Üksikasjad

Avaldatud: 03 jaanuar 2012

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Kui ma võtan kellegi tööle võsa raiuma suulisel kokkuleppel (ilma kirjaliku lepinguta) ja ohutustehnikas instrueerimata, kas siis mina kui tööandja kannan vastutust töötajaga juhtunud tööõnnetuse puhul? Olen erametsa omanik, mitte juriidiline isik.

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lõige 1 kohaselt kehtib Töötervishoiu ja tööohutuse seadus vaid töölepingu seaduse alusel töötavatele isikutele. Seega ei loeta tööõnnetuseks juhtumit, kui inimene teeb tööd võlaõigusliku lepinguga, näiteks töövõtulepingu või käsunduslepinguga. Võlaõigusliku lepingu alusel töötava isikuga tööd tehes juhtunud õnnetus ei ole tööõnnetus vaid õnnetusjuhtum.

Kui töötaja asub tööülesandeid täitma ilma lepingut sõlmimata, eeldatakse töötaja kui töösuhte nõrgema poole kaitse eesmärgil, et tegemist on töölepingulise suhtega. Vaidluse korral peab tööandja suutma tõendada, et pooled sõlmisid hoopis mingi võlaõigusliku lepingu.

Seega Teie esitatud küsimuse puhul on oluline teada, mis lepingu alusel töötaja teie erametsas võsa raius ja sealt edasi saab alles rääkida, kas tegemist oli tööõnnetusega. Selleks tuleb välja selgitada, milline oli kokkulepe töö teostajaga ja kuidas tööd tehti.

Töölepinguga töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, s.t tööandjal on kogu aeg õigus tööd juhtida ja kontrollida. Töövõtulepinguga töötaja teeb kokkulepitud tööd omal vastutusel, tavaliselt selline leping sõlmitakse mingi teatud töö tegemise ajaks ja leping lõpeb töö valmimisega.

Kuigi kirjalik vorminõue kehtib ainult töölepingule ja võlaõiguslik leping võib olla ka suuline, annab kindlustunde mõlemale poolele lepingu kirjalik vormistamine.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 detsember 2011

• Vanemahüvitise seadus
• Sotsiaalkindlustusamet

Vanemahüvitise ülempiir on 2012. aastal 2143,41 eurot. 2011. aastal olid vanemahüvitise määr ja kuupalga alammäär sama suured, see tähendab 278,02 eurot. 2012. aastal suureneb aga kuupalga alammäär 290 euroni. Hüvitise määr jääb 2012. aastal 2011. aastaga võrreldes samale tasemele ehk 278,02 eurot.

Hüvitise määra suurust vanemahüvitist makstakse isikule, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (näiteks mittetöötanud õppurid). Hüvitise määr kehtestatakse riigieelarvega ning see ei või olla madalam kui eelmise kalendriaasta alamapalga suurus. Kuupalga alammäära suurust vanemahüvitist makstakse isikule, kelle eelnenud kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 jaanuar 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord on teemaks miinimumpalga tõstmise vormistamine.

Küsimus

2012. aastal muutus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Kas ja kui ruttu tuleb tööandjal töötajatele vormistada sellekohane töötasu muudatus töölepingutes neile, kelle töötasu on nüüd muutunud? Mida teha siis, kui töötaja pole töölepingu muudatusele allkirja andmisega nõus?

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal

Töölepingu seaduse § 12 sätestab tõesti, et töölepingu muudatused tehakse vaid poolte kokkuleppel. Kuna nimetatud töötasu alammäära muudatus tuleneb õigusaktides tehtud muudatusest, siis vaatamata töötaja võimalikule vastuseisule on seaduse § 5 lõike 1 kohaselt tööandjal töötaja teavitamiskohustus. Alammäära järgimise kohustus töötasu maksmisel kokkulepet ei eelda, kuna tuleneb töölepingu seaduse § 29 lõikest 6.

Sama paragrahvi lõike 4 järgi esitatakse andmete muudatused töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust andmete esitamise kohta.

Toimetas: Eger Ninn

Üksikasjad

Avaldatud: 28 detsember 2011

• Vanemahüvitise seadus
• Eesti Päevaleht

Tuuli Jõesaar

Mõni tuhat naist aastas peab haiguslehele jääma ja kaotab nii palka kui ka vanemahüvitist.

Piret (täisnimi toimetusele teada – toim) jäi lapseootele rõõmuga, sest teadis, et riiklik vanemahüvitis hoiab pere rahalise seisu stabiilsena. Paraku töötas ta tervist kahjustaval töökohal ega tohtinud arsti otsuse järgi pärast kolmandat raseduskuud enam senist tööd jätkata. Valikuvõimalusi oli kaks: kas pakub firma Piretile raseduse ajaks kergemat tööd või jääb ta haiguslehele.

Selgus, et 2009. aastal jõustunud ja töövõtjad paljudes olukordades nõrgemasse seisu jätnud töölepinguseadus ei kohusta firmat lapseootel naisele igal juhul kergemat tööd leidma. Selle asemel võib ta saata ka haiguslehele. Ehmatusega sai Piret teada, et ootamatult peale sunnitud haigusleht annab ränga hoobi nii tema rasedusaegsele sissetulekule kui ka emapalgale.

„Suvel läksin haiguslehele ja lähen jaanuaris dekreeti. Pool aastat sain sellepärast vaid 70% oma palgast. Ja kuna mu emapalk arvestatakse selle aasta sotsiaalmaksu järgi, kaotan ma haiguslehel oldud kuude arvel raha terve poolteise aasta vanemahüvitise jooksul,” rääkis Piret.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.