Üksikasjad

Avaldatud: 19 jaanuar 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

Autor: Neenu Pavel, tööinspektor-jurist

Aastas on 12 riigipüha. Seitsme lisapuhkepäeva üle tänavusel aastal rõõmustavad need, kes töötavad tavapärasel moel ehk esmaspäevast reedeni. Tubli kolmandik töötajatest käib aga tööl graafiku alusel, osutades toitlustamise, teenindamise, transpordi, arstiabi, korrakaitse või muud teenust, mis elanikkonna huvides peab toimima ööpäev läbi igal nädalapäeval.

Kuid 1. ülestõusmispüha (8.4.2012) ja 1. nelipüha (27.5.2012) kuupäev liigub, need pühad on igal aastal kalendris niigi punasel pühapäeval ja kipuvad seetõttu märkamatuks jääma.

Tööandjaid kontrollides olen näinud, kuidas liikuvad pühad, nagu ülestõusmispüha ja eriti just nelipüha, jäävad mängust välja, sest tavapäraselt töötades me neid ei tunneta. Suur reede teeb valvsaks ka ülestõusmispüha suhtes, sest pühad käivad paaris, kuid nelipüha ehk suvistepüha tihtipeale pühaks ei peeta.

Need pühad liiguvad palju – kogu aprillikuus või mai keskpaigast juuni keskpaigani. Kui töötaja puhkab graafiku järgi 14.–27. maini, võib tööandja riigipüha tähelepanuta jättes märkida, et töötaja sai 14 päeva puhkust. Tegelikult sai töötaja puhkust ainult 13 päeva ning ühe päevaga petta. Samuti pole harv, kui riigipüha ajal jäetakse töölolijale maksmata topelttasu.

Tööandja peab puhkuste ajakava koostades arvestama, et põhipuhkus pikeneb riigipüha võrra. Graafiku alusel töötajale tuleb nendel pü­ha­(päeva)del töötamise eest maksta kahekordset töötasu, nii nagu alati riigipühal töötamise eest.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 jaanuar 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Koju jäänud ema-isa töökohta tuleb alles hoida, kuid seejärel võib ta rahus koondada.

Eesti Päevaleht küsitles seitset täiesti juhuslikult valitud naist, kellest oli teada, et neil on pooleteise- kuni nelja-aastane laps ja et nad on/olid lapsehoolduspuhkusel. Eesmärk oli uurida, kuidas kulgeb/kulges tööle tagasi minek. Mitte ükski neist naistest ei öelnud, et probleemideta.

Skeem nr 1: poe peitu

„Asjad hakkasid liikuma siis, kui panin teema üles Facebooki ja küsisin, et ei tea, kas peaks pöörduma tööinspektsiooni. Sellele reageerisid sõbrad-tuttavad ning varsti helistas ka tööandja ja kutsus kohtuma,” rääkis oma lugu Pille*. Naine soovis tööle tagasi minna kohe, kui oli saanud pisipojale koha lastesõimes. See oli juulis. Ühendust tööandjaga sai ta septembris – niikaua vabandas viimane end välja ajanappusega („helistame hiljem”) või ei vastanud üldse telefonile ja e-kirjadele. Pille oma tööandja nime suhtlusvõrgustikus ei maininud, kuid oli niigi algusest peale selge, kellest käib jutt.

Asi lõppes poolte kokkuleppega minna lahku nii, et tööandja maksab Pillele kompensatsiooniks kolme kuu töötasu. Koondamisraha puhul olnuks summa suurem, kuid Pillet ei saanud koondada – ta ootas teist last. See muutis komplitseerituks kogu juhtumi: ülemus ei näinud võimalust võtta teda nii lühikeseks ajaks uuesti palgale – sellist tööd tema väitel ettevõttes lihtsalt polnud. Ta pakkus, et Pille võiks palgata „palgal olla”. „Keeldusin, sest nii saanuks mind iga hetk süüdistada töö mittetegemises või tööl mitteolemises ja vallandada,” ütles Pille. Vaidlus enne lõppu oli pikk, kaasatud oli advokaat. Ühelt poolt on selgelt tegu tööandja suutmatusega tööd korraldada – on neid, kes ei oska, on neid, kes ei viitsi, ja on neid tööandjaid ja personalispetsialiste, kes lihtsalt ei tule selle peale, et see ongi nende töö.

Teisalt on Eesti pikk lapsepuhkus kahe teraga mõõk, arvas Pille ise. Selle aja jooksul jõuab palju muutuda. Mida oleks Pille tööandja pidanud seaduse järgi tegema? Igal juhul laskma töötajal lapsehoolduspuhkuselt naasta kohe, kui selleks avaldati soovi. Viga oli algusest peale sisse programmeeritud sellega, et asendajale lubati eelkäija töökohta koos „saba ja sarvedega”. Tegelikult võib palgata üksnes asendaja, seda kuni põhitöötaja naasmiseni. Pille tunnistas, et esimest korda tabaski teda ärevus siis, kui asendaja tiitli eest kadus ära „kt” (kohusetäitja – toim).

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 18 jaanuar 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord on teemaks ilma lepinguta töötamine.

Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni 2011. aasta andmetel on töösuhetes sagenenud juhud, kus töötajad töötavad ilma, et nendega oleks sõlmitud tööleping või mõni muu leping. Alles arsti poole pöördudes avastab töötaja, et tal puudub haiguskindlustus (tööandja ei ole maksnud töötaja eest sotsiaalmaksu).

Küsimus

Mida teha, kui inimene on sattunud sellisesse olukorda? Kelle poole ta peab pöörduma abi saamiseks? Kuidas aga vältida sellist olukorda?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool

Kui töötajal puudub kirjalik tööleping ja arsti juures avastab, et puudub ka haiguskindlustus kuna tööandja ei ole maksnud sotsiaalmaksu siis kõigepealt pöörduda ikka tööandja poole.

Soovitav esitada töölepingu kirjaliku dokumendi nõue kas e-kirjaga või tähtkirjaga. Töölepingu seaduse § 5 lg 3 tulenevalt on tööandjal kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest.

Kui tööandja ei väljasta töötajale nõutud töölepingu kirjalikku dokumenti, siis on töötajal võimalus esitada avaldus tööinspektsioonile ning tööinspektsioon otsustab tööandja suhtes väärteomenetluse alustamise üle. Samuti töötaja võib pöörduda ka maksuameti töötajate poole, edastades info seadust rikkuvast tööandjast.

Kui töötaja töötasult on sotsiaalmaks maksmata ja tekib kahju sellest, et haigestumise korral ei maksta haiguskindlustushüvitist, siis on töötajal võimalus tekkinud kahju tööandjalt kohtu kaudu välja nõuda.

Taoliste olukordade vältimiseks tuleks täita seaduste nõudeid. Eeldatakse, et tööleping esitatakse töötajale enne tööle asumist. Kui seda pole tehtud, nõuda lepingut alates esimest tööpäevast ja järjekindlalt. Kõige parem oleks seda teha e-kirja teel, et oleks jälg tõenduste tarbeks.

Toimetas: Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 16 jaanuar 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Tööinspektsioon

Lugeja küsib: Olin novembris 2011 kaks nädalat (3.-16.11.) haiguslehel. Tööle tagasi tulles väitis tööandja mulle, et mul tuleb nüüd kuu normtunnid täis teha.

Tööl käin graafiku alusel, minu tööaega summeeritakse ühe kuu kaupa. Haiguslehe aja sisse jäi mul 9 graafikujärgset 10-tunnist tööpäeva. Tööandja jutust sain aru, et need tööpäevad, mis jäid mul haiguslehe sisse, tuleb pärast järgi teha. Kas see on ikka seaduslik?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Tööandja selline nõudmine ei ole seaduslik.

Kui töötaja puudub summeeritavas perioodis (Teie näites novembris) haiguse tõttu kaks nädalat (haiguslehel 14 kalendripäeva), siis võetakse töötaja summeeritava tööaja perioodi kalendrijärgsetest töötundidest ehk nn normtundidest (novembris oli neid 176) maha töötaja haiguslehe aja sisse jäävate graafikujärgsete tööpäevade töötunnid (Teie näites 9 tööpäeva X 10 tundi = 90 töötundi). Seega oleks pidanud novembrikuu kohustuslike töötundide arv Teie puhul olema 86 (176-90=86).

Juhul kui Teil töögraafikut (ajakava) haiguse perioodiks ei oleks olnud, siis oleks tööandja pidanud Teie novembrikuu töötundide arvutamisel lähtuma tavalistest kalendrijärgsetest tööpäevadest, ehk siis lahutama kuu kalendrijärgsetest töötundidest (176) ehk nn normtundidest haiguslehe aja (3.-16.11.) sisse jäävad tavalised kalendrijärgsed töötunnid (10 tööpäeva X 8 tundi=80 töötundi), saades Teie kohustuslike töötundide arvuks novembrikuus 96 (176-80).

Igal juhul ei oleks tööandja saanud teilt nõuda enam mingite töötundide järgi tegemist, sest töö üle kokkulepitud tööaja (ülalpool arvutatud kuu töötundide) oleks Teie jaoks olnud ületunnitöö, milline aga töölepingu seaduse (TLS) § 44 kohaselt eeldab eelnevat poolte kokkulepet.