavat hüvitist.

Tööleping on nüüd lõppenud ja tööandja kokkulepitud hüvitist ei maksa, kuidas seda kätte saada ja kas ma välismaal tohin konkurendi juures töötada?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Kiiver:

Pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see:

1) vastab töölepingu seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele;
2) on sõlmitud kirjalikult;
3) selle eest makstakse hüvitist;
4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.

Seega konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Kuna konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt ja esemeliselt piiritletud siis peavad sellest selguma, kes on konkurendid ja kas see kehtib ka väljaspool Eesti territooriumi.

Seega konkurentsipiirangu kokkulepe, mis sõlmitakse ja kehtib pärast töösuhte lõppu, peab olema vormistatud kirjalikult ning sellest kinnipidamise eest kohustub (endine) tööandja maksma (endisele) töötajale igakuist mõistlikku hüvitist. Töölepingu seadus (TLS) ei võimalda töösuhte kestvuse ajal töötajale hüvitist ette maksta, mistõttu tuleb hüvitis välja maksta pärast töösuhte lõppemist. Pärast töösuhte lõppu võib konkurentsipiirangut kohaldada kuni 1 aastaks (TLS § 24 lõige 1 punkt 4). Üheaastane tähtaeg on seadusest tulenev maksimaalne piirang, mida pooled ei saa kokkuleppel suurendada. Tööandja peab konkurentsipiirangu kokkuleppimisel kaaluma, kas maksimaalne 1-aastane piirang on põhjendatud või piisab lühemast tähtajast.

TLS § 24 lõige 2 keelab tööandjal tugineda nõuete rikkumisest tuleneva kokkuleppe tühisusele, kui töötaja kokkulepet täidab. Seega, kui konkurentsipiirangu kokkulepe on sõlmitud ebakorrektselt ehk kõik seadusest tulenevad eeldused ei ole täidetud, tuleb tööandjal kokkulepet täita, kui seda teeb töötaja. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on välistada olukordi, kus tööandja sõlmib
konkurentsipiirangu meelega vigaste eeldustega (näiteks ei piiritle, millises ulatuses seda rakendatakse) ja soovib hiljem tugineda piirangu tühisusele, et mitte maksta piirangu kokkuleppest kinnipidamise eest hüvitist. Töötaja kokkuleppe täitmist eeldatakse ning vastupidise tõendamise kohustus on tööandjal.

Kui tööandja hüvitise maksmise kohustust ei täida, siis on töötajal õigus pöörduda vastava nõudega kas töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 detsember 2011

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

2012. aasta riigieelarve seaduse (RT I, 23.12.2011, 1) § 2 lõike 10 kohaselt on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 278,02 eurot (sotsiaalmaksuseaduse § 21) ehk sama nagu 2011. aastal.

Vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikele 2 peab tööandja igakuiselt maksma sotsiaalmaksu töötajale/teenistujale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui sotsiaalmaksu kuumääralt ehk 278,02 eurolt, seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 91,75 eurot kuus (v.a seaduses sätestatud erandid).

Üksikasjad

Avaldatud: 27 detsember 2011

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Mida saaks ära teha sina, et töötu noor töö leiaks? Mida võiks ta ise ära teha? Mida võiks riik paremini teha? Postimees pani detsembri keskel Kõrvemaal peetud laagris räägitust koostöös koolitaja Edvard Ljulkoga kokku lühikese memo, millest võiks olla kasu nii töötul noorel, tema lähedasel, firmajuhil kui riigil.

Kui mõnedele meist on jõulud puhkuse aeg, siis osad on pikemal sunnitud puhkusel, sest otsivad tööd. Noorte seas on töötus pea 30 protsenti. Töötus ei ole siiski lõpp, vaid uus algus ja võimalus, millest kinni haarata. Neid võimalusi ja lahendusi otsisid koos noored tööotsijad ise ja spetsialistid koos 15. detsembril «Lahenduste laagris» Kõrvemaal.

1. Mida saab riik teha?

Karjääriõpetuse pakkumine koolides. Tihti on noortele takistuseks, et lihtsalt ei teata, mis neile sobib. Puudu on praktilistest oskustest, kuidas CVd, kaaskirja ja motivatsioonikirja koostada ning kuidas tööintervjuul käituda. Juba leitud töökoht võib jääda ajutiseks, kuna see tegelikult ei sobinud noorele.

Tasuta eesti ja vene keele kursused. Paljud töökohad jäävad noortele kättesaamatuks vähese keeleoskuse tõttu.

Automaatne e-kiri kõigile kooli lõpetanutele või katkestajatele neile kättesaadavatest võimalustest.

Töötukassa konsultantidele teadmised ja aeg noortele suunatud info levitamiseks. Enamikule noortele tulevad endiselt paljud neile mõeldud võimalused endiselt üllatusena.

Noortelt-noortele nõustamine. Koos spetsialistidega võiks ka noored tööotsijad ja endised töötud üksteist toetada. Teisel noorel on isiklik kogemus ja rohkem aega kui paljude tööülesannetega spetsialistil, mille tõttu tekib noorte vahel usalduslikum suhe ja samastumistunne. Nii on lootust saada väikeste kuludega paremaid tulemusi ning abistamine on kasulik edukogemus ka abistajale.

Töötukassa teenused ka päevases õppes olijatele. Lisaks juba praegu kõigile tasuta karjääri-info tubadele võiks ka teised teenused olla avatud õppivatele noortele, kes tunnevad nende vastu huvi. Tänapäeva majandusolukorras on õppija tihti ka tööotsija ning sageli on töötuks jäämise vältimiseks mõistlik hakata tööd otsima juba enne kutse- või ülikooli lõpetamist.

2. Mida saavad noored ise teha rohkem?

Läbida äsja loodud tööotsimise ja karjäärinõu e-kursuse - www.karjaarinou.ee. Karjäärinõustaja Tiina Saare tehtud interaktiivne e-kursus on mõeldud kõigile, kes soovivad oma tööelus muutusi. Kursus on ka saadaval vene keeles.

Aktiivselt tegutseda. Töötuna ei tohiks kindlasti jääda koju nelja seina vahele ning hakata elama eelkõige ainult arvuti või TV juures. Enese arendamine, millegi uue õppimine, kehalist ja ka vaimset pingutust nõudvate tegevuste tegemine peaks kuuluma igasse päeva.

Kasutada eri võimalusi. Võta sellest ajast viimast. Võimalik on käia tööpraktikal läbi töötukassa, minna iseseisvalt töövarjuks, vabakuulajaks ülikoolides, tasuta koolitustel töötule, noortekeskustes ja –projektides osaleda, olla vabatahtlik. Sellised kogemused aitavad ka paremini teada saada, mis mulle sobib ja mida tahan tulevikus teha. Tihti kasvab töö või kutsumus välja hobidest ja huvidest.

Kandideerida tööle targalt. Läbimõtlematult ja rutakalt tegutsemine pole hea. Tööandjale saadetav peaks olema alati korrektne (tegemist on dokumendiga) ning võimalusel kohandatud vastavalt töökohale ja valdkonnale, et tõsta esile enda tugevused just sellele töökohale kandideerides.

Mõelda millelegi ja hakata sihikindlalt sellega tegelema. Töökohta võib leida ja selle võib luua. Igaüks meist oskab teha midagi, mida teiste on vaja.

Mitte kaotada lootust. Aktsepteerida, et töö leidmine võibki võtta palju aega, ning mitte pidada end seetõttu lootusetuks juhtumiks.

3. Mida saavad noore tööotsija lähedased teha?

Proovida mõista, mitte hukka mõista. Pere ja sõprade siiralt toetav suhtumine on väga oluline. Töötus on mitte ainult majanduslik, vaid ka psüühiline probleem. Neil, kes pole ise olnud töötud, võib olla seda raske mõista ning nii võib tekkida kiiresti frustratsioon («Miks ta juba ei...?!»), mis süvendab probleemi. Töötus võib põhjustada süü-, häbi-, väärtusetuse ja loobumise tunnet, olukorraga leppimist. Langenud ja langemisohus enesehinnangu või mina-pildi kaitsmiseks võidakse eralduda teistest ning vältida riskide võtmist (näiteks kandideerimist). Rahaprobleemid toovad suhetesse pingeid. Oluline on toetada noort nii, et tal tekiks soov ja julgus ise tegutseda.

4. Mida peaks teadma tööandja?

Ebakindluse ja pabistamise tõttu võivad tööotsija oskused ja teadmised paista tööintervjuul ja proovipäeval palju väiksematena, kui nad tegelikult on.

Varem töötu olnust võib saada äärmiselt püüdlik ja lojaalne töötaja juhul, kui ta tunnetab, et tal on lootust olla töökohal edukas. Negatiivsele tagasisidele lisaks on oluline positiivse märkamine ja julgustamine.

Vähene töökogemus ei pruugi olla alati takistus. Olulisem on valmisolek õppida ja pingutada. Teadmised ja oskused võivad olla omandatud ka teisiti (sporditegemine võis õpetada distsipliini ja pingutamist; noor võib tunda töövaldkonda, kuna see on seotud tema huvide või hobidega; teenindajaks soovijalt võib uurida, mida ta on õppinud ise teiste teenindajate jälgimisest; töökogemus võib tulla juhutöödest ja vanemate abistamisest).

Tööintervjuu käigus võiks proovida ära tunnetada mitte ainult, kas noor sobib töökohale, vaid kas töökoht tõesti sobib ka sellele noorele – tema iseloomule, huvidele –, sest siis kujuneb töösuhe enamasti rõõmsamaks, pikemaks ja viljakamaks.

Toimetas Alo Raun, vanemtoimetaja

Üksikasjad

Avaldatud: 20 detsember 2011

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Agne Narusk

Lootus, et ehk töötajad ei saa teada, kukub läbi siis, kui mõnel neist on ootamatult arsti juurde asja.

Ehmatust polikliiniku registratuuris siis, kui selgub, et arsti juurde minejal puudub kehtiv ravikindlustus, tuleb ette üksjagu, kinnitati kõigi nelja küsitletud terviseasutuse letist pealinnas. Neid juhtumeid ikka on, möönis ka haigekassa.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.