Artiklid

Üksikasjad

Helve Toomla, jurist

Ettevõttes makstakse palka ajatöö alusel. Nüüd tahab tööandja selle muuta tükitöö põhiseks. Koosolekul olime selle muudatuse vastu. Seepeale lubas tööandja meid koondada. Millised on töötajate õigused?

Töölepingu tingimusi, sh töötasu arvutamise viisi, saab muuta poolte kokkuleppel. Kui tööandja ühepoolselt muudab lepingut ja vähendab töötasu, on töötajatel õigus nõuda saamata jäänud töötasu osa töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.
Koondada saab töötajaid majanduslikel põhjustel küll, kuid see eeldab töö lõppemist töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise vms tõttu, tööandja tegevuse lõppemist või pankrotti.

18. oktoobril ilmunud juristi selgitus „Pool kohta tähendab pool tööaega” tõi lugejatelt hulga täiendavaid küsimusi. Avaldame siinkohal uuesti vastuse tervikteksti.

Vabariigi valitsuse määrusega (11.08.2009 nr 90) on töötasu alammäär täiskohaga töö tamise korral 278,02 eurot kuus, poole koha puhul siis pool sellest – 139,01 eurot. Tunnitasu peab olema sama määruse alusel vähemalt 1,73 eurot. Poole kohaga töötamine tähendab poolt tööaega. Kui näiteks tavaline tööpäev kestab kaheksa tundi, siis poole koha puhul on tööaeg neli tundi. Osapooled võivad kokku leppida ka 20-tunnises töönädalas. Seda ületav osa muutub ületunnitööks.
Tööaja summeeritud arvestuse korral arvutatakse ettenähtud tööaeg kogu arvestusperioodiks, samuti lähtudes poolest tööajast ehk neljast tunnist päeva ja 20 tunnist nädala kohta.
Olgu näiteks arvestusperioodiks üks kuu. Novembris tuleks sel juhul töötada kokku 88 tundi, mis võivad jaguneda eri pikkusega tööpäevadeks. Mõni päev võib olla ka pikem kui neli tundi, see ei ole siis veel ületunnitöö.
Alles kuu lõpus selgub, kas on töötatud rohkem või vähem kui 88 tundi. Kui rohkem, siis tuleb maksta ületunnitöö eest. Kui töötati vähem, peab tööandja maksma normist puudu jäävate tundide eest juhul, kui ta ei andnud tööd kogu ettenähtud ajaks ehk nagu oli kokku lepitud.

Üksikasjad

Tööinspektsioon

Lugeja küsib: Meie ettevõtte töötaja sai kutse kaitseväe õppekogunemisele. Mida pean ma tööandjana nüüd tegema? Kas pean andma sellele töötajale palgata puhkust või lihtsalt vabastama ta õppuste ajaks tööst? Kas õppekogunemisel oldud aja eest peab töötajale säilitama tema töötasu?


Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Kaitsevägi kutsub reservväelasi aeg-ajalt õppekogunemistele, milliste kestus on sätestatud kaitseväeteenistuse seaduse § 131 (RT I 2000, 28, 167). Õppekogunemisest osavõttev reservväelane on tegevteenistuses ning talle laienevad sellel perioodil kõik lepingulises tegevteenistuses oleva kaitseväelase õigused ja kohustused. Reservväelane määratakse õppekogunemisel käskkirjaga tema auastmele ja sõjaväelisele väljaõppele vastavale ametikohale. Vastavalt määratud ametikohale saab reservväelane ka õppekogunemise perioodil teenistustasu Vabariigi Valitsuse määruses "Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine" (RT I 2005, 5, 19) sätestatud korras.

Tööandja on kohustatud õppekogunemisest osavõtva reservväelase vabastama õppekogunemise ajaks ajutiselt tööülesannete täitmisest ja nii nagu eelmise töölepingu seaduse ajal (kuni 01.07.2009) öeldi: peatama temaga töösuhte. Korrektselt juriidiliselt väljendudes kasutab aga töötaja kehtiva töölepingu seaduse (RT I 2009, 5, 35) § 19 punkti 5 kohast õigust keelduda töö tegemisest, kuna osaleb kaitseväe õppekogunemisel. Viidetega ülalnimetatud seaduste vastavatele sätetele tuleks töötaja õppekogunemisel viibimine ka vormistada. Õppekogunemisel viibivale töötajale töötasu säilitamise kohustust tööandja jaoks kehtivatest seadustest ei tulene.

Täiendavat informatsiooni kaitseväe õppekogunemiste osas saab Kaitseressursside Ameti koduleheküljelt: http://www.kra.ee/ ning kaitseväe koduleheküljelt: http://mil.ee/reserv/?s=kogunemised.

Üksikasjad

Helve Toomla, jurist

Kas seaduses on öeldud, et kui töötad graafiku alusel, siis pead olema tingimata ka nädalavahetustel tööl?

Seaduses ei ole võimalik midagi sellist öelda, kuna on väga palju töid, mida ei ole võimalik nädalavahetuseks katkestada. Haigla ei saa laupäevaks-pühapäevaks uksi kinni panna, poeski tahame just nädalavahetustel käia, paljudes käitistes peab tootmisliin lakkamatult töös olema. Seetõttu ei saa sellistes kohtades töötavad inimesed just nädalavahetusel puhata.

Graafiku alusel töötavate inimeste puhkeaja kestus peab siiski olema sama nagu nn tavalise tööajaga töötajatel. S.t neil peab olema seitsme päeva jooksul 48 tundi, tööaja summeeritud arvestuse korral vähemalt 36 tundi puhkeaega järjest. Tööandjad võiksid siiski tööajakavade koostamisel jälgida, et nädalavahetusel töötamine ei langeks pidevalt ühele ja samale inimesele, vaid see jaguneks võrdselt kõigi töötajate vahel.

Üksikasjad

Vabariigi valitsus kehtestas 2012. aastaks kindlustatu töötuskindlusmakse määraks 2,8 protsenti ja tööandja maksemääraks vastavalt 1,4 protsenti.

Ministrid nõustusid rahandusministeeriumi arvamusega, et töötukassa reservide tänase mahu juures ning tulenevalt kiiresti kasvanud ebakindlusest tuleviku suhtes ei ole töötuskindlustusmakse määrade alandamine järgmisel aastal põhjendatud.

Töötuskindlustuse seaduse kohaselt tuleb tagada nimetatud maksemäärade piisavus, eriti arvestades väliskeskkonna ning Eesti majanduse ja tööturu arengute äärmise ebamäärasusega.

Eesti Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku kehtestada 2012. aastaks kindlustatu maksemääraks kaks protsenti ning tööandja maksemääraks üks protsent. Valitsus nõukogu ettepanekutega ei nõustunud, kuna need ei võta arvesse muutusi majanduskeskkonnas ning esilekerkinud riske tuleviku osas.

Kui töötukassa nõukogu ettepanek ei taga piisavaid vahendeid töötukassa eesmärkide täitmiseks, võib valitsus kehtestada töötukassa ettepanekust erinevad määrad, mis tagavad piisavate vahendite olemasolu.

Töötukassa reservid peavad tagama hüvitiste maksmise ja tööturuteenuste osutamise mitte üksnes järgneva aasta jooksul, vaid terve võimaliku kriisiperioodi jooksul, mis võib osutuda pikemaks kui kaks aastat. Töötuskindlustusmaksete määrade langetamine kolme protsendini järgmisel aastal vähendaks töötukassa võimalusi tulevaste kriisidega toimetulekuks.

Töötukassale pandud ülesannete täitmise eest vastutab lõppkokkuvõttes riik. Luues avalik-õigusliku isiku ning delegeerides talle ülesandeid ei vabane riik ise vastutusest selles valdkonnas. Kui riik oleks seotud töötukassa nõukogu ettepanekuga tekiks olukord, kus valitsus vastutab teise isiku tegevuse eest omamata võimalust seda mõjutada.

Üksikasjad

Valitsus arutas tänasel istungil töötuskindlustusmakse määrade kehtestamist 2012. aastaks. Eesti Töötukassa nõukogu on teinud valitsusele ettepaneku kehtestada 2012. Aastaks kindlustatu maksemääraks 2% (2011. aastal 2,8%) ning tööandja maksemääraks 1% (2011. aastal 1,4%).

Valitsus ei toetanud Töötukassa ettepanekut, toetudes Rahandusministeeriumi seisukohtadele. Rahandusministeerium on arvamusel, et arvestades Töötukassa reservide tänast mahtu ning kiiresti kasvanud ebakindlust tuleviku suhtes ei ole põhjendatud 2012. a töötuskindlustusmakse määrasid alandada.

Töötukassa nõukogu poolt töötuskindlustuse maksemäärade osas ettepaneku tegemisel ei ole arvestatud kõiki a(s)jakohaseid argumente, sh ka viimase kuul toimunud arenguid, mistõttu ei ole ettepanek kooskõlas töötuskindlustuse seaduse § 41 lõike 3 teises lauses nimetatud töötuskindlustuse maksemäärade piisavuse kriteeriumiga, eriti arvestades väliskeskkonna ning Eesti majanduse ja tööturu arengute äärmise ebamäärasusega nii lühemas kui ka keskpikas perspektiivis.

  1. Kas töötajale peab võimaldama vaba aega, kui töölepingu ütleb erakorraliselt üles tööandja?
  2. Kas haiguslehel oleva töötajaga saab töölepingu lõpetada?
  3. Uus kogumispensioni liitumiskontroll raamatupidamisprogrammidele
  4. Ettevõttel avaneb võimalus panustada töötaja III sambasse