Üksikasjad

Avaldatud: 06 veebruar 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 poole pöördus töötaja, kelle tööandja ei soovi talle anda 23. veebruaril lühendatud tööpäeva ja lubab selleks ettenähtud 3 vaba tundi pikema aja peale ära hajutada, mis aga tööinspektsiooni hinnangul on ebaseaduslik.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam teatas Tarbija24 järelpärimise peale, et seaduse kohaselt lühendatakse pühade-eelset tööpäeva. See tähendab, et tööpäeva lühendamine toimub konkreetselt pühade-eelsel tööpäeval, mitte aga üldist tööaega (näiteks kuu tööaega) lühendades.

«Tööandjal ei ole ühepoolselt tööpäeva lühendamata jätmine võimalik. Kui töötajaga saavutatakse kokkulepe, et tööpäeva ei lühendata, loetakse lühendamata tunnid ületundideks ja hüvitatakse vastavalt seadusele,» selgitas Siitam.

Sirje Niitra

Üksikasjad

Avaldatud: 06 veebruar 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Lugeja küsib: Minu katseaeg (4 kuud) saab läbi ja ma tahan edasi töötada, kuid tööandja et taha lepingut jätkata. Kuidas ma pean edaspidi käituma? Minu tööleping on sõlmitud 5. oktoobril 2011. Minu palgasoov oli saada kuus 320 eurot. Kas 320. eurost tohib hakata makse maha võtma? Kas minul on õigus kätte saada puhtalt 320 eurot, mis oli minu soov?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski

Teie küsimusest lähtuvalt eeldan, et sõlmisite tööandjaga tähtajatu kirjaliku töölepingu, katseajaga 4 kuud. Katseaja tähtaja möödumine iseenesest ei anna tööandjale veel õigust töölepingu lõpetamiseks. Katseaja eesmärgiks, seadusest tulenevalt, on teha kindlaks, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Tööandjal on katseaja kestel võimalik hinnata töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks ning töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada.

Katseaja eesmärgiks töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lõike 1 alusel on anda tööandjale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel. Kui nüüd tööandja leiab katseaja viimastel päevadel, et töötaja ei tulnud talle katseajal pakutud tööga toime ning soovib selle töötajaga töösuhte lõpetada töölepingu ülesütlemisega, siis peab ta seda tegema seadusega (TLS § 86) sätestatud korra kohaselt. Töölepingu ülesütlemine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu peab olema katseaja eesmärgiga kooskõlas, mis tähendab, et tööandja peab töölepingu ülesütlemisel suutma põhjendada, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. TLS § 95 lõike 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemiseks vajalik kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm (näiteks e-mail), mille rikkumine toob endaga kaasa ülesütlemise tühisuse. Lisaks tuleb arvestada, et katseajal võib tööandja töölepingu üles öelda vähemalt 15 kalendripäevase etteteatamistähtajaga (TLS § 96).

Mis puudutab kokkulepitud töötasu, siis TLS § 29 lõike 3 kohaselt arvestatakse kokkulepitud töötasust maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Seega, seaduse kohaselt eeldatakse, et töötasus lepitakse kokku brutosummana ning muudest seadustest tulenevate maksude ja maksete kinnipidamise kohustus on tööandja kanda. Teie küsimusest ei selgu kahjuks, kas tööandjaga sõlmitud töölepingusse sai kuu töötasuna kirja 320 eurot. Kui see summa aga töölepingusse kirja sai, siis käsitleb seadus seda töötasu brutosummana, millisest peetakse kinni seaduses ettenähtud maksud ja maksed.

Selleks, et teada saada, milline peaks olema töölepingus kokku lepitud töötasu, et netosummana kätte saada tööle asumisel soovitud summa, soovitan kasutada eelnevalt internetis leiduvaid kalkulaatoreid (näiteks: www.kalkulaator.ee ).
Ja alati on mõistlik enne töölepingule alla kirjutamist konsulteerida taoliste küsimuste tekkimisel pädeva juristiga. Lihtsaim viis selleks on helistada tööpäevadel kell 10.00 – 15.00 Tööinspektsiooni tasuta infotelefonile numbrile 640 6000.

stamp
Juuli Laanemets

Üksikasjad

Avaldatud: 06 veebruar 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord on teemaks töötaja päevapealt lahkumine.

Küsimus

Meil on tihti olukord, kui töötaja esitab ilma igasuguse põhjenduseta lahkumisavalduse, samal päeval lahkub töölt ning tööle enam ei ilmu. Missugused õigused on sellisel juhul tööandjal?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee:

Kui töötaja esitab ülesütlemisavalduse n-ö päevapealt lahkumiseks ja mingeid mõjuvaid põhjusi selleks esile ei too, on tegemist korralise ülesütlemisega, millest töölepingu seaduse § 98 lg 1 kohustab ette teatama 30 kalendripäeva ning katseajal 15 kalendripäeva.

Töösuhe lõpeb ühepoolse tahteavaldusena sel kuupäeval, mis kirjas, tööandjal ei ole võimalik töötajat kinni hoida ning sundida teda kuu aega edasi töötama.

Etteteatamistähtaega järgimata jätmine on tööandja huvidega mittearvestamine ja seaduse eiramine. Seetõttu on tööandjal võimalik saada töötajalt hüvitist ulatuses, mis ta lahkumisest vähem ette teatas. Töötaja peab tööandjale maksma hüvitist, mis võrdub tema töötasuga, kui ta oleks etteteatamise ajal töötamise korral saanud.

Tööandja ei tohi omaalgatuslikult töötaja saadaolevat lõpparvet kinni pidada või vähendada. Töölepingu seaduse § 78 lõige 1 kohaselt on tööandjal vajalik saada töötasust kinnipidamiseks töötaja nõusolek kas kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nõusoleku mittesaamisel on tööandjal õigus nõudeõiguse realiseerimiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Toimetas: Eger Ninn

Üksikasjad

Avaldatud: 02 veebruar 2012

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

Külmade ilmad on toonud kaasa küsimuse, millised on töötajate õigused ja tööandjate kohustused, et tagada välitingimustes ohutu töötamine. Samuti on probleeme jahedate büroo- ja kaupluseruumidega, kus ei ole tagatud tööks sobiv õhutemperatuur.
Vastavalt valitsuse 14. juuni 2007. aasta määrusele „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ on tööandjal kohustus kaitsta töötajaid ilmastikumõjude eest, mis võivad neid ohustada või nende tervist kahjustada. Samuti sätestab töötervishoiu ja tööohutuse seadus, et töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökesskonnas viibiva isiku elu ega tervist.

Järgnevalt on toodud töötervishoiu ja tööohutuse olulisemad nõuded, mida tööandja on kohustatud täitma oma töötajate tervise huvides külmas töötamisel.

Külmakahjustuste vältimiseks välitöödel peab tööandja varustama töötajad ilmastikule vastavate tööriiete ja jalanõudega. Töötamisel külmas keskkonnas peab töötajal olema võimalus end kusagil soojendada ja vajadusel ka riideid kuivatada. Samuti on oluline, et tööaja sisse arvestatavate puhkepauside ajal oleks võimalik juua kuuma jooki. Puhkepauside kestuse ja perioodi valikul tuleb arvestada töötajate ettepanekutega.

Siseruumides on soovituslik tagada kerge füüsilise töö puhul õhutemperatuur 19-24 kraadi. Selline temperatuur peaks olema tagatud näiteks kontoritöö puhul. Keskmise ja raske füüsilise töö korral on soovituslik tagada õhutemperatuur 15-19 kraadi. Tööruumid (sh olmeruumid) peavad olema väliskeskkonnast piisavalt termoisoleeritud, arvestades selles ruumis tehtava töö laadi ja töötaja füüsilist koormust.

Tööinspektsioon soovitab tööandjatel seoses praeguste külmade ilmadega suhtuda tõsiselt töötajate tervise võimalikku ohustamisse ja arvestada töötajate mõistlike ettepanekutega.

Külmas keskkonnas töötamisel suureneb oht külmetuda sest külma toimel inimese nahaveresooned ahenevad, et säilitada kehas normaalne temperatuur. Külmetusohtu suurendavad veelgi suur õhuniiskus, tuuletõmbus ja ebasobiv või vähene riietus. Tuuletõmbus suurendab keha ebaühtlast jahtumist, mistõttu suureneb oht haigestuda külmetushaigustesse. Samuti ägenevad tuuletõmbuses töötamisel viirushaigused ning luu-, lihas- ja liigessüsteemi hädad.

Lõuna inspektsiooni tööinspektor-uurija
Küllike Kuusik