Artiklid
- Üksikasjad
Tööinspektsiooni poole pöördus mullu 74 töövägivalla ohvrit seoses ähvarduste, solvangute või ahistamisega töökohal.
2010. aastal pöörduti tööinspektsiooni töövägivalla tõttu 94 korral ja 2009. aastal 60 korral, teatas inspektsioon. Statistikas kajastuvad pöördumised, mis tulid kirja teel või tööinspektori vastuvõtule tulles, kuid mitte juristi infotelefonile laekunud kaebused.
Pöördujate hulgas oli näiteks väikelapse ema, kes saades lasteaiast teate lapse haigestumise kohta, läks seda tööandjale ütlema. Tööandja aga käskis tal esmaspäeval kindlasti tööle minna. «Kas tööandja saab mind vallandada just sellepärast, et mu laps on tihti haige, või kas tal on õigus niimoodi ähvardada? Last üksi koju jätta ei saa, ta on liialt pisike veel, samas töökohta kaotada ka ei taha.»
Tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu kinnitas, et niisugune ähvardamine ja töötaja survestamine on täiesti lubamatu. «Töötajal ei ole ka ühtki garantiid, et kui ta allub survestamisele, siis tema töökoht jääb alles. Mõistlikum on mitte alluda ja tunda oma õigusi.»
Eestis pöörduvad töövaidluskomisjoni vaid üksikud töövägivalla ohvrid: ebavõrdse kohtlemise üle kaebas 2011. aastal 13 inimest, 2010. aastal 9, 2009. aastal 12 ja 2008. aastal 8 inimest.
«Töötajad võiksid töövägivalda rohkem teadvustada ja julgemalt esitada hüvitise nõudeid,» soovitab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam. «Kui ülemus teab, et tal on tööl meelas meesterahvas, kellele meeldib naisi patsutada, siis peaks ta mehe korrale kutsuma.»
Mullu pöördus töövaidluskomisjoni näiteks naine, kelle sõnul tööandja tuli talle kätega kallale ning raputas vihaselt. Heas tujus olles kippus tööandja aga naistöötajaid näpistama ja kallistama, mis avalduse esitanud naise jaoks oli ebameeldiv.
Töövaidluskomisjon otsustas, et tööandja peab lõpetama soolise ahistamise ning maksma töövägivalla ohvrile hüvitiseks 2000 eurot. Osapooled pöördusid vaidluse lahendamiseks edasi kohtusse.
Kuidas käituda töövägivalla puhul?
Töövägivald on füüsiline või vaimne vägivald töökohal, sealhulgas töötaja sundimine tervistkahjustavate ülesannete täitmisele. Töövägivald on ka töötaja diskrimineerimine tema soo, rahvuse, usutunnistuse, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse vms tõttu. Samuti töökiusamine: teostamatute tööülesannete andmine, pidev põhjendamatu kritiseerimine vms.
Töövägivalla ohvril tuleks informeerida tööandjat, soovitavalt ka kirjalikult. Tööandjal on kohustus tagada töötaja tervisele ohutu töökeskkond, muuhulgas vaimsele tervisele ohutud töötingimused. Kui töövägivald ei lõpe, peaks ohver pöörduma tööinspektsiooni, tööandja tegevuskohajärgse tööinspektori poole. Füüsilise vägivalla korral tuleks teatada politseisse. Vägivalla lõpetamiseks ja kahjutasu nõudmiseks saab pöörduda ka kohtusse.
«Kui tööandja ei reageeri töövägivalla ohvri korduvatele pöördumistele või kui rikkumine on eriti raske, võib töötaja päevapealt töölt lahkuda,» märkis tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu. Sel juhul on tegemist tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumisega, mille puhul ohvril on õigus saada tööandjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Tööandjal on õigus teha vägivallatsevale töötajale hoiatus või noomitus, paigutada töötaja teise tööruumi vms. Kui muud abinõud ei anna tulemusi, võib ta vägivallatseja vallandada. Viivitamatult võib vallandada vägivallatseja, kes käitub eriti äärmuslikult: läheb kolleegile kätega kallale või sõimab korduvalt kaastöötajaid.
Toimetas Hanneli Rudi, reporter
- Üksikasjad
Piret Lakson
Mida suurem segadus majanduses valitseb, seda usinamalt kaebavad inimesed tööandja peale.
Töövaidluskomisjonid (TVK) on tegutsenud üle 15 aasta ja menetlenud selle aja jooksul rohkem kui 56 000 avaldust. Mõned avaldused menetlusse ei jõuagi, olgu põhjuseks siis TVK pädevusse mittekuuluvad nõuded või midagi muud.
„Tasuta kohtu” poole pöörduvad nii töövõtjad kui ka tööandjad. Nagu arvata võibki, on komisjon puutunud kokku kõige eripärasemate kaasustega ja isegi töötajatega, kes on ülemuselt kokkulepetele alla kirjutamast keeldumise eest peksa saanud. Nii hulle näiteid õnneks palju ei ole.
Kõige rohkem töövaidlusasju oli 2009. aastal, mil menetleti 7290 avaldust.
„Masu ajal nõuti tagantjärele ka 50 krooni saamata jäänud töötasu, inimesed otsisid viimseni võimalust raha saada,” nentis tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam. „Kui majanduses läheb hästi, siis töövaidluste arv väheneb, need kaks asja on omavahel pöördvõrdelises seoses,” selgitas ta.
Mullu esitati TVK-dele kokku 2909 avaldust, mis on 24 protsenti vähem kui tunamullu. Valdav osa vaidlustajaid olid töötajad, tüüpilised nõuded puudutasid raha: saamata töötasu, lõpparve- või puhkusetasu.
Nende kõrval oli ka nõudeid, kus töötajad pahandasid, et tööandja neid ühel või teisel põhjusel diskrimineerib.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Agne Narusk
Riigikogu võttis nädala eest vastu töölepinguseaduse muutmise seaduse, mis muu hulgas tähendab seda, et tasustamata kümnepäevast lapsepuhkust saavad peagi kasutada mõlemad vanemad.
Seni tuli emal ja isal omavahel kokku leppida, sest kalendriaastas võis täiendavat lapsepuhkust võtta vaid üks vanem. Muudetud kujul on töölepinguseadus kooskõlas Euroopa Liidu vanemapuhkuse direktiiviga, mis tuli üle võtta hiljemalt tänavu märtsiks – see oligi kogu ettevõtmise põhjus.
Õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust on nüüd emal ja isal, kes kasvatavad kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last. Peale selle näeb seadus endiselt ette kolm kuni kuus tööpäeva tasustatud lapsepuhkust aastas kas emale või isale, kuid nende ajal maksab riik üksnes alampalka, millest arvestatakse maha tulumaks.
Kasutamata lapsepuhkusepäevad edasi ei kandu, need aeguvad iga aasta lõpus. Oluline on teada sedagi, et n-ö palgata puhkuse ajal puhkusestaaž ei jookse.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Õpin ametikoolis kelneriks ja ühtlasi töötasin toitlustusasutuses kassiirina. Õppekoormus on 20 õppenädalat aastas, see on kutseõpe keskhariduse baasil. Soovisin võtta praktika ajaks õppepuhkust, kuid tööandja ütles, et selleks peab õpe olema pikk vähemalt 40 nädalat aastas. Pidin töölepingu lõpetama. Kuid küsimus jäi: kas tööandjal oli õigus?
Tööandjal ei olnud õigus. Kutseõppe läbimine on täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt tasemekoolitus ja töötaja pidi saama õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Õppekoormusel ega -vormil siin tähtsust ei ole.
Õppepuhkus
Tasemekoolituses või tööalases koolituses osalev töötaja võib saada kalendriaastas 30 päeva õppepuhkust.
Sellest 20 päeva eest saab töötaja keskmist töötasu, 10 päeva on tasuta.
Kooli lõpetamiseks on õigus võtta veel 15 päeva puhkust, selle aja eest maksab tööandja riigi miinimumpalka.
Sisseastumiseksami(te) ajaks saab palgata puhkust.
Õppepuhkusele jäämisest tuleb tööandjale ette teatada vähemalt 14 kalendripäeva
Tasemekoolitus: kesk- või kõrghariduse omandamine, õppimine kutseõppe õppekaval.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Agne Narusk
Nädala eest ilmunud lugu tõi toimetusse hulga küsimusi praegustelt ja tulevastelt ajateenijatelt.
Kutsealuste päralt on küll kaitseressursside ameti kodulehel ülevaatlik info õigustest ja kohustustest, millega noormehed oma elu planeerimisel arvestama peavad, kuid näib, et seda on eelkõige töösuhete rägastikus toime tulemiseks liiga vähe.
Eelmisel nädalal ilmunud „Mis saab mu töökohast, küsivad ajateenijad” (EPL 31.01) tõi toimetusse hulga telefonikõnesid ja kirju. Teist sama palju kui ajateenijatelt endilt tuli neid kutsealuste vanematelt. Küsimustele vastab tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu.
Mis saab ajateenija töölepingust?
Töötaja ajateenistuses viibimise ajal töölepinguga midagi ei toimu, seda lihtsalt sel ajal ei täideta. Töölepingu lisa vormistamist seadus selliseks puhuks ette ei näe, see ei ole kohustuslik. Kuid tööandja võib oma asjaajamise korraldust arvestades töötaja andmetesse vastava märke siiski teha. See on vajalik ka raamatupidamise aspektist, näiteks kasutamata põhipuhkuse päevade ja puhkuse aegumise arvestamisel.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Lehekülg 1198 / 1612
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee