Artiklid

Helve Toomla, jurist

Tööandja väidab, et ületundide eest tasu maksmist keelab töölepinguseadus. On see tõesti seaduses nii kirjas? Kas sel juhul on mingi võimalus ületunnitööst loobuda? Tööandja on selgelt öelnud, et kes pirtsutab, vallandatakse.

Sellist keeldu seaduses ei ole. Ületunnitöö eeldab üldjuhul poolte kokkulepet. See tähendab, et töötaja peab sellega nõus olema, ja järelikult võib ta ka keelduda, välja arvatud juhul, kui tegemist on seaduses ettenähtud erijuhtumiga ehk ettenägematute asjaoludega (suur avarii vms – toim). Siis võib tööandja nõuda ületunnitöö tegemist.
Juba enne ületunnitööle asumist tuleb kokku leppida selles, kuidas see hüvitatakse – kas vaba aja või rahaga. Seadus näeb rahalist hüvitist 1,5-kordse töötasu ulatuses ette ainult siis, kui töötajal ja tööandjal on sellekohane eraldi lepe. Kui rahaga hüvitamise lepet ei ole, peab tööandja andma vaba aega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. Töötajate ähvardamine on ebaseaduslik ja näitab tööandja võhiklikkust ning madalat eetilist taset.
Ettenähtud tööaja järgimist kontrollib tööinspektsioon. Sinna võib pöörduda kaebusega, kui tööandja nõuab seadusega sätestatud tööaja ületamist. Töö tegemise aja piirangu järgimata jätmise eest võib juriidilisest isikust tööandja saada trahvi kuni 1300 eurot.

Kas on olemas minimaalne ületunnitöö tasu või makstakse seda alati nii, nagu on see kirja saanud töölepingusse? Kas see tähendab, et lepingus võiks teoreetiliselt kirjas olla seegi, et ületunnitöö eest lisaraha ei maksta?

Nagu öeldud, hüvitatakse ületunnitöö rahas ainult sel juhul, kui nii on eraldi kokku lepitud. Ja kui nii on kokku lepitud, peab maksma vähemalt 1,5-kordset töötasu, see ongi miinimum. Töölepingus ületunnitöös ette kokku leppida ei ole siiski õige, sest üle ettenähtud tööaja töötamine on erand ja eeldab igaks juhtumiks eraldi lepet.

Saada oma tööalane küsimus:

Täna allkirjastasid Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga ja Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis töötasu alammäära kokkuleppe, millega tõuseb alampalk erasektoris alates uue aasta 1. jaanuarist 290 euroni kuus ja 1,80 euroni tunnis.

Sõlmitud kokkulepe edastatakse ka valitsusele, kes on teatanud, et austab ametiühingute ja tööandjate kokkulepet ning kehtestab laiendatud kollektiivlepingus nimetatud määrad töötasu üleriigilise alammäärana.

Ametiühingute Keskliidu esimehe sõnul tõuseb alampalk esimest korda pärast mitmeaastast paigalseisu, mistõttu võib öelda, et lisandunud 12 euro märgiline tähendus on ehk suuremgi kui rahaline väärtus.

„See on märk sellest, et ettevõtete käibed on küll kasvanud, kuid kindlustunnet tulevikuks siiski napib. Kahtlemata on see aga positiivne signaal kõigile neile, kes jätkuvalt nö „masupalga“ eest töötavad – aeg on asuda kõikjal sõlmima kokkuleppeid töötasu järk-järguliseks tõstmiseks,“ tõdes Taliga.

Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis tõdes, et selle aasta läbirääkimised olid konstruktiivsed – tööandjad mõistsid, et alampalga paigalseisuga ei saa enam nõustuda, ning ka töötajate esindajad olid valmis kompromissiks.

„Alampalga tõus on küll võrdlemisi väike, aga anname endale aru, et ettevõtjatel seisavad ees keerulised ajad. Täna kokkulepitud alampalga kasv tööandjate konkurentsivõimet kahandada ei tohiks ning kui majandusareng pööret uue languse suunas ei võta, räägime alampalga tõusust loodetavasti ka järgmisel aastal,“ kinnitas ta.

Tutvu 2012. aasta töötasu alammäära kokkuleppega siin
http://eakl.ee/failid/e24726f9091656dc2db211d055990fc5.pdf

Postimehele kirjutas lugeja, kellel tekkis küsimus lühendatud tööpäevade kohta enne pühi. Kas tänavu peaks olema ka 30. detsember lühendatud tööpäev?

Lugeja kirjutas, et kui varasemas tööseaduses oli kirjas, et uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra, siis uues seaduses on sõna vahetult ära võetud.

«Seega sisuliselt võiks võtta seda nii, et kui 31.12 on puhkepäev, peaks 30.12 olema lühendatud,» kirjutas lugeja.

Küsimusele vastas tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ann Tiitson:

Töölepingu seaduse §-is 53 on reguleeritud tööaja lühendamine. Sätestatud on, et uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra. Peab arvestama, et seadusandja on mõelnud siinjuures vahetult riigipühale eelnevat tööpäeva.

Näiteks, kui jõululaupäev langeb pühapäevasele päevale, siis reede ei ole lühendatud tööpäev. Käesoleval aastal on jõululaupäev laupäevasel päeval. Seega reedel peab tööandja lühendama tööpäeva kolme tunni võrra, kuna tegemist on vahetult riigipühale eelneva tööpäevaga. 30. detsember on reede, mis ei ole vahetult eelnev tööpäev enne riigipüha 1. jaanuarit.

Nende töötajate tööpäeva, kelle jaoks laupäev (tänavu 31.detsember) on tööajakava kohaselt tööpäev, peab tööandja lühendama kolme tunni võrra. Nii näiteks töötavad tööajakava kohaselt 31. detsembril paljud kaubandustöötajad, teenindusettevõtete töötajad jne.

Kui nende töötajate tööpäeva pole võimalik lühendada, siis võivad tekkida töötajatel tööaja arvestusperioodi lõpuks ületunnid, mis tuleb töölepingu seaduse § 44 lg 6 kohaselt hüvitada vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamise korral rahas maksab tööandja vastavalt töölepingu seadusele töötajale 1,5-kordset töötasu.

Toimetas: Eger Ninn

Töölepingu seaduse kohaselt lühendab tööandja uusaastale Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva 3 tunni võrra.

Tänaseks on ilmselt vaibunud vaidlused teemal, kas lühendada tuleb vahetult eelnevat tööpäeva või viimast tööpäeva pühade eel. Nii TLS eelnõu seletuskirja kui TLS käsiraamtu kohaselt tuleb lühendada vahetult eelnevat tööpäeva.

2011. aasta detsembris on 21 kalendrijärgset tööpäeva. Tööpäeva lühendamisel tuleb esmaspäevast reedeni töötavate töötajate puhul jälgida millisele nädalapäevale langeb vahetult eelnev tööpäev. Kuna 24.12 on laupäev, siis lüheneb 3 tunni võrra tööpäev 23.detsembril. TLS § 53 kohaselt tuleks lühendada tööpäeva ka 31.12. Kuna see on aga laupäev, siis tööpäeva lühendamist teist korda ei toimu. Seega tuleks kalendrijärgsetel tööpäevadel töötavatel töötajatel töötada selle aasta jõulukuul 165 töötundi.

TLS § 53 ei tee vahet täis- ja osaajaga töötavatel töötajatel, sellest johtuvalt tuleb pühade eel lühendada ka osaajaga töötaja tööpäeva. Kui pooled on kokku leppinud, et töötaja töötab kalendrijärgsetel tööpäevadel ja tema töötundide arvuks päevas ongi 3 tundi, siis pühade eelsel tööpäeva lühendamisel töötaja sellel päeval töötama ei peagi. Kui töötundide kokkulepe on üks või 2 tundi päevas, lüheneks vahetult eelnev tööpäev 23.12. nende tundide võrra. Vaatamata väiksemale lühendamisele ei ole vaja lühendama hakata täiendavalt mõnda teist tööpäeva.

Summeeritud tööaja kohaldamisel lühendatakse tööpäeva 3 tunni võrra vahetult enne pühi juhul kui graafiku järgne töövahetus langeb pühadele vahetult eelnevale tööpäevale. Kui töötatakse mõlemate pühade eel, tuleks tööpäevi lühendada 2x3 tundi. Seega tuleks selliselt töötavatel töötajatel töötada 162 töötundi. Kui graafikujärgne tööpäev langeb vaid ühele pühale vahetult eelnevale tööpäevale, on selliselt töötavatel töötajatel detsembris 165 töötundi. Kui graafiku kohaselt ei ole töötaja tööl ei jõululaupäevale ega uusaastale vahetult eelneval tööpäeval, on sellise töötaja töötundide arvuks kuus 168.

On rida töövaldkondi kus tööandjal katkematu tööprotsessi tõttu ei ole võimalik tööpäeva lühendada ja siis kerkib küsimus kas tööandja võib nõuda töö tegemist ka ilma tööpäeva lühendamata ja kas töötajal on õigus töö tegemisest isegi keelduda?

TLS §-s 53 on sätestatud tööandja kohustus : asjaolu, et tööandjal on tegemist katkematu tööprotsessiga, ei anna alust jätta tööpäev lühendamata. Töö katkematu protsess on tööandjale teada ja töö korraldamisel tuleb sellega kindlasti arvestada. Seega tuleb pooltel kokku leppida kuidas mõlema poole huve arvestades ja ühildades võimalikult sobivalt töö- ning pere-elu sellel päeval töötatakse. Võimalus on poolte kokkuleppel koostada töö ajakava selliselt, et lühendatakse mõnd teist tööpäeva või lepitakse kokku ületunnitöö tegemises. Viimase variandi korral hüvitatakse tehtud ületunnitöö eelkõige vaba aja andmisega mõistliku aja jooksul või sõlmitakse kokkulepe ületunnitöö hüvitamises rahaliselt. Kui tööandja töötajaga kokkuleppele ei jõua, on töötajal õigus töö tegemisest keelduda.

TLS ei välista tööandjal kehtestada oma töö korralduse reeglites töötajatele soodsamaid tingimusi, seega pole välistatud tööpäeva lühendamine mõnes asutuses/ettvõttes ka 30.12. Seda siis tööandja poolt sätestatud ulatuses. TLS erinev tööpäevade lühendamine pühade eel võib tuleneda ka sõlmitud kollektiivlepingust.

Urve Stroom
Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist

2012. aasta 1. jaanuarist sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete tegemisel kõikidele kogumispensioniga liitunud isikutele peab väljamakse tegija kinni pidama kohustusliku kogumispensioni makse 2%-lises määras.

Informatsioon isiku liitumise kohta kogumispensioni süsteemiga on kättesaadav internetis Pensionikeskuse koduleheküljel www.pensionikeskus.ee. Pensionikeskuses liitumise kontrollimisel peab teadma kontrollitava isikukoodi (täiendav info liitumispäringust siit - http://www.pensionikeskus.ee/?id=651).