Üksikasjad

Avaldatud: 21 veebruar 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Töölepinguseadus on ilmselgelt enim rikutav seadus, sest tagajärjed peaaegu puuduvad.

Peaminister Andrus Ansip ei taha kuidagi uskuda, et „meil töösuhted ei ole võrdsete partnerite suhted ja et valitseb seadusetus”. Paraku räägivad lood elust enesest hoopis teist keelt.

Järgnevad näited on valik toimetusele erineval põhjusel räägitud „omal soovil” töölt lahkujate lugudest, ja neid on meile pajatatud tõesti mitmeid. Rääkijate andmed on toimetusele teada ja on mõistetav, et üleelamiste tõttu ei soovi nad oma nime üldsuse ette tuua.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 veebruar 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord on teemaks lühendatud tööpäev vahetustega töö puhul.

Küsimus

Töölepingu seaduse § 53 kohustab Eesti Vabariigi aastapäevale eelnevat tööpäeva (23.02.) lühendama kolme tunni võrra. Kui aga sellele päevale langeb kaks vahetust (näiteks üks lõppeb kell 7.00 ja teine algab sama päeva õhtul kell 19.00), kas tööandja peab lühendama mõlemaid vahetusi? Kuidas tasustatakse töö vahetuses, mis algab 23.02. ja lõpeb 24.02., so riigipühal?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal

Tööandjal on kohustus lühendada ainult riigipüha eelsel päeval lõppevat vahetust, kuid keelatud pole töötajale soodsamate kokkulepete sõlmimine. Riigipühal tehtud töö hüvitatakse töölepingu seaduse § 45 lõike 2 alusel 2-kordse töötasuga. Siinkohal makstakse topelttasu vaid vahetuse nende töötundide eest, mis langevad riigipüha, näiteks 24.02. kuupäeva sisse. Poolte kokkuleppel võib hüvitada riigipühal töötamist täiendava vaba aja andmisega. Sel juhul tuleb ka antav vaba aeg tasustada ning tehtud töö eest makstakse töötasu ühekordselt.

Ööajal (kell 22.00 kuni 6.00) tehtud töö eest makstakse 1,25-kordset töötasu või hüvitatakse poolte kokkuleppel täiendava vaba ajaga – ka sel juhul makstakse töötasu ühekordselt ja vaba aeg tasustatakse.

Toimetas: Eger Ninn

Üksikasjad

Avaldatud: 20 veebruar 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa.

Töölepingu seaduse (TLS) § 44 lg. 6 tuleneb, et tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Oletame, et tööandja ja töötaja on kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises rahas. Sel juhul makstakse ületundide eest 1,5 kordset töötasu. Riigipühal tehtava töö hüvitamist sätestab TLS § 45 lg. 2 ja 3. Eeldame, et tööandja hüvitab töötajale riigipühal töötamise rahas. Riigipühal töötatud tööaja eest peab tööandja maksma 2-kordset töötasu. Praktikas tõusetub küsimus sel pinnal, kas töötajale tuleb riigipühal tehtud ületunnid hüvitada kaks korda või mitte: 1,5- kordselt, ületundide eest ja seejärel samad töötunnid 2-kordselt, riigipühal tehtud töö?

Pole harvad juhtumid, kus töötajale hüvitatakse riigipühale langevad ületunnid ühe korra ja võetakse aluseks töötaja jaoks soodsam koefitsient, s.t. 2. Niisugust praktikat ei saa lugeda õigeks ja selline lähenemine ei tulene TLS ületunnitööd ja riigipühal tehtava töö hüvitamist reguleerivatest sätetest. Töötajale tuleb arvestada ühtede ja samade töötundide eest töötasu nii ületundide kui riigipühal töötatud tundide eest. Teisisõnu, meie näite puhul tuleb ületunnid, mida tehti riigipühal, tasustada samaaegselt kaks korda koefitsentidega vastavalt 1,5 ja seejärel 2. Teistsugust järeldust ülalmärgitud TLS sätetest pole võimalik teha. Jääb soovida, et kõik tööandjad seda mõistaksid ja praktikas sellega arvestaksid.

Juuli Laanemets

Üksikasjad

Avaldatud: 15 veebruar 2012

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Üldjuhul on abikaasadel kasulikum täita oma tuludeklaratsiooni ühiselt, ent on ka vastupidiseid juhtumeid, mistõttu soovitab maksuamet enne deklaratsiooni kinnitamist eri võimalusi lihtsalt katsetada.

Maksu- ja tolliameti teeninduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Hannes Udde ütles, et ühisdeklaratsiooni saavad täita 31. detsembri 2011 seisuga abielus olevad inimesed.

«Ühisdeklaratsiooni tehes vastutavad abikaasad kõige eest solidaarselt. Kui näiteks ühel pooltest on kohtutäituri nõue, siis võetakse ühisdeklaratsiooni tulemusest ära nõue ja siis ülejäänu tagastatakse,» soovitas ta silmas pidada.

«Mõlemad abikaasad peavad andma nõusoleku, et soovivad teisega koos deklaratsiooni esitada, ühe poole nõusolekust ei piisa,» selgitas Udde, mille poolest ühisdeklaratsiooni esitamine erineb ükshaaval esitamisest.

Koos deklaratsiooni täites liidetakse kõik abikaasade tulud ja kulud ning tulemus tekib kogumis. «Kui ühel puuduvad tulud, siis saab teise arvelt kasutada maksusoodustusi,» selgitas Udde. Seega on mõttekas esitada tuludeklaratsioon koos, kui ühel abikaasadest ei ole üldse sissetulekuid ja teisel on, ning kui kõik tulud on Eestis maksustatavad.

Udde sõnas, et üldjuhul ongi mehel ja naisel tulusid kasulikum koos deklareerida. «Kui aga on saadud välismaal tulusid vähemalt 75 protsenti ja välismaa tulude hulgas on ka tulusid, mida Eestis ei maksustata, siis ei pruugi ühisdeklaratsioon olla alati kasulikum. Konkreetset retsepti ei ole, seda tuleb lihtsalt katsetada,» soovitas ta.

See, kui palju tagastatavad summad koos või eraldi deklareerides erinevad, sõltub inimeste tuludest ja kuludest. «Näiteks üks ei ole saanud üldse tulu, siis tema eraldi deklaratsiooni tehes ei saa üldse tagasi tulumaksu. Teine saab kasutada ainult oma maksusoodustusi. Kui teevad koos, siis saab nt tagasi esimese abikaasa maksuvabalt tulult arvestatud tulumaksu 1728 x 21 protsenti = 362.88 eurot,» tõi ta näite.

Merike Teder