Üksikasjad

Avaldatud: 14 detsember 2011

• Postimees

Tänasest on kõigile tööotsijatele avatud tasuta e-kursus karjäärinõu.ee, mis on mõeldud parandama elanike tööhõivet ja teadlikkust erinevatest karjäärivõimalustest.

E-kursus annab tööotsijatele nõu, kuidas hinnata oma oskusi ja võimeid, suurendada väljavaateid tööturul ja leida rahuldust pakkuv töö. Kursus sisaldab praktilisi nõuandeid CV koostamiseks ja kandideerimisoskuste lihvimiseks ning aitab valmistuda tööintervjuuks. Samuti leiab sealt juhiseid karjääriplaneerimiseks ja tuge eneseteostusel.

Kursuse lektoriks on ERR Tööotsija saatest tuntud karjäärinõustaja Tiina Saar. Õpetajateks on mitmed oma ala spetsialistid - psühholoogiaprofessor Voldemar Kolga, terviseteaduste dotsent Kristjan Port, tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu jt. Kursuse käigus saab küsida nõu karjääriekspertidelt, teha harjutusi ja talletada tulemused oma portfoolios.

Karjäärinõu.ee on esimese nii suuremahuline interaktiivne e-koolitus Eestis. Selle töötas välja OÜ Valge Kass koostöös töötukassaga, mis plaanib kursust kasutada ka oma klientide tööotsingute nõustamisel. Kursus on eesti ja vene keeles.

Kursus: www.karjaarinou.ee või www.karjäärinõu.ee
Treiler: http://www.youtube.com/watch?v=PiaVfiadYac

Toimetas: Sirje Niitra

Üksikasjad

Avaldatud: 13 detsember 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

Kas töötajal on õigus käia tööajast arsti juures? Olen kuulnud, et selle õiguse annab seadus rasedatele, aga kuidas on teiste töötajatega?

Töötajatel on õigus töölepinguseaduse § 38 alusel saada mõistlikus ulatuses vaba aega sellisteks toiminguteks, mida ei ole reaalselt võimalik teha väljaspool tööaega ja on tingimata vaja teha. Arsti juures käimiseks peab töötaja saama vaba aega näiteks siis, kui tema ja arsti tööaeg kattuvad, s.t muul ajal ei saagi sinna minna. Tööandja peab sellisel juhul maksma töötajale keskmist töötasu.

Juhtkond andis osakonnajuhatajale korralduse vähendada kolme töötaja koormust, sest tööd enam nii palju pole. Kaks inimest peaks jääma 0,75 koormusega, ühele jagub tööd poole koha jagu. Kuna ma olen kõige uuem töötaja, siis öeldi, et just mina pean jääma 0,5 koormusega. Ootan last, koondada mind ei saa. Aga kas mul on teiste töötajate ees siin eelist, s.t kas saan nõuda 0,75 koormust või suisa täiskoormuse säilitamist?

Eeldan, et koormuse vähendamise all peab küsija silmas tööaja lühendamist. Tööaeg on üks töölepingu tingimustest ja tööandjal ei ole õigust seda ilma töötaja nõusolekuta (allkirjata töölepingus) üldse muuta. Nii ei tule tööaja eelised kellegi, ka mitte raseda puhul kõne alla. Rase ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja võib küll ise nõuda ajutiselt raseduse ja sünnituspuhkuse ajaks terviseseisundile vastavat tööd, kui arst või ämmaemand on talle andnud tõendi töötamise piirangute, sh tööaja kohta.
Seega on tööaja vähendamisel vajalik naise enda soov ja arsti või ämmaemanda töösoovitustega tõend. Kui tööandjal ei ole võimalik sobivat tööd pakkuda, antakse rasedale töövõimetusleht ja makstakse töövõimetushüvitist.

Saada oma tööalane küsimus: Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.

ABI TÖÖSUHETES
*Töötukassa kodulehekülg www.tootukassa.ee ja tasuta lühinumber üle Eesti tel 15501
*Tööinspektsiooni kodulehekülg www.ti.ee ja juristi tasuta nõuandetelefon 640 6000 tööpäeviti kl 10–15
*Töölepinguseadus koos selgitustega sotsiaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 14 detsember 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Autor: Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit on saavutanud põhimõttelise kokkuleppe järgmise aasta töötasu alammäära tõstmises 290 euroni.

Sotsiaalpartnerid tõdevad, et kuna Eesti majandus kasvab ning elukallidus on tõusnud, on aeg tõsta ka alampalka. Kuna Euroopa majanduses püsib ebastabiilsus, puudub tööandjatel veel kindlustunne ulatuslikumaks palgatõusuks. Siiski peavad tööandjad ja ametiühingud vajalikuks alustada 2012. aastal alampalga ostujõu taastamisega, arvestades seejuures ka järgmiseks aastaks kavandatud pensionitõusuga.

„Kui pensionid tõusevad ja palgad mitte, suurendab see tööturul passiivsust, mis oleks vale signaal,” märkis Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis. „Tööandjad on seisukohal, et töötasu üleriigiline alamäär võiks alates 1. jaanuarist 2012. a. tõusta 290 euroni kuus, samas tempos, nagu riik suurendab keskmist vanaduspensioni.”

Ka Ametiühingute Keskliit peab vajalikuks jätkata alampalga kokkulepete sõlmimist. „Meie algne ettepanek oli leppida kokku 300 eurost suuremas numbris, kuid esmatähtis on pääseda nii-öelda kännu tagant liikuma, taaselustada kokkulepete protsess,” märkis keskliidu esimees Harri Taliga. „Parimalgi tahtmisel pole kriisi tagajärgi võimalik ületada ühe aastaga, aga kui majanduses tagasilööki ei tule, saab järgmisel aastal juba suuremaid eesmärke seada.“

EAKL ja Tööandjate Keskliit täpsustavad lähipäevil veel kokkuleppe detaile. Üleriigiline alampalk 278,02 eurot kehtib alates 2008. aastast.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 detsember 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Tööinspektsioon

Kas töötaja varalise vastutuse kokkulepe läheb ettevõtte võõrandamisel sarnaselt töölepingule uuele tööandjale üle automaatselt? Kui jah, siis millisel õiguslikul alusel?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Varalise vastutuse kokkulepe läheb ettevõtte võõrandamisel uuele tööandjale üle koos töölepinguga nö automaatselt, sest varalise vastutuse kokkulepe on tihedalt seotud töölepinguga isegi siis kui see ei ole vormistatud töölepingu lisana. Ettevõtte üleminekul lähtutakse töölepingu seaduse § 112 ning võlaõigusseaduse § 182 lõigetest 1 ja 2.